RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

18.6.2007

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d):
–   José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Stefano Zappalà, Geoffrey Van Orden ja Karl von Wogau fraktsiooni PPE-DE nimel
–   Ana Maria Gomes fraktsiooni PSE nimel
–   Annemie Neyts-Uyttebroeck, Johan Van Hecke ja Marios Matsakis fraktsiooni ALDE nimel
–   Raül Romeva i Rueda ja Angelika Beer fraktsiooni Verts/ALE nimel
–   Ģirts Valdis Kristovskis, Ryszard Czarnecki, Michał Tomasz Kamiński ja Adam Bielan fraktsiooni UEN nimel
–   Tobias Pflüger, Luisa Morgantini, Esko Seppänen ja Vittorio Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel
Relvakaubanduse leping: ühiste rahvusvaheliste normide kehtestamine tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise kohta

B6‑0249/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon relvakaubanduse lepingu kohta: ühiste rahvusvaheliste normide kehtestamine tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 15. märtsi 2001. aasta, 15. novembri 2001. aasta, 19. juuni 2003. aasta ja 26. mai 2005. aasta resolutsioone käsi- ja kergrelvade leviku ja väärkasutamise vastu võitlemise kohta ning oma iga-aastaseid resolutsioone Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi kohta;

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni käsi- ja kergrelvade kohta, pidades silmas ÜRO käsi- ja kergrelvade salakaubaveo kõikide aspektide vastu võitlemise, salakaubaveo tõkestamise ja kaotamise tegevuskava ülevaatamise konverentsi 2006. aastal, ning rahvusvahelise relvakaubanduslepingu kehtestamist;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  tervitades resolutsiooni 61/89 vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 6. detsembril 2006. aastal, mis tähendab relvakaubanduse lepingut käsitleva protsessi ametlikku alustamist, ning märkides 153 riigi võimast toetust resolutsioonile, mis osutab tugevale üleilmsele poliitilisele veendumusele, et aeg vastutustundetu relvakaubanduse lõpetamiseks on küps;

B.   märkides, et esimese sammuna palub ÜRO peasekretär esitada liikmesriikidel seisukohad õiguslikult siduva üldise kokkuleppe võimalikkuse, reguleerimisala ja esialgsete kriteeriumite kohta, et kehtestada tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühised rahvusvahelised normid;

C.   arvestades, et umbes 100 valitsust on esitanud oma seisukohad ning et ÜRO desarmeerimisbüroo on märkinud, et enne 20. juunit 2007. aastat esitatud seisukohad lisatakse ÜRO desarmeerimiskomitees 2007. aasta oktoobris esitusele tulevasse ÜRO peasekretäri aruandesse ning juuni tähtaja ületanud riikide seisukohad on võimalik lisada aruande lisanditesse;

D.   arvestades, et resolutsiooniga 61/89 antakse peasekretärile volitus kutsuda 2008. aastal kokku valitsusekspertide rühm, et uurida tavarelvade impordi, ekspordi ja üleandmise ühised rahvusvahelised normid kehtestava õiguslikult siduva üldise kokkuleppe võimalikkust, reguleerimisala ja esialgseid kriteeriumeid;

E.   arvestades, et kõnealuse konsulteerimisprotsessi positiivne tulemus on äärmiselt oluline, et rajada alus tulevastele lepingut käsitlevatele läbirääkimistele;

F.   kinnitades taas, et kuni nende läbirääkimiste eduka lõpetamiseni põhjustab jätkuv vastutustundetu relvavedu vastuvõetamatuid inimkannatusi ja teravdab relvastatud konflikte, ebastabiilsust, terrorirünnakuid, halba valitsemistava ja korruptsiooni ning aitab kaasa inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsisele rikkumisele;

G.   olles veendunud, et kuni nende läbirääkimiste tulemuste selgumiseni ei tohiks riigid enam lubada, et relvastatud konfliktide osapooled ja südametunnistuseta relvatarnijad pilkaksid ja eiraksid põlastavalt eelnevalt kokkulepitud relvaembargosid;

H.   tervitades ja toetades kodanikuühiskonna organisatsioonide jätkuvaid pingutusi kampaaniate korraldamisel,

1.   kutsub kõiki ÜRO resolutsiooni poolt hääletanud 153 riiki, kelle hulgas olid kõik ELi liikmesriigid, üles saatma ÜRO peasekretärile viivitamata oma relvakaubanduse lepingut toetavaid seisukohti;

2.   nõuab, et nõukogu töötataks välja tegevuskava, kasutades erinevaid rahvusvahelisi foorumeid (muu hulgas NATOt, OSCEd ning AKV-ELi parlamentaarset ühisassambleed) et julgustada riike saatma oma seisukohti;

3.   nõuab, et kõik riigid rõhutaksid oma seisukohtades, et relvakaubanduse leping peaks kodifitseerima rahvusvahelise õiguse raames juba kehtivad relvavedu käsitlevad kohustused ning eriti kohustused, mis hõlmavad inimõigusi ja humanitaarõigust;

4.   soovitab tungivalt, et riigid toetuksid relvakaubanduse lepingu tõhususe huvides oma seisukohtades järgmistele kriteeriumitele:

• i)riigid on vastutavad kogu nende jurisdiktsioonis toimuva relvaveo eest ja nad peavad seda reguleerima;
• ii)riigid peavad hindama kõiki rahvusvahelisi relvavedusid kehtivates õigusaktides sätestatud kolmest piirangute kategooriast lähtudes:
  • a)selgesõnalised keelud, mille kohaselt riigid ei tohi relvi teatud olukordades üle anda, tuginedes kehtivatele keeldudele relvade tootmise, omamise, kasutamise ja üleandmise kohta;
  • b)keelud, mis põhinevad relvade tõenäolisel kasutusel, eelkõige, kas relvi kasutatakse tõenäoliselt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevate õigusaktide või rahvusvahelise humanitaarõiguse tõsiseks rikkumiseks;
  • c)kriteeriumid ja tekkivad normid, mida tuleb relvavedu hinnates arvestada, muu hulgas, kas relvi kasutatakse terrorirünnakuteks, vägivaldseks ja/või organiseeritud kuriteoks, kas nad mõjutavad ebasoodsalt jätkusuutlikku arengut või piirkondlikku julgeolekut või stabiilsust või kas nad on seotud korruptsiooniga;
• iii)riigid peavad leppima kokku järelevalve- ja jõustamismehhanismi osas, mis võimaldab relvakaubanduse lepingu väidetava rikkumise kiiret, erapooletut ja läbipaistvat uurimist ning õigusrikkujate sobivat karistamist;

5.   kutsub kõiki riike üles toetama 2008. aastal loodava valitsusekspertide rühma tööd ja selles osalema, et saavutada mõtteka relvakaubanduse lepingu kehtestamisel olulisi edusamme;

6.   on jätkuvalt veendunud, et relvakaubanduse lepingu edukuse jaoks on äärmiselt oluline suurem avatus ja uus tahe vahetada teavet relvavedude, sealhulgas lõppkasutajate kohta ning et selleks tuleb kasutada selliseid mehhanisme nagu ÜRO tavarelvade register, et kehtestada üleilmse läbipaistvuse kohta tasakaalustav ja vastastikune tagatis;

7.   kutsub kõiki riike kuni relvakaubanduse lepingu vastuvõtmiseni võtma tõhusaid meetmeid, et peatada relvade, laskemoona ja sellega seotud igasuguse sõjaväe- ja turvavarustuse (sealhulgas kahesuguse kasutusega kaubad ja komponendid ning sellise varustuse välismaise tootmise üleandmine ja volitamine pooltele, kelle suhtes kehtib rahvusvaheline relvaembargo või kes rikuvad pidevalt tõsiselt rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid õigusakte või rahvusvahelist humanitaarõigust) vastutustundetu vahendamine ja vedu;

8.   kutsub seoses sellega kõiki liikmesriike üles võtma siseriiklikkusse õigusesse üle ELi ühist seisukohta relvavahenduse kontrolli kohta, et saavutada vastutustundetu relvavahenduse peatamisel maksimaalne tõhusus;

9.   mõistab otsustavalt hukka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu relvaembargosid rikkuva relva- ja laskemoonakaubanduse ning tunnistab, et selliste kaupade vedu toimub peamiselt õhu teel; kutsub ELi liikmesriike üles tõhustama selles valdkonnas koostööd teiste riikidega; kutsub pädevaid rahvusvahelisi organisatsioone ja sobivaid piirkondlikke organisatsioone üles soovitama koostöös õhutranspordisektoriga sobivaid ennetavaid meetmeid;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile, NATO peasekretärile, OSCEle, Aafrika Liidule, väike- ja kergrelvade alasele parlamentidevahelisele foorumile, Parlamentidevahelise Liidu assambleele ning valitsusvälisele relvakaubanduse lepingu edendamise juhtkomiteele.