Resolutsiooni ettepanek - B6-0281/2007Resolutsiooni ettepanek
B6-0281/2007

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    9.7.2007

    komisjoni avalduse alusel
    vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
    Esitaja(d): Kathalijne Maria Buitenweg ja Eva Lichtenberger
    fraktsiooni Verts/ALE nimel
    Reisijate isikuandmete (PNR) leping Ameerika Ühendriikidega

    Menetlus : 2007/2602(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B6-0281/2007
    Esitatud tekstid :
    B6-0281/2007
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B6‑0281/2007

    Euroopa Parlamendi resolutsioon reisijate isikuandmete (PNR) lepingu kohta Ameerika Ühendriikidega

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse ELi lepingu artiklit 6 ja põhiõiguste harta artiklit 8;

    –  võttes arvesse 7. septembri 2006. aasta (P6_TA(2006)0354) ja 14. veebruari 2007. aasta (P6_TA(2007)0039) resolutsioone PNRi kohta;

    –  võttes arvesse varasemaid reisijate isikuandmete lepinguid – 28. mai 2004. aasta lepingut Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel ning 19. oktoobri 2006. aasta lepingut Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel;

    –  võttes arvesse 28. juuni 2007. aasta lepingu projekti Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel reisijate isikuandmete töötlemise ja edastamise kohta lennuettevõtjate poolt USA sisejulgeolekuministeeriumile (DHS), mille eesistuja hr Schäuble edastas mitteametlikult LIBE-komisjoni esimehele;

    –  võttes arvesse sisejulgeolekuministeeriumi 28. juuni 2007. aasta kirja kinnituste kohta, milles selgitati reisijate isikuandmete kaitsmist ja mille eesistuja hr Schäuble edastas mitteametlikult LIBE-komisjoni esimehele;

    –  võttes arvesse Euroopa andmekaitseinspektori 27. juuni 2007. aasta kirja eesistujale hr Schäublele, mis käsitles uut reisijate isikuandmete lepingut USAga;

    –  võttes arvesse direktiivi 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid;

    –  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

    A.  arvestades, et PNRi lepingu eesmärgiks on nimetatud ühelt poolt õigusliku aluse loomist PNRi andmete edastamiseks Euroopa Liidu poolt USAle ning teiselt poolt isikuandmete nõuetekohase kaitse tagamist ja menetluslikke tagatisi Euroopa kodanikele;

    B.  arvestades, et reisijate isikuandmete leping ei täida teist eesmärki, kuna selles on olulisi puudujääke õiguskindluse, andmekaitse ja ELi kodanike õiguskaitsevahendite osas, eriti avatud ja ebamääraste definitsioonide ning mitmete võimalike erandite tõttu;

    C.  arvestades, et kodanike privaatsuse ja kodanikuvabaduste asjakohane kaitse ning andmete kvaliteedi kontroll on vajalikud, et andme- ja teabevahetus osutuks väärtuslikuks ja usaldusväärseks vahendiks terrorismivastases võitluses,

    D.  olles mures, et EL nõrgendab oma läbirääkimiste positsiooni, jäädes ebaselgeks omaenda nõudmiste osas ning väites korduvalt, et tema läbirääkimiste positsioon on nõrk, otsimata võimalusi seda tugevdada;

    Üldine

    1.  avaldab sügavat kahetsust demokraatliku kontrolli puudumise üle, kuna USA nõudmiste põhjal algatatud reisijate isikuandmete lepingu üle on läbirääkimisi peetud ja selles kokku lepitud ilma Euroopa Parlamendi osaluseta, samuti on riikide parlamentidele jäetud ebapiisavalt võimalusi läbirääkimisvolitusi mõjutada, lepingu projekti põhjalikult hinnata või sellele muudatusettepanekuid esitada;

    2.  on mures õiguskindluse jätkuva puudumise pärast lennuettevõtjatele pandud kohustuste tagajärgede ja ulatuse osas, samuti reisijate isikuandmete lepingu ja USA sisejulgeolekuministeeriumi kirja õigussuhte pärast;

    3.  kritiseerib asjaolu, et reisijate isikuandmete leping ei suuda tagada reisijate isikuandmete kaitset vajalikul tasemel; avaldab kahetsust, et puuduvad selged ja proportsionaalsed sätted informatsiooni jagamise, säilitamise ja andmekaitseasutuste poolse järelevalve kohta; on mures arvukate sätete üle, mida rakendatakse USA sisejulgeolekuministeeriumi äranägemise järgi;

    Õiguslik raamistik

    4.  on mures, et reisijate isikuandmete käsitlemine, kogumine, kasutamine ja talletamine USA sisejulgeolekuministeeriumis ei põhine kohasel lepingul, vaid mittesiduvatel kinnitustel, mida ministeerium võib igal hetkel ühepoolselt muuta ning mis ei taga ühegi isiku või poole õigusi või soodustusi;

    5.  väljendab kahetsust selle üle, et USA sisejulgeolekuministeeriumi kirjas ei piiritletud selgelt eesmärki; kirjas väideti, et reisijate isikuandmeid võib kasutada terrorismi ja sellega seotud kuritegude vastaseks võitluseks, aga samuti mitmetel täpsustamata eesmärkidel, nagu näiteks „andmesubjekti või teiste isikute eluliselt tähtsate huvide kaitseks, samuti mis tahes kriminaalkohtumenetlustes või muudel seaduses sätestatud juhtudel”,

    6.  tervitab USA sisejulgeolekuministeeriumi nõusolekut minna põhimõtteliselt üle nn push-süsteemile hiljemalt 1. jaanuaril 2008. aastal, kuid tunneb kahetsust, et seda üleminekut, mida nähti ette juba 2004. aasta isikuandmete kaitse lepingus, on aastate viisi edasi lükatud, ehkki tehnilised tingimused selleks on ammu täidetud; usub, et nn push-süsteem kõikide veoettevõtjate jaoks peaks olema reisijate isikuandmete esitamise vältimatu eeltingimus; rõhutab, et nn push- ja pull-süsteemide üheaegne eksisteerimine võib viia ELi veoettevõtjate konkurentsitingimuste moonutamiseni;

    7.  nõuab, et USA sisejulgeolekuministeeriumi ja ELi ühine regulaarne läbivaatamine peab olema laiaulatuslik, leidma aset igal aastal ning selle tulemused tuleb avalikustada; nõuab, et läbivaatamise käigus hinnataks ka meetmete tõhusust suurema turvalisuse osas; väljendab kahetsust tõsiasja üle, et läbivaatamisse ei kaasata mingil moel riikide ega Euroopa andmekaitseinspektoreid, nagu nägi ette eelmine reisijate isikuandmete leping;

    8. nõuab, et reisijaid teavitataks korralikult nende andmete kasutamisest ja nende õigustest, eriti õigusest kahjude hüvitamisele ja õigusest teada, mille alusel reisija peatatakse, ning et see kohustus oleks lennuettevõtjatel; usub, et USA sisejulgeolekuministeerium ja Euroopa Komisjon peavad vastutama selle eest, et reisijaid teavitataks, ning teeb ettepaneku, et artikli 29 alusel loodud töörühma (WP 132) soovitatud „Lühike teatis reisimiseks Euroopa Liidu ja USA vahel” tehtaks kõikidele reisijatele kättesaadavaks;

    Andmekaitse

    9.  tervitab sätet, mille kohaselt USA eraelu puutumatuse seadust laiendatakse administratiivselt ka ELi kodanikele;

    10.  väljendab kahetsust selle üle, et USA sisejulgeolekuministeerium jätab endale õiguse viia teabevabaduse seaduse alusel sisse erandeid;

    11.  mõistab hukka tõsiasja, et reisijate isikuandmete säilitamiseaega pikendatakse 3,5 aastalt 15 aastale, samuti selle perioodi pikendamise tagasiulatuvat kehtestamist ka eelmise PNRi lepingu alusel kogutud andmetele; kritiseerib jõuliselt asjaolu, et pärast 15-aastast andmete säilitamise perioodi, mis koosneb 7-aastasest "aktiivsest" ja 8-aastasest "uinuvast" perioodist, ei ole mingit garantiid, et andmed lõplikult kustutatakse;

    12  märgib andmeväljade kahanemist 34-lt 19-le, kuid juhib tähelepanu sellele, et vähenemine on suuresti kosmeetiline, kuna andmeväljade tegeliku kustutamise asemel on neid lihtsalt liidetud ja ümber nimetatud;

    13  märgib murega, et nn tundlikud andmed (st rassilist või etnilist päritolu puudutavad isikuandmed, poliitilised vaated, religioossed või filosoofilised uskumused, kuulumine ametiühingusse ja isiku tervist või suguelu puudutavad andmed) tehakse USA sisejulgeolekuministeeriumile kättesaadavaks ning et ministeerium võib neid andmeid erandjuhtudel kasutada;

    14  tunneb muret, et andmeid hoitakse seitse aastat “aktiivsetes analüütilistes andmebaasides”, mis toob kaasa märkimisväärse massilise andmete hankimise ja profiili koostamise riski; see ei lähe aga kokku Euroopa põhimõtetega ja USA Kongressis jätkuvalt arutlusel oleva tavaga;

    Teabe jagamine

    15  väljendab kahetsust, et lepingus ei määratleta ikka veel täpselt, missugused USA ametivõimud võivad reisijate isikuandmetele juurde pääseda;

    16  on jõuliselt vastu sättele, mille kohaselt võidaks mis tahes kolmandatele riikidele anda USA sisejulgeolekuministeeriumi määratletud tingimustel juurdepääs reisijate isikuandmetele, ning et kolmandatele riikidele võidaks erandkorras, määratlemata hädajuhtudel anda juurdepääs reisijate isikuandmetele ilma kinnituseta, et neid andmeid käsitletakse USA sisejulgeolekuministeeriumi andmekaitsenõuetele vastaval tasemel;

    Reisijate isikuandmete Euroopa register

    17.  juhib tähelepanu asjaolule, et lepingus viidatakse võimalikule tulevasele reisijate isikuandmete registrile ELi tasandil, või ühes või mitmes liikmesriigis, ning sättele, mille kohaselt sellises registris olevad reisijate isikuandmed võivad olla USA sisejulgeolekuministeeriumile kättesaadavad;

    18.  nõuab, et Euroopa Komisjon selgitaks olukorda ELi reisijate isikuandmete registri osas ning avalikustaks teostatavusuuringu, mille ta on lubanud läbi viia;

    19  kordab artikli 29 alusel loodud töörühma väljendatud muret seoses reisijate isikuandmete kasutamisega õiguskaitse eesmärkidel, paludes Euroopa Komisjonil selgitada:

    • (a)Euroopa Liidu territooriumile sisenemisel reisijate isikuandmete kogumise konkreetset vajadust ja eesmärki;
    • (b)reisijate isikuandmete kogumise lisandväärtust ELi sisenemisel julgeolekueesmärkidel juba kehtivate kontrollimeetmete valguses, nagu näiteks Schengeni süsteem, viisainfosüsteem ja API süsteem;
    • (c)reisijate isikuandmete kavandatavat kasutamist, eriti seda, kas andmeid kasutatakse isikute tuvastamiseks lennundusohutuse tagamise eesmärgil, ELi territooriumile sisenevate isikute tuvastamiseks või reisijate üldiste negatiivsete või positiivsete profiilide koostamiseks;

    20.   nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks EÜ asutamislepingu artikli 71 lõike 1 punkti c ja artikli 251 alusel mis tahes sündmuste arengusse kõnealuses valdkonnas;

    21.   jätab endale õiguse esitada Euroopa Kohtusse hagi nii rahvusvahelise lepingu sisu kui ka õigusliku aluse osas, et nõuda selle õiguspärasuse kinnitamist ning eriti selle kokkusobivust põhiõiguste kaitsega;

    oo o

    22.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning USA Kongressile.