RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

9.7.2007

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Jaromír Kohlíček, André Brie ja Luisa Morgantini
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Pakistani kohta

B6‑0284/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon Pakistani kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Pakistani Islamivabariigi vahelist partnerluse ja arengu alast koostöölepingut, mille sõlmimise kiitis parlament heaks 22. aprillil 2004. aastal;

–  võttes arvesse ELi-Pakistani 8. veebruari 2007. aasta ühisdeklaratsiooni 2004. aasta koostöölepingu kohta, milles mõlemad osapooled kohustusid arendama laialdast, ametlikult vormistatud poliitilist dialoogi, mis hõlmab muu hulgas terrorismivastast võitlust, tuumarelva leviku tõkestamist, inimõigusi ja head valitsemistava;

–  võttes arvesse eelmisi, eelkõige 10. veebruari 2004. aasta ja 22. aprilli 2004. aasta resolutsioone inimõiguste ja demokraatia kohta Pakistanis;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et president Musharraf ei ole ellu viinud oma 1999. aastal võetud kohustust, et „relvajõududel ei ole mingit kavatsust jääda vastutavaks kauem, kui on tingimata vajalik tõelise demokraatia õitsengule Pakistanis tee sillutamiseks”;

B.  arvestades, et Musharrafi administratsiooni juhtimisel tehtud põhiseaduse muudatustega on Pakistani poliitilist süsteemi oluliselt muudetud, see on ümber kujundatud parlamentaarsest valitsemissüsteemist presidentaalseks, kus presidendil on võim parlamendi otsuseid tühistada või parlament laiali saata;

C.  arvestades, et sõjaväe- ja salateenistus avaldab endiselt tugevat mõju Pakistani poliitikale, valitsusele ja majandusele;

D.  arvestades, et hiljutised sündmused, sealhulgas Pakistani ülemkohtu eesistuja töösuhte peatamine 9. märtsil, mis põhines seni tõendamata süüdistusel ametireeglite rikkumises, ning sellest alguse saanud üha jätkuvad rahvaprotestid, on suurendanud vajadust leida demokraatia ja õigusriigi põhimõttelistele küsimustele Pakistanis kiireloomuline lahendus;

E.  arvestades, et hiljuti Punases mošees ja selle lähedal toimunud ja palju elusid nõudnud kokkupõrked näitavad selgesti islami radikaalse liikumise võimu, millele president Musharraf ei ole kiiresti ega otsustavalt reageerinud;

F.  arvestades, et hiljem sel aastal toimuvad parlamendi-, provintsi- ja presidendivalimised;

G.  arvestades, et inimõigustealane olukord halveneb, sealhulgas terrorismis kahtlustavate ja poliitiliste vastaste omavoliline vahistamine, halb kohtlemine, piinamine ja „kadumine”, meediakanalite töötajate ahistamine ja hirmutamine ning naiste ja usuvähemuste õiguslik diskrimineerimine ja halb kohtlemine;

H.  arvestades, et paaril viimasel kuul on valitsus massiteabevahendeid tohutult survestanud, vägivaldselt rünnanud ja kasutanud sunnimeetodeid, et veenda neid vähendama reportaažide arvu valitsusvastastest protestidest ja rahumeelsetest kampaaniatest; arvestades, et 4. juuni presidendi dekreediga kehtestatakse ranged piirangud riigi ringhäälingule ning antakse Pakistani Elektroonilise Ajakirjanduse Reguleerimisametile (PEMRA) piiramatu võim peatada ringhäälingu ülekandeid, sulgeda kontoreid, arestida seadmeid, tühistada litsentse ning suurendada trahve rikkumiste eest kümme korda;

I.  arvestades, et 2001. aastal allkirjastasid EL ja Pakistan kolmanda põlvkonna koostöölepingu, mille artiklis 1 sätestatakse olulise elemendina inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete austamine;

J.  arvestades, et Pakistan on tuumariik ja mängib piirkonnas olulist rolli, kandes seetõttu regiooni stabiilsuse eest suurt vastutust,

1.  väljendab sügavat muret jätkuva poliitilise kriisi üle Pakistanis; on seisukohal, et üleminek demokraatlikule valitsemisele on ainus vastuvõetav viis väljuda käesolevast kriisist;

2.  kutsub president Musharrafi üles hoiduma kõikidest meetmetest, mis võiksid takistada Pakistani naasmist demokraatliku valitsemise juurde, korraldades aasta lõpus vabad, õiglased ja demokraatlikud valimised; hoiatab eriolukorra või muude meetmete kasutuselevõtu eest, mis piiravad sõnavabadust, ühinemis-, kogunemis- ja liikumisvabadust; nõuab, et president Musharraf loobuks armee ülemjuhataja ametikohast;

3.  mõistab sügavalt hukka asjaolu, et nõukogu ja komisjon sulgevad silmad Pakistani poliitilise tõeluse ees; kutsub neid üles andma selgelt märku, et ELi ja Pakistani vahelise koostöö jätkumine põhineb demokraatial, õigusriigi põhimõtetel ja inimõiguste austamisel; kutsub komisjoni üles kaaluma koostöölepingu peatamist artikli 2 alusel, juhul kui vabu, õiglasi ja demokraatlikke valimisi ei toimu;

4.  tunneb muret mitmete valimiskampaania aspektide pärast, milleks on eriti:

• -kolm kuud enne valimisi moodustatava ajutise valitsuse neutraalsus, mille liikmed nimetab president Musharraf;
• -asjaolu, et kandidaadiks seadmise eeltingimuseks on bakalaureusekraad: see välistab 70% Pakistani naiste kandideerimise; peab vastuvõetamatuks, et islami religioosse kooli medrese kraadi loetakse bakalaureusekraadiga võrdseks;
• -tulevase Pakistani presidendi puudulik legitiimsus, kui ta valitakse lahkuva assamblee poolt;

5.  väljendab sügavat muret mõju pärast, mida Pakistani armee poliitikale avaldab ning kutsub Pakistani sõjaväejuhte üles hoiduma kõikidest meetmetest, mis võiksid takistada üleminekut demokraatiale; on seisukohal, et kiiresti vajatakse meetmeid, piiramaks sõjaväe ja muude relvastatud rühmituste mõju poliitilisele protsessile; kutsub Pakistani ametivõime üles tagama, et maapaos olevad poliitilised liidrid võivad naasta Pakistani ja osaleda valimistel;

6.  tunneb sügavat muret ülemkohtu eesistuja töösuhte peatamise pärast väidetava ametireeglite rikkumise tõttu, mida on laialdaselt peetud valitsuse katseks säilitada valimisaastal kontroll kohtunike üle; nõuab, et austataks kohtuvõimu sõltumatust ja õigusriigi põhimõtteid, nõuab Pakistani valitsuselt tungivalt, et valitsus võtaks vajalikke meetmeid praeguse allakäigutrendi vastassuunda pööramiseks ning hoiduks igasugusest poliitilisest sekkumisest praegu ülemkohtus arutatavasse asjasse;

7.  väljendab sügavat muret ajakirjandusvabaduse järjepideva vähenemise üle Pakistanis; kutsub Pakistani ametivõime üles lõpetama sunnimeetodite, hirmutamise, inimröövi ja piinamise või sellega ähvardamise kasutamist meediakanalite töötajate vastu ning tagama tõelist sõnavabadust;

8.  tunneb muret paljude põhjalikult dokumenteeritud „kadumisjuhtumite” pärast, mille käigus on kadunud terrorismis kahtlustatavad isikud, ajakirjanikud, üliõpilased, Balochi rahvuslike liikumiste liikmed ja muud poliitilised aktivistid; rõhutab tungivalt, et inimröövid, kohtuvälised surmamised ja vangistus ilma kohtuprotsessita on vastuolus rahvusvahelise õiguse põhiprintsiipidega, sealhulgas õigusega elule ja õiglasele kohtupidamisele;

9.  väljendab sügavat muret fundamentalistlike jõudude tugevnemise üle Pakistanis; mõistab sügavalt hukka tsiviilelanike surmamise poliitiliste meeleavalduste käigus Karachis ning Lal Masjidiga (Punase mošeega) seotud võitluse ohvrite hukkumise Islamabadis; kutsub Pakistani valitsust üles ära hoidma edasiste tsiviilelanike surma;

10.  väljendab muret seoses inimõiguste ja demokraatlike õiguste olukorraga Pakistanis, eelkõige naiste olukorraga; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon astuksid kindlameelselt välja Pakistani lepingus sisalduva demokraatia ja inimõiguste klauslist kinnipidamise eest, püüeldes intensiivse poliitilise dialoogi poole inimõiguste küsimuses, sealhulgas ka Kashmiris, ning kaaluksid võimalust algatada inimõiguste alaseid eridialooge ja asutada konkreetseid inimõiguste allkomisjone, nagu seda on tehtud teistes riikides;

11.  väljendab muret Pakistani rolli üle ning seoses Pakistani valitsuse ebapiisavate jõupingutustega toetada konstruktiivselt rahu ja ülesehitust Afganistanis; nõuab tungivalt, et Pakistani valitsus astuks viivitamata tõhusaid samme, ennetamaks mis tahes poliitilise või relvastatud üksuse katset kasutada riigi territooriumi varjupaigana ning Afganistani operatsioonide baasina;

12.  kutsub üles Pakistani, nagu ka Indiat, ratifitseerima tuumarelva leviku tõkestamise lepingut ning toetama konstruktiivselt tuumarelva leviku tõkestamisrežiimi tugevdamist; väljendab toetust tuumavaba tsooni loomisele Lõuna-Aasias;

13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Pakistani valitsusele.