RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

9.7.2007

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Cristiana Muscardini, Michał Tomasz Kamiński, Adam Bielan, Hanna Foltyn-Kubicka, Inese Vaidere ja Ryszard Czarnecki
fraktsiooni UEN nimel
Pakistani kohta

B6‑0286/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon Pakistani kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Pakistani Islamivabariigi vahelist partnerluse ja arengu alast koostöölepingut, mille sõlmimise kiitis parlament heaks 22. aprillil 2004. aastal;

-  võttes arvesse hr Negroponte juhitud Ameerika Ühendriikide delegatsiooni liikmete deklaratsioone Islamabadis;

-  võttes arvesse eelmisi, eelkõige 10. veebruari 2004. aasta ja 22. aprilli 2004. aasta resolutsioone inimõiguste ja demokraatia kohta Pakistanis;

-  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et Talibani pooldavate mošee õppurite ja presidendi kindral Pervez Musharrafi vahelise pinge tagajärjel on Lal Masjidi ehk Punase mošee ümbruses Islamabadis saanud teisipäevast alates surma 24 inimest ja paljud haavata;

B.  arvestades, et Punane mošee on olnud jõulise kampaania keskus, mille käigus püüti Pakistanis kehtestada šariaat (islami õigusnormide kogu);

C.  arvestades, et nimetatud intsident on põhjustanud vägivalda kõikjal Pakistanis, seega on ohvrite arv suurenenud;

D.  arvestades, et mure sisejulgeoleku pärast suurenes pärast 28. aprilli enesetapu-pommirünnakut, mille tagajärjel sai Peshawari poliitilisel kogunemisel surma 30 inimest ja haavata siseminister Sherpao;

E.  arvestades, et nädalavahetusel leidis aset veel üks, president Musharrafi tahtliku tapmise katse, mis rõhutab olukorra poliitilist plahvatusohtlikkust;

F.  arvestades, et president Musharraf seisis silmitsi poliitilise kriisiga pärast ülemkohtu eesistuja Iftikhar Chaudhary töösuhte peatamist 12. märtsil, millele järgnesid laviinina kohtunike ametist lahkumise avaldused ja protestid kohtunike sõltumatuse kaitseks;

G.  arvestades, et Euroopa Parlament on jõuliselt ja järjepidevalt kaitsnud inimõiguste klausleid kaubandust ning kaubandus- ja majanduskoostööd käsitlevates lepingutes;

H.  arvestades, et Euroopa Liit annab Pakistanile vaesuse leevendamiseks ja sotsiaalvaldkonna arendamiseks olulisel määral rahalisi vahendeid;

I.  arvestades, et hiljuti Punases mošees ja selle lähedal toimunud ja palju elusid nõudnud kokkupõrked näitavad selgesti islami radikaalse liikumise võimu,

• 1.nõuab tungivalt, et EL astuks kindlameelselt välja Pakistani lepingus sisalduva demokraatia ja inimõiguste klauslist kinnipidamise eest, püüeldes intensiivse poliitilise inimõiguste alase dialoogi poole; tervitab asjaolu, et EL jälgib Pakistani üldvalimisi ning EP osaleb vaatlusmissioonis;
• 2.rõhutab, et mis tahes püüd valimisi häirida oleks vastuvõtmatu ning tuleb leida põhiseadusega kooskõlas olev viis;
• 3.nõuab, et eelkõige kaalutaks võimalust algatada Pakistaniga inimõiguste alaseid eridialooge ning asutada konkreetseid inimõiguste allkomisjone, mis tegeleksid mõlema riigiga, nagu seda on tehtud teatud teistes riikides;
• 4.kutsub rahvusvahelist üldsust üles nõudma, et president Musharraf täidaks oma kohustusi, viies eelkõige ellu vägivaldsete usulahurühmituste mõju all olevate medresete tõelist kontrolli ning võimaldades 2007. aastal täielikke ja õiglaseid riiklikke valimisi;
• 5.kutsub valitsust üles toetama veelgi enam ja reformima riiklikku koolisüsteemi, sealhulgas kõrvaldama usulahkude esindajaid ja džihaadi pooldajaid;
• 6.nõuab tungivalt, et Pakistan mängiks suuremat rolli poliitiliste suhete lihtsustamises Indiaga, eelkõige seoses olukorraga Kashmiris;
• 7.tunneb kahetsust, et sõjavägi avaldab jätkuvalt tugevat mõju Pakistani poliitikale ja valitsusele;
• 8.juhib tähelepanu, et rahvusvaheline üldsus tunneb tõsist muret Pakistani rolli pärast tuumarelva levikus;
• 9.märgib, et Pakistan on astunud mitu sammu, leevendamaks rahvusvahelise üldsuse mõningaid muresid; rõhutab siiski, et põhimuresid seoses demokraatia, inimõiguste, naiste, laste ja vähemuste olukorraga, sõnavabaduse, tuumarelva leviku ning sõjaväe osaga rahutustes ja Pakistani poliitilises elus üldiselt, nagu ka ekstremismi soodustavat suhtumist, ei tohi silmist lasta;
• 10.teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja Pakistani valitsusele.