Resolutsiooni ettepanek - B6-0323/2007Resolutsiooni ettepanek
B6-0323/2007

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    29.8.2007

    komisjoni avalduse alusel
    vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
    Esitaja(d): Gerardo Galeote Quecedo, Ioannis Varvitsiotis, Nikolaos Vakalis, Antonios Trakatellis, Konstantinos Hatzidakis, Rodi Kratsa, Georgios Papastamkos, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Manolis Mavrommatis, Ioannis Gklavakis, Giorgos Dimitrakopoulos, Antonios Samaras, Panayiotis Demetriou, Ioannis Kasoulides, Giuseppe Castiglione, Rolf Berend, Luis de Grandes, Margie Sudre, Fernando Fernandez Martin, Sergio Marques, Laszlo Surjan, Iles Braghetto, Maria Petre, Tomas Zatloukal, Jean-Pierre Audy, Marian-Jean Marinescu, Francesco Musotto, Monica Maria Iacob Ridzi, Yiannakis Matsis, Antonio Tajani ja Agnes Schierhuber
    fraktsiooni PPE-DE nimel
    Selle suve loodusõnnetused

    Menetlus : 2007/2605(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B6-0323/2007
    Esitatud tekstid :
    B6-0323/2007
    Vastuvõetud tekstid :

    B6‑0323/2007

    Euroopa Parlamendi resolutsioon selle suve loodusõnnetuste kohta

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 2, 6 ja 174;

    –  võttes arvesse oma 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni metsatulekahjude ja üleujutuste kohta, 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Euroopas[1], 14. aprilli 2005. aasta resolutsiooni põua kohta Portugalis[2], 12. mai 2005. aasta resolutsiooni põua kohta Hispaanias[3], 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta Euroopas[4] ning 18. mai 2006. aasta resolutsioone looduskatastroofide (tulekahjud, põuad ja üleujutused) kohta – põllumajanduslikud aspektid[5], regionaalarengu aspektid[6] ja keskkonnaaspektid[7];

    –  võttes arvesse kahte ühist avalikku kuulamist, mille organiseerisid Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjon, keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjon ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon teemadel „Euroopa strateegia loodusõnnetuste korral” (20. märtsil 2006) ja „Euroopa kodanikukaitse üksus – Europe aid” (5. oktoobril 2006);

    –  võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsust, millega kehtestatakse ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (2001/792/EÜ, Euratom)[8], peatselt vastu võetavat uuesti sõnastatud nõukogu otsust, millega luuakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism, ja Euroopa Parlamendi 24. oktoobri 2006. aasta seisukohta[9];

    –  võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (KOM(2005)0108) ja Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta seisukohta[10];

    –  võttes arvesse oma 25. aprilli 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu direktiiv üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta[11];

    –  võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsust kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (2007/162/EÜ, Euratom)[12];

    –  võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12.–13. juuni 2007. aasta istungi järeldusi järelevalve- ja teabekeskuse kooskõlastamisvõime tugevdamise kohta ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames;

    –  võttes arvesse Michel Barnier' 9. mai 2006. aasta aruannet „Euroopa kodanikukaitse üksus – Europe aid”;

    –  võttes arvesse 15.–16. juunil 2006. aastal Brüsselis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järelduste punkti 12, mis käsitleb ELi poolt hädaolukordadele, kriisidele ja katastroofidele reageerimist;

    –  võttes arvesse komisjoni teatist põua kohta[13];

    –  võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna parlamentaarse assamblee poolt ühehäälselt vastu võetud resolutsiooni kodanikukaitse ning loodus- ja ökoloogiliste katastroofide vältimise kohta Euroopa – Vahemere piirkonnas;

    –  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

    A.  arvestades, et 2007. aasta suve iseloomustasid iseäranis rängad metsa- ja looduspõlengud Lõuna-Euroopas, mille tõttu paljudel juhtudel hukkusid Euroopa kodanikud, sealhulgas ennastsalgavad tuletõrjujad, ning mis põhjustasid märkimisväärset materiaalset kahju ja keskkonnakahjustusi; arvestades, et ainuüksi juulis põlenud ala oli sama suur kui terve eelmise aasta kogu põlenguala; arvestades, et augustikuus tabas Kreekat ränk rahvuslik tragöödia, mille põhjustas üks suurima hukkunute arvuga põleng kogu maailmas alates 1871. aastast;

    B.  arvestades, et tulekahjude tagajärjel kannatada saanud taimestiku ja metsaga kaetud maa-ala kogupindala on Euroopas sel suvel enam kui 500 000 hektarit ning kõige rängemalt kannatada saanud riigid on Kreeka, Itaalia (eelkõige Sitsiilia), Bulgaaria, Küpros, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Hispaania (eelkõige Kanaari saared), Ukraina ja Albaania;

    C.   arvestades, et ainuüksi hiljutiste suurte metsapõlengute ajal Kreekas, mis laastasid suuri maa-alasid eelkõige Peloponnesosel, Evia saarel ja Ateena ümbruses, hukkus rohkem kui 60 inimest, paljud inimesed said vigastada, põles maha tuhandeid hektareid metsa ja võsastikku, sai surma loomi, hävines palju maju ja vara ning tuli laastas külasid; arvestades, et selle kriisi ajal teatati ühe päeva jooksul 170 eraldi metsatulekahjust Kreeka eri paigus;

    D.   arvestades, et samal ajal olid Euroopas suured üleujutused, mille tõttu said kannatada paljud piirkonnad Põhja-Euroopas, eelkõige Ühendkuningriigis, ja mis põhjustasid kahju kodudele, koolidele, infrastruktuurile ja põllumajandusele, tõid kaasa paljude inimeste ümberasumise ja märkimisväärseid kahjusid ettevõtetele ja turismitööstusele, samas kui Ida-Euroopa, eelkõige Rumeenia kannatas ekstreemse põua all;

    E.  arvestades, et Lõuna-Euroopa üha kuumemate ja kuivemate suvedega kaasnevad metsa- ja muud looduspõlengud on korduv nähtus, erinedes siiski aastate lõikes oluliselt oma suuruse ja geograafilise asukoha poolest; arvestades, et nende õnnestuste suundumust mõjutavad ka kliimamuutused ning see suundumus on seotud kuumalainete ja põua sagedasema esinemisega, nagu on märgitud komisjoni teatises põua kohta;

    F.   arvestades, et Euroopas aset leidvate loodusõnnetuste ja inimese põhjustatud katastroofide sagedus, tõsisus, keerukus ja mõju on viimastel aastatel kiiresti kasvanud;

    G.    arvestades, et kuumalainete sagedasemal esinemisel on ebaproportsionaalne mõju haavatavatele elanikkonnarühmadele, eelkõige vanematele inimestele, põhjustades liiga sageli tervisehädasid ja surmajuhtumeid;

    H.  arvestades, et ühenduse kodanikukaitse mehhanismi rakendati samalaadses hädaolukorras üheksal korral viienädalase perioodi jooksul, kusjuures seitse hädaolukorda olid samaaegsed; arvestades, et liikmesriikide abi ei olnud piisav, tagamaks kiiret ja adekvaatset kodanikukaitsealast reageerimist kõigile hädaolukordadele;

    I.   arvestades, et Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjoni esimees ja ELi regionaalpoliitika volinik on viimase 12 kuu jooksul kirjutanud nõukogu eesistujariikidele ning nõudnud otsuse langetamist solidaarsusfondi uue määruse kohta, pidades silmas, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu juba 2006. aasta mais,

    1.  väljendab oma tugevat solidaarsust hukkunute omastega ja kannatada saanud piirkonna elanikega ning avaldab austust tuletõrjujatele, nii elukutselistele kui ka vabatahtlikele, kes töötasid väsimatult, et kustutada põlenguid, päästa inimesi ja vähendada kahjustusi selle suve loodusõnnetuste ajal;

    2.  palub komisjonil praegune ELi solidaarsusfond kõige paindlikumal moel ja viivitamata kasutusele võtta; on sellega seoses seisukohal, et vajalikud vahendid tuleb teha viivitamata kättesaadavaks eesmärgiga leevendada loodusõnnetuste – tulekahjude ja üleujutuste – ohvrite ja nende lähimate pereliikmete kannatusi ja rahuldada nende vajadusi, kasutades selleks Euroopa Liidu solidaarsusfondi ja ühenduse muid vahendeid;

    3.   peab taunimisväärseks tõsiasja, et paljud neist metsapõlenguist on ilmselt alguse saanud süütamisest, ning tunneb iseäranis muret selle pärast, et kuritegelikud süütamised on üha enam süüdi Euroopa metsapõlengutes; kutsub liikmesriike üles võtma viivitamata karme meetmeid, et ära hoida sellist hoolimatut hävituslikku teguviisi ning tuua süütajad kohtu ette, vältimaks edaspidi tahtlikku kuritegelikku käitumist;

    4.  tunnustab Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja teiste riikide solidaarsust abi andmisel metsapõlengute ajal kannatanud piirkondadele, mida varustati lennukite, tuletõrjevarustuse ja oskusteabega, ühtlasi tunnustab seda abi, mida osutati vastavatele ametivõimudele ja päästeteenistustele; on seisukohal, et selliste nähtuste mõõtmed ja nende tagajärjed ulatuvad piirkondlikust ja riiklikust mastaabist ja suutlikkusest kaugemale ning nõuavad tungivalt Euroopalt tõhusa kohustuste võtmist; märgib, et see ilmnes eriti Kreeka puhul, kus vaatamata sellele, et Kreeka valitsus tegi kõik neist oleneva ning mobiliseeriti kõik olemasolevad riiklikud ja ühenduse mehhanismid, oli võimatu katastroofi kontrolli alla saada;

    5.  tunnustab järelevalve- ja teabekeskuse panust, kes toetas ja hõlbustas kodanikukaitse alase abi mobiliseerimist ja kooskõlastamist hädaolukodade ajal; märgib siiski, et liikmesriikide ressursid metsapõlengutega võitlemiseks, eelkõige lennukite abil, on piiratud ning et alati ei ole liikmesriikidel võimalik pakkuda abi, kui ressursse on vaja riigisiseselt; märgib, et selle tulemusel said mõned liikmesriigid vähem abi kui teised ning pidid lootma abi saamisel kahepoolsetele kokkulepetele riikidega, kes ei kuulu ELi; avaldab seepärast kahetsust, et mõnel juhul EL tervikuna ei suutnud üles näidata piisavat solidaarsust;

    6.   nõuab tungivalt, et nõukogu langetaks viivitamata otsuse ELi solidaarsusfondi uue määruse kohta, pidades silmas, et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 2006. aasta mais; peab nõukogu viivitamist sellega seoses vastuvõtmatuks; on veendunud, et uus määrus, mis – muude meetmete seas – alandab künniseid ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtuks, suudab kahjusid palju tõhusamalt, paindlikumalt ja õigeaegsemalt korvata; kutsub üles eesistujariiki Portugali, samuti ELi rahandus-, keskkonna-, põllumajandus- ja regionaalarengu ministreid võtma kohe kiireid ja tõhusaid meetmeid; soovitab sel eesmärgil nende vastutavate ELi ministrite nõukogu erakorralise ühisistungi kokkukutsumist, millel parlament ja komisjon võiksid osaleda vaatlejatena;

    7.   on seisukohal, et nii viimaste aastate kui ka äsjased kogemused rõhutavad vajadust tugevdada ühenduse kodanikukaitsealast ärahoidmis-, valmisoleku- ja reageerimisvõimet seoses metsa- ja muude looduspõlengutega, ning nõuab tungivalt komisjonilt sellekohaste meetmete võtmist;

    8.  tervitab hiljutist nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsust kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta ning usub, et selle vahendi raames rahalist abi saavad meetmed väljendavad selgelt Euroopa solidaarsust ning annavad loodusõnnetustega tõhusale toimetulemisele Euroopa lisandväärtust; ent tunneb muret, et selle vahendi jaoks eraldatud summa ei ole piisav, et täita tulemuslikult seatud ambitsioonikaid ülesandeid;

    9.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, milliseid abinõusid oleks vaja juurdepääsuks täiendavatele võimsustele, et tagada kiire reageerimine suurõnnetuste korral, need võiksid olla kättesaadavad muudest allikatest, sealhulgas kommertsturult; soovitab, et valmisolekuüksuse kulud kaetaks kodanikukaitse rahastamisvahendist;

    10.  nõuab Euroopa üksuse loomist, mis suudaks kohe reageerida õnnetuste korral, nagu oli tehtud ettepanek Barnier’ aruandes, ning avaldab kahetsust, et see ettepanek pole leidnud vastukaja ega edasiarendust; tervitab siiski Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy ja Kreeka peaministri Kostas Karamanlise hiljutist ühist üleskutset tihedamaks koostööks selles vallas, mis läheb kaugemale tavapärasest vabatahtlikust ressursside ühendamisest;

    11.  rõhutab sellega seoses vajadust jätkata liikmesriikide kodanikukaitsemoodulitele tugineva kiirreageerimisvõime arendamisega, nagu nõuti 16. ja 17. juunil 2006 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul; palub komisjonil koostada sellekohane konkreetne ettepanek;

    12.  rõhutab, et loodusõnnetused, eelkõige metsapõlengud seadsid sel aastal suurde ohtu mälestised ja arheoloogilised kohad, mis on tohutu tähtsusega Euroopa kultuuripärandi jaoks; sellega seoses juhib tähelepanu, et eksisteeris oht, mida suudeti küll ära hoida, maailmapärandisse kuuluvale iidsele Olümpiale ja sealsele muuseumile; nõuab, et vahendid tehakse kättesaadavaks, juhul kui Euroopa kultuuripärandisse kuuluvad kohad peaksid saama kannatada jätkuvate metsapõlengute käigus;

    13.  kutsub komisjoni üles uurima võimalusi, kuidas ELi naaberriikide ja muude kolmandate riikidega teha koostööd laastavate tulekahjudega võitlemisel ning heade tavade ja/või võimsuste jagamisel ohtlike suvekuude ajal, et olla paremini valmis metsapõlengute hooajaks 2008. aastal;

    14.  rõhutab, et vaja on karmimaid meetmeid loodusõnnetuste ärahoidmiseks; sellega seoses ootab huviga komisjoni kahe uuringu avaldamist 2008. aastal, mille eesmärk on välja töötada integreeritud strateegia loodusõnnetuste vältimiseks; lisaks soovitab, et komisjon uuriks avatud kooskõlastusmeetodi võimalikku kasutust loodusõnnetuste ärahoidmise eesmärgil;

    15.  rõhutab vajadust kiirendada ELi vahenditele juurdepääsu menetlust, et taastada põllumajandusmaa pärast üleujutusi ja põlenguid ning teha kättesaadavaks rohkem rahalist abi üleujutustõkete rajamiseks; rõhutab metsapõlengute ja üleujutuste hukatuslikku mõju mets- ja kariloomadele ning nõuab abi andmist korjuste ja jäänuste kõrvaldamiseks, et vältida haiguste levikut;

    16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ning tulekahjude ja põua all kannatanud piirkondade ametivõimudele.