RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
7.11.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Daniel Cohn-Bendit, Bart Staes, Milan Horáček, Hélène Flautre, Marie Anne Isler Béguin ja Angelika Beer
fraktsiooni Verts/ALE nimel
26. oktoobril 2007. aastal Mafras toimunud ELi ja Venemaa 20. tippkohtumise järeldused
B6‑0439/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon 26. oktoobril 2007. aastal Mafras toimunud ELi ja Venemaa 20. tippkohtumise järelduste kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa Föderatsiooni kohta, eriti 26. aprilli 2007. aasta ja 10. mai 2007. aasta resolutsioone;
– võttes arvesse ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja kaotab kehtivuse 2007. aasta lõpus;
– võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et hoolimata üha suurematest arusaamatustest ja umbusaldusest põhilistes poliitilistes küsimustes, tugevnevad ELi ja Venemaa kaubandus- ja majandussuhted pidevalt;
B. arvestades, et seni ei ole saavutatud kokkulepet selle kohta, kuidas väljuda ummikseisust Poolast Venemaale eksporditava liha ekspordikeelu osas; arvestades, et see takistab endiselt ELi alustamast läbirääkimisi uue lepingu üle, mis peaks asendama praeguse partnerlus- ja koostöölepingu, mille kehtivus peagi lõpeb;
C. arvestades, et ELi jaoks on ülimalt tähtis võtta vastu ühine seisukoht ja keelduda vastu võtmast Venemaa pakkumisi tugevdada kahepoolseid suhteid kõige enam huvitatud liikmesriikidega; arvestades teisest küljest, et liikmesriigid peaksid käituma vastutustundlikult ja erapooletult, hoidudes kasutamast vetoõigust;
D. arvestades, et sellel kuul esitas USA ametlikult NATO-le ja Venemaale uued mööndused, et saada Venemaa toetus antiballistiliste rakettide tõrje kilbile, mille USA kavatseb luua Poolas ja Tšehhi Vabariigis; arvestades, et ELil peaks olema nendel kõnelustel kaasarääkimisõigus ja ta peaks tegema kõik, mis võimalik, et jõuda ühisele seisukohale kõnealuses küsimuses, mis mõjutab liidu üldist julgeolekut ja võiks ohustada tema välispoliitikat;
E. arvestades, et detsembris toimuvad üldised valimised ja järgmisel kevadel toimuvad presidendivalimised kujutavad endast Venemaa jaoks tähtsat katset, mis annab Venemaale võimaluse tõestada, et viimastel aastatel toimunud inimõiguste ja demokraatlike vabaduste nõrgenemise protsessi ning massiteabevahendite suurenevat enesetsensuuri ja valitsusepoolset kontrolli on võimalik ümber pöörata;
F. arvestades, et ajakirjanike tapmiste seeria, eriti Anna Politkovskaja mõrva uurimine ei ole andnud tulemusi, mis näitab miilitsa ja kohtuvõimu suutmatust leida ning anda kohtu alla need, kes kõnealuste kuritegude eest vastutavad;
G. arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa Föderatsioon kohustatud austama sõna- ja kogunemisvabadust; arvestades, et ELil peaks olema Venemaaga strateegiline partnerlus, mis põhineb demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi väärtustel;
H. arvestades, et energial on jätkuvalt keskne ja strateegiline roll ELi ja Venemaa suhetes; arvestades, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest õõnestab Euroopa tasakaalustatud ja järjekindla lähenemisviisi arendamist Venemaa suhtes;
I. arvestades, et see järjepidevuse puudumine peegeldub ulatuslikult nõukogu ja komisjoni arglikus kriitikas Venemaal aset leidnud inimõiguste rikkumiste aadressil; nimetatud probleem tõstatatakse kahepoolsetel kohtumistel harva või väga pealiskaudselt;
J. arvestades, et ühistes naaberriikides valitsev rahu ja stabiilsus on nii Venemaa kui ka ELi huvides; arvestades, et uued pinged on tekkinud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ning ei ole tehtud edusamme lahenduse leidmisel teistele nn külmutatud konfliktidele,
1. on seisukohal, et sellises olukorras saab partnerlus Venemaa Föderatsiooniga olla üksnes pragmaatilise loomuga; sellele vaatamata usub, et Venemaad tuleb kutsuda kõikide vahenditega konstruktiivselt ja avatult üles alustama läbirääkimisi uue ja kaugeleulatuva lepingu sõlmimiseks, mis põhineks tõeliselt ühistel väärtustel ja huvidel;
2. väljendab sellega seoses ja tippkohtumisel saavutatud tagasihoidlikest tulemustest hoolimata heameelt kohtumise positiivse ja konstruktiivse õhkkonna üle ning järgnenud julgustavate avalduste üle, mis võiksid lähemas tulevikus ummikseisust välja viia;
3. rõhutab sellega seoses veelkord, et demokraatia ja inimõigused peavad olema kõigi Venemaa Föderatsiooniga tulevikus sõlmitavate lepingute keskmes, pidades eelkõige silmas tõhusa ning toimiva inimõiguste klausli määratlemist ja lisamist, ning et tulevaste suhete kvaliteet ja sügavus sõltuvad nimetatud väärtuste austamisest ning toetamisest;
4. kordab nõudmist tihendada ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone, et muuta need tõhusamaks, tulemustele suunatuks ja valitsusvälistele organisatsioonidele avatuks, kaasates igal tasandil täielikult Euroopa Parlamendi;
5. võtab sellega seoses murelikult teadmiseks Venemaa ametivõimude vastuseisu Euroopa Parlamendiga tõelisse inimõigustealasesse dialoogi astumisele, kuna nad ei osalenud ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone ettevalmistava inimõiguste allkomisjoni koosolekutel ega võtnud 2007. aastal vastu allkomisjoni delegatsiooni;
6. võtab teadmiseks president Putini Mafras tehtud avalduse, et Venemaa kavandab vabaduse ja demokraatia mõttekoja loomist Brüsselis või mõne teise ELi liikmesriigi pealinnas, et jälgida inimõigusi Euroopa Liidus ja olla vastukaaluks valitsusväliste organisatsioonide tegevusele oma riigis; on seisukohal, et selline algatus võiks sillutada teed ühisele arusaamale demokraatiast ja inimõigustest, tingimusel et ELil lubatakse luua sarnane mõttekoda Moskvas;
7. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon kutsuksid Venemaa Föderatsiooni üles ratifitseerima Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 14;
8. väljendab muret seoses sõna-, kogunemis- ja ajakirjandusvabadusega lähenevate parlamendi- ning presidendivalimiste eel; kutsub Venemaa ametivõime üles tegema kõik, mis võimalik, et tagada kõikidele poliitilistele jõududele vabad ja õiglased valimised ning tasakaalustatud juurdepääs massiteabevahenditele;
9. juhib tähelepanu väliskorrespondentide rasketele töötingimustele Venemaa Föderatsioonis, kuna nende liikumisvabadust piiratakse sageli mõnedes riigi osades ning mõnikord langevad nad kohalike ametiasutuste ja õiguskaitseametnike surve või hirmutuse ohvriks; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema kõik, mis võimalik, et kaitsta välisajakirjanikke ja lihtsustada nende tööd;
10. peab sellega seoses kahetsusväärseks, et Venemaa ametivõimud viivitavad valimiste vaatlemise kutse saatmisega OSCE-le, takistades pikaajalise missiooni korraldamist ja võimaldades parlamendivalimisi jälgida ainult piiratud arvul OSCE vaatlejatel; juhib tähelepanu sellele, et vaatlejate piiratud arv kahjustab tugevalt täidetava ülesande kvaliteeti ja missiooni üldist usaldusväärsust;
11. väljendab sügavat muret seoses Venemaa Föderatsiooni diplomaatiliste püüdlustega piirata demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo tegevust, esitades OSCE-le ettepanekuid vähendada valimiste vaatlemise missioonide suurust ja keelata nende aruannete avaldamine vahetult pärast valimisi; rõhutab asendamatut tähtsat rolli, mida see organisatsioon täidab üleminekul totalitaarselt režiimilt demokraatlikule süsteemile; rõhutab, et vabad ja õiglased valimised on tõelise ja täielikult toimiva demokraatia tuum ning OSCE vaatlusmissioon saab anda selles suunas liikumisel otsustava panuse;
12. rõhutab taas kord, et tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond on tõelise ja küpse demokraatia põhjapanev ning asendamatu osa; on sellega seoses sügavalt mures inimõiguste kaitsjate halveneva olukorra pärast ja raskuste pärast, millega puutuvad kokku inimõiguste edendamise alal tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid registreerimisel ja tegevuse läbiviimisel; on ülimalt mures hiljuti muudetud äärmuslust käsitlevate õigusaktide pärast, mis võiksid mõjutada teabe vaba liikumist ning ajendada Venemaa ametivõime piirama veelgi sõltumatute ajakirjanike ja poliitiliste vastaste õigust vabale eneseväljendusele;
13. tervitab viisarežiimi lihtsustamise kokkuleppe vastuvõtmist, mida tuleb pidada esimeseks sammuks ELi ja Venemaa vahel viisavaba liikumise saavutamise suunas; taunib sellega seoses Venemaa ametivõimude seatud takistusi ja vastuseisu kokkuleppe rakendamisele poliitilistel põhjustel;
14. võtab teadmiseks energiadialoogi tõhustamise, kuid väljendab muret seoses asjaoluga, et Vene riik taastab kontrolli kõigi ressursside, sealhulgas energia üle, suutmata samal ajal investeerida poliitiliselt tööstussuhete demokratiseerimisse ning tööstusega seotud otsustusprotsessi suuremasse läbipaistvusse ja aruandekohustusse, sest puuduvad säästvat arengut ja ressursside tõhusust puudutavad selged poliitilised eesmärgid; kutsub Venemaad üles viima kiiresti siseriiklikku õigusse sisse parimaid rahvusvahelisi tavasid läbipaistvuse ja avaliku sektori aruandekohustuse osas;
15. ergutab jõuliselt mõlemaid partnereid leppima kokku ühises lähenemisviisis, selleks et kliimamuutus piirduks temperatuuri maksimaalse tõusuga 2 °C võrreldes tööstuseelse tasemega, kusjuures arenenud riigid ja arengumaad osaleksid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises õiglasel määral vastavalt nende erinevatele kohustustele ja suutlikkusele;
16. tunnustab, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb vähendada 2050. aastaks vähemalt 50% võrra 1990. aastate tasemega võrreldes; rõhutab sellega seoses arenenud riikide erilist vastutust võtta enda kanda juhtroll heitkoguste vähendamisel ja on seisukohal, et tööstusriigid peavad 2020. aastaks vähendama heitkoguseid 30% võrra; kutsub Venemaad üles osalema aktiivselt tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes ja aitama kaasa kiirele kokkuleppele jõudmisele 2008. aastaks või hiljemalt 2009. aastaks, et tagada ülemaailmse süsinikuturu järjepidevus;
17. väljendab muret Venemaa Föderatsiooni tuumasektori ohutuse pärast ja riigi kavade pärast eksportida tuumatehnoloogiat ja -materjali teistesse riikidesse ning selle tagajärjel tekkivate tuumaohutuse ja tuumarelva levikuga seotud ohtude pärast; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles peatama tuumamaterjali vedu ja ümbertöötamist, kuna sellise tegevusega kaasneb võimalik tuumarelva leviku oht;
18. kutsub Venemaa Föderatsiooni üles investeerima ulatuslikult energiatõhususe meetmetesse, arvestades tungivat vajadust võidelda kliimamuutusega, sellistest investeeringutest saadavat sotsiaalset kasu ja survet energiavarustusele; tuletab sellega seonduvalt meelde, et Kyoto protokolliga sätestatud paindlikkusmehhanism võiks ligi meelitada investeeringuid Venemaa energia- ja lõpptarbimissektori moderniseerimiseks;
19. kutsub Venemaa Föderatsiooni üles toetama oma taastuvenergiatööstuse arendamist, et kasutada olemasolevaid ülisuuri keskkonda säästvaid ressursse; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles kindlustama tipptasemel keskkonnanõudeid kõikidele tema territooriumil käimasolevatele või kavandatavatele nafta- ja gaasiprojektidele;
20. väljendab sügavat muret kehvade kinnipidamistingimuste pärast Venemaal, eelkõige eeluurimisasutustes ja miilitsajaoskondades, mida omakorda halvendavad väga kesised meditsiinivahendid ja halvad sanitaarnõuded;
21. mõistab eriliselt hukka inimõiguste jätkuva rikkumise Tšetšeenias, kus jätkub kohtuprotsessita hukkamine, ebaseaduslike sunniviisilise kinnipidamise kohtade tegutsemine, tahtevastane kadumine ja piinamine; rõhutab sellega seoses, et 2006. aasta oktoobris lükkas Venemaa valitsus tagasi piinamisküsimuse eriraportööri volitused, kes kavandas Põhja-Kaukaasia vanglate etteteatamiseta külastamist;
22. rõhutab, et Venemaa Föderatsioon on allkirjastanud ja ratifitseerinud 1984. aasta detsembri piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase ÜRO konventsiooni ning 1987. aasta piinamise ning ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni ning et Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa kohustatud järgima ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6, millega tagatakse õigus õiglasele kohtumõistmisele;
23. kutsub Venemaa ametivõime üles võitlema omavoli vastu, järgima õigusriigi põhimõtteid ja mitte kasutama kohtuvõimu poliitilise tööriistana; sellega seoses rõhutab Jukose endiste omanike Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kohtuasja, kes mõisteti süüdi pettuses ja maksudest kõrvalehoidumises, kuid keda Euroopa Parlament peab poliitvangideks, nagu rõhutati avalikus kirjas president Putinile 2006. aasta juulis;
24. ei jaga sugugi veendumust, mille kohaselt Euroopa vajab lähemas tulevikus raketisüsteemi, et kaitsta oma territooriumi suure ulatusega ja massihävitusrelvade lõhkepäid kandvate ballistiliste kanderakettide eest, mida võivad kasutada nn paariariigid või valitsusvälised osalejad; võtab teadmiseks Venemaa vastava mure, kuid kutsub Moskvat üles mitte peatama Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu täitmist; on arvamusel, et Euroopa julgeoleku jagamatuse seisukohast on vastuvõetamatu, et USA peab sellise süsteemi väljatöötamise üle ühepoolselt läbirääkimisi kahe ELi liikmesriigiga; on veendunud, et uue võidurelvastumise, pikaajalise terrorismiohu ning muude Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku ohtudega võitlemiseks tuleb teha väga suuri investeeringuid konfliktiennetuspoliitikasse ja relvitustamisalgatustesse ning et Moskvaga tuleb viivitamatult avada otsedialoog selleks, et jõuda ühise ja vastastikku kasuliku kokkuleppeni;
25. väljendab sügavat muret seoses president Putini teatega, et Venemaa kavatseb luua tuumarelva uue põlvkonna; kutsub nõukogu üles tõstatama seda küsimust järgmistel kohtumistel ja tegema kõik, mis võimalik, et peatada uus tuumarelvadega võidurelvastumine;
26. kutsub Venemaad üles mitte lükkama otsust Kosovo lõpliku staatuse kohta 10. detsembrist kaugemale; juhib tähelepanu tagajärgedele, mida selline viivitamine võib põhjustada piirkonna stabiilsusele, ja nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud tegutseksid konstruktiivselt;
27. on seisukohal, et Euroopa tõhusam sekkumine nn külmutatud konfliktidesse on rahuprotsessi edendamise seisukohalt vältimatu; väljendab sügavat muret Venemaa ja Gruusia vägede vahel hiljuti Abhaasias toimunud vahejuhtumite pärast; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tõstatama nimetatud küsimust kindlalt kohtumistel Venemaa ametivõimudega ning nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud ei seisaks vastu ELi osalemisele tsiviil- ja rahuvalveoperatsioonides;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.