RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
28.6.2007
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Jan Andersson
tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel
Komisjoni teatis „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle kasu ja potentsiaali maksimeerimine, tagades samal ajal töötajate kaitse”
B6‑0266/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni teatise „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle kasu ja potentsiaali maksimeerimine, tagades samal ajal töötajate kaitse” kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega[1];
– võttes arvesse komisjoni 4. juuni 2006. aasta teatist „Suunised töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega”[2];
– võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2007. aasta teatist „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle kasu ja potentsiaali maksimeerimine, tagades samal ajal töötajate kaitse”[3];
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone töötajate lähetamise kohta[4];
– võttes arvesse komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust B6-0132/2007 komisjoni teatise „Töötajate lähetamine seoses teenuste osutamisega: selle kasu ja potentsiaali maksimeerimine, tagades samal ajal töötajate kaitse” kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades, et direktiivi 96/71/EÜ täielik ja järjekindel rakendamine on osutunud problemaatiliseks, mis on tingitud puudulikust rakendamisest liikmesriikides ja sealsete pädevate asutuste vahelise kooskõlastuse puudumisest;
B. arvestades, et eelnevaid komisjoni teatisi sellel teemal pidas Euroopa Parlament ebapiisavaks ja need pole lahendanud probleeme, mis on direktiivist tulenevalt üles kerkinud; arvestades, et komisjon ja Euroopa Parlament on eriarvamusel sellistes küsimustes nagu lähetajaettevõtte seadusliku esindaja kohalolek vastuvõtvas liikmesriigis ja dokumentide säilitamine töökohal, kontrollimaks vastavust direktiiviga;
C. arvestades, et lähetatud töötajate kaitse on ülimalt tähtis töötajate vaba liikumise tagamisel ja töötingimuste säilitamisel vastavalt asutamislepingu sätetele ning seda tuleks käsitada ülekaaluka avaliku huvina;
D. arvestades, et Euroopa Kohtu pretsedendiõigus nagu ka kohtujuristi arvamus Lavali kohtuasjas[5] annavad selgelt mõista, et töötajate lähetamise direktiivi, järelikult ka teatise kohaldamisalasse kuuluvad meetmed võivad olla õigustatud, kui need on motiveeritud avaliku huvi eesmärkidega, näiteks töötajate kaitsega,
1. on veendunud, et direktiivi 96/71/EÜ täielik rakendamine on ülima tähtsusega saavutamaks õiget tasakaalu teenuste osutamise vabaduse ja töötajate kaitse vahel, eeskätt sotsiaalse dumpingu vastu;
2. on seisukohal, et oma suunistes ja õiguslikul tõlgendamisel läheb komisjon mõnel juhul Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest kaugemale;
3. kutsub komisjoni üles kõikide lähetamist puudutavate meetmete puhul võtma täielikult arvesse erinevaid Euroopa Liidus eksisteerivaid tööturu mudeleid; kutsub komisjoni arvestama asjaoluga, et direktiivi nõuetekohaseks rakendamiseks ja kontrollimiseks nõuavad mõned liikmesriigid volitatud esindaja kohalolekut vastuvõtvas riigis; leiab, et selleks võib olla iga isik, kellel on selged volitused ettevõttelt (sealhulgas töötaja);
4. leiab, et koostöö ja teabevahetus liikmesriikide vahel ei ole senini olnud piisav ja et selle probleemiga tegelemine on direktiivi eduka rakendamise eeltingimus; on seisukohal, et andes liikmesriikidele suuniseid lähetatud töötajate kaitseks lubatud kontrollimeetmete kohta direktiivi kohaldamisalas, peaks komisjon olema konkreetsem;
5. leiab, et vastuvõtvate liikmesriikide poolt vastavalt direktiivile läbiviidavat kontrolli ja järelevalvet, eeskätt kohustust säilitada teatud dokumente vastuvõtvas riigis, tuleb käsitleda olulise vahendina lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamisel; leiab siiski, et need meetmed peavad olema rangelt proportsionaalsed ega tohi endast kujutada varjatud takistusi vaba liikumise õiguse kasutamisele;
6. nõuab, et kehtiv pretsedendiõigus tunnustaks vastuvõtva liikmesriigi õigust nõuda teatud dokumente kontrollimaks töötajate lähetamise direktiivis sätestatud töötingimuste järgimist;
7. palub komisjonil leida õige nõustamismeetmete kogum, mis oleks adresseeritud nii ettevõtetele kui ka liikmesriikidele, et aidata neil paremini mõista, mis on neile lubatud direktiivi ja asjaomase pretsedendiõiguse alusel; palub komisjonil aktiivselt toetada tihedat koostööd liikmesriikide kontrolliasutuste vahel, pakkudes alalist Euroopa platvormi piiriüleseks koostööks; tervitab selles osas tulevast kõrgetasemelise töörühma loomist komisjoni poolt, et toetada ja aidata liikmesriikidel kindlaks määrata ja vahetada häid tavasid ning kaasata tööturu osapooled korrapäraselt ja ametlikul tasemel;
8. asub seisukohale, et oleks otstarbekas, kui tööturu osapooltel neis liikmesriikides, kus direktiiv on rakendatud kollektiivlepingute kaudu, oleks otsene juurdepääs teabele lähetajaettevõtete kohta, nii et nad saaksid teostada järelevalvet, mis teistes liikmesriikides on allutatud asutustele, kellel on selline juurdepääs teabele ettevõtete kohta;
9. toetab komisjoni järeldust, mille kohaselt vastuvõtval liikmesriigil peab olema võimalik nõuda teenuseosutajalt eeldeklaratsiooni, mis võimaldab tal kontrollida töötingimuste järgimist;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.