RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
7.11.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Harlem Désir, Robert Goebbels, Pervenche Berès, Jan Andersson, Anne Van Lancker ja Udo Bullmann
fraktsiooni PSE nimel
Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul
B6‑0442/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa huvi kohta: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 26. jaanuari 2007. aasta ettevalmistavat raportit 2007. aasta majanduspoliitika üldsuuniste kohta (A6-0012/2007);
– võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa huvi: edukas toimetulek üleilmastumise ajajärgul” (KOM(2007)0581);
– võttes arvesse komisjoni teatist „On aeg tõsta tempot: uus partnerlus majanduskasvu ja töökohtade loomise nimel” (KOM(2006)0030);
– võttes arvesse nõukogu 4. oktoobri 2004. aasta, 12. juuli 2005. aasta, 18. juuli 2006. aasta ja 10. juuli 2007. aasta otsuseid liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsiooni liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[1]
– võttes arvesse 23.–24. märtsil 2005 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa noortepakti;
– võttes arvesse 23.–24. märtsil 2006 Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti;
– võttes arvesse komisjoni teatist “Haridus ja koolitus 2010: Lissaboni strateegia edu sõltub kiiretest reformidest” (KOM(2003)0685);
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007[2];
– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalministrite 5.–6. juuli 2007. aasta Guimarãesis toimunud mitteametliku kohtumise järeldusi 12 tähtsaima punkti kohta eesseisvate väljakutsete vastuvõtmiseks;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et majanduspoliitikas käsitletakse meetmeid, mida valitsused peavad majandusvaldkonnas võtma, et tagada ELi kodanike vajadustele vastav jätkusuutlik pikaajaline majanduskasv;
B. arvestades, et see, kas riigi poliitika tegelikult soodustab või ei soodusta majanduskasvu, sõltub majanduses valitsevatest majanduskasvu allikatest ja takistustest ning ülemaailmsest majandusest tingitud piirangute ja võimaluste laiemast kogumist;
C. arvestades, et on piisavalt alust väita, et kõrge inflatsioonitase, ülemäärane makromajanduslik tasakaalustamatus, vähene inimkapitali investeerimine ning kaubanduse ulatuslikud kaitsemeetmed ei soodusta jätkusuutlikku ja tõhusat majanduskasvu;
D. arvestades, et finantssektori praegune ebastabiilsus tekitab ebakindlust ning võib süvendada majanduskasvu aeglustumist, ja arvestades, et komisjoni sügisese prognoosi väike ümbervaatamine võib ühtlasi märkida majandustsükli pöördepunkti, kui turgude läbipaistvus ja poliitikakujundajate asjakohane reageerimine ei taasta tarbijate usaldust;
E. arvestades, et uus EL on ainulaadne kogum arenenud majandustest ning neile lähenevatest madala kulutasemega majandustest, mis võimaldab kärpida kulusid, kasutada sise- ja välismajanduse mastaabisäästu ning seista vastu arenevate majanduste deflatsiooni- ja inflatsioonisurvele;
F. arvestades, et laienenud EList, mis on oma 500 miljoni kodanikuga üks maailma suurimaid turge, on saanud ülemaailmne partner ning ülemaailmsete standardite peamine looja;
G. arvestades, et ELi ühtse turu esiplaanile tõusmine ning atraktiivsus soodustab majanduslikku sisserännet, poliitilise ja finantsabi küsimist probleemide lahendamiseks kogu maailmas ning era- ja riiklike investeerimisfondide investeeringute sissevoolu;
H. arvestades, et laienenud EL ja selle mõju liikmesriikide majandusele ning poliitilisele ja sotsiaalkultuurilisele arengule eeldab reforme ja paremat koostööd poliitiliste otsuste tegemise süsteemis;
I. arvestades, et vastastikune sõltuvus euroalal on suurem kui ELis tervikuna, ja arvestades, et see ei väljendu veel tulemuslikus ja sidusas poliitikas – eelkõige, mis puudutab seost usaldusväärse riigi rahanduse, kõrge kvaliteediga kulutuste tegemise ja tootlikkuse suurendamise strateegiatesse investeerimise vahel;
J. arvestades, et ELi majanduspoliitika üldsuuniste määratlemisel peavad poliitikakujundajad kindlaks määrama ja selgelt sõnastama ühised väljakutsed, mille ees ELi liikmesriikide majandused praegu ning lähiaastatel seisavad, ning nendega tegelema;
K. arvestades, et Euroopa majanduses saavutati 2006. aastal paremad tulemused kui eelnenud aastatel; arvestades samas, et komisjon alandas finantsturgudel valitsenud volatiilsuse ja suurenenud riskide tõttu veidi 2007. aasta prognoosi 2,5%ni euroala ja 2,8%ni ELi kohta;
L. arvestades, et ELi kodanike teadlikkus ja aktiivne toetus on majanduspoliitika meetmete eduka rakendamise eeltingimused;
M. arvestades, et Lissaboni meetmete ülevaatamise võimalust tuleks kasutada koondsuuniste kohandamiseks, et kajastada uusi väljakutseid ja tegelda puudujääkidega ning praeguseks võetud kohustuste vahelise sidususe puudumisega;
N. arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegia peab olema nähtavam ja vajab suuremat järelevalvealast suutlikkust ja osalusest tulenevat tõukejõudu uuendatud Lissaboni strateegia alusel, eelkõige riikide reformikavade ja reformikavade rakendamise aruannete osas;
O. arvestades, et riikide reformikavade rakendamise aruannetest nähtub, et poliitika rakendamine on kõige nõrgem töötajate ja ettevõtete kohanemisvõime parandamise valdkonnas ja investeeringute suurendamisel haridusse ning koolitusse;
P. arvestades tugevat omavahelist seost majanduskasvu, tööhõive, vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasatuse vahel; arvestades, et nii tööhõive- kui ka sotsiaalse kaasatuse poliitikas rõhutatakse järjest enam töötavate, kuid vaesuses elavate inimeste probleemi; arvestades, et seetõttu on oluline uuesti tasakaalustada koondsuunised, et saavutada nendes seatud sotsiaalsed ja keskkonnaalased eesmärgid ning kaaluda sünergiat erinevate valdkondade vahel;
Q. arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalministrite Guimarãesis toimunud ülalnimetatud mitteametlikul kohtumisel jõuti järeldusele, et sotsiaalne kaasatus on jätkusuutlike arengustrateegiate alusmõõde Euroopas, kuna see annab vahendid võimaluste loomiseks kõigile ning avaldab soodsat mõju tööhõivele, oskustele ning inimarengule;
R. arvestades, et paljud riikide reformikavades sisalduvad meetmed avaldavad sotsiaalse kaasatuse poliitikale selget mõju, eriti mis puudutab tööhõivele suunatud meetmeid, samas ei sisalda riikide reformikavad endiselt sageli sotsiaalse kaasatuse eesmärke ega poliitikat,
Välispoliitika
1. märgib, et majanduse üleilmastumine loob ELi riikide majandustele uued võimalused, mille osatähtsus eelolevatel aastakümnetel tingimata suureneb ja mis saavad lisakasu mastaabisäästu, mahu, linnastumise, võrgustike ja soodsa maine ärakasutamisest;
2. rõhutab, et EL suudab täita liidusisesed Lissaboni eesmärgid vaid olles aktiivne ja ühendades jõud ülemaailmses ulatuses; tervitab seetõttu kavatsust töötada välja Lissaboni strateegia sidus välismõõde; arvab, et igakülgne välispoliitiline lähenemine, milles keskendutakse regulatiivkoostööle, standardite ühtlustamisele ja eeskirjade samaväärsusele, peab edendama nii ausat konkurentsi kui ka kaubavahetust; hoiatab samas sellega seoses sisemise koostöö ja reformiprotsesside täiendava parandamise tähtsuse alahindamise eest;
3. rõhutab ELi suurenevat tähtsust ülemaailmse partnerina ja avatud maailmamajandusest ühe suurema kasusaajana maailma suurima kaupade eksportija ja importija, maailma suurima teenuste eksportija ning suuruselt teise otseste välisinvesteeringute siht- ja päritolukohana; arvab, et sellises olukorras on ELil suur vastutus ülemaailmsete küsimustega tegelemisel ja ühise välismajanduspoliitika vahendite loomisel, et asjakohaselt hallata ELi ühtse turu välismõju;
4. on seisukohal, et majandusharude ülemaailmne konsolideerumine ja ELi ettevõtete omandamine kolmandate riikide investorite poolt ja vastupidi alandab tegelikku kapitalikulu; nõuab meetmete võtmist protektsionismi vastu võitlemiseks nii Euroopa Liidu sees kui ka sellest väljas; juhib samas tähelepanu, et kui ei toimu ELi järelevalveraamistiku loomise ja ELi konkurentsieeskirjade jõulise jõustamise asjakohast koordineerimist, võib see vähendada ühtse turu ja ELi ülemaailmsel turul ühtse majanduspiirkonnana osalemisest tuleneva mastaabisäästu eeliseid;
5. toetab Euroopa Keskpanga sõltumatust rahapoliitika kehtestamisel ja maailma finantsturgude volatiilsuse ohjamisel; rõhutab, et euro vahetuskursi tugevnemine on tingitud suurenevast tasakaalustamatusest kolmandates riikides ja vähesest nõudlusest ELis, mis tugevdab konkurentsisurvet ELi ettevõtetele, ja märgib, et ELil tuleb reageerida usaldusväärse majanduspoliitika, rahvusvaheliste kokkulepete ja koostöö kaudu;
6. on seisukohal, et arenevate majanduste kasvust tingitud nõudluse suurenemine loodusvarade, põhisaaduste ja -teenuste järele võib seada ELi liikmesriikide majandused inflatsioonisurve alla, mida siiani tasakaalustas nende panus ülemaailmse pakkumise suurenemisse; on seisukohal, et selle probleemiga tegelemiseks peaksid ELi liikmesriigid valmistama ette tehnoloogilise kasvu strateegiaid hõlmavad inflatsioonivastased majanduspoliitika vahendid ja võimaliku makromajandusliku korrektsiooni ning parema koordineerimise raamistiku;
7. tervitab komisjoni plaani arendada aruteludes kolmandate riikidega edasi regulatiivkoostööd, standardite ühtlustamist ja eeskirjade samaväärsust; kutsub komisjoni üles edendama inimväärset tööd ja tööelu kvaliteeti, võitlema sotsiaalse dumpingu vastu, lisama kolmandate riikidega sõlmitavatesse kaubandus- ja koostöölepingutesse järjekindlalt jätkusuutlikku arengut sisaldava peatüki, milles nõutakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiliste normide ja inimväärse töö põhimõtete ratifitseerimist ja jõustamist, ning kohaldama kolmandate riikidega kokkulepete sõlmimisel järjekindlalt oma sotsiaalseid väärtusi ja põhimõtteid;
Sisepoliitika
Sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse strateegiate ning koondsuuniste vaheline ühenduslüli
8. tervitab komisjoni avaldust, et rohkem tähelepanu pööratakse aktiivsele kaasamisele ja võrdsetele võimalustele, et tuleks edendada piisavat sotsiaalset kaitset ja tugevdada võitlust vaesuse vastu ning et kogu Euroopas on vaja tulemuslikumaid vahendeid, et tagada kodanike olemasolevad õigused omada juurdepääsu tööle, haridusele, sotsiaalteenustele, tervishoiule ja muudele sotsiaalse kaitse vormidele;
9. rõhutab vajadust tagada ja parandada Lissaboni strateegia järgmises tsüklis ja eelkõige koondsuunistes integratsiooni ja sotsiaalse mõõtme nähtavust; arvab, et kiiresti on vaja kaotada praegune tasakaalustamatus tööhõivesuunistes, milles ei omistata tähtsust teatud peamistele sotsiaalsetele eesmärkidele, nt neile, mille eesmärk on vähendada töötavate vaeste arvu ja parandada kõigi juurdepääsu kõrge kvaliteediga töökohtadele, haridusele, tervishoiule ning muudele sotsiaalse kaitse vormidele; kutsub komisjoni üles koondsuuniseid kohandama, et astuda vastu uutele väljakutsetele ja jagu saada nendest puudustest;
10. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama järjekindlat sellist lähenemist, et ühelt poolt tagada tegelik sidusus majanduskasvule ning rohkematele ja parematele töökohtadele suunatud riikide reformikavade protsessi ning teiselt poolt sotsiaalse kaitse ja sotsiaalse kaasatuse protsessi vahel;
Tööhõivesuuniste rakendamine
11. palub komisjonil tegeleda tööhõivesuuniste rakendamise ja tulemuslikkuse suurte erinevustega liikmesriikides, tagades selle, et liikmesriigid kohaldaksid ulatuslikumalt Euroopa tööhõivestrateegia näitajaid ja eesmärke, elukestva õppe vahendeid ning meetmeid, mis on sätestatud Euroopa noortepaktis, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse paktis ja puuetega inimestele suunatud Euroopa Liidu tegevuskavas (2006–2007); nõuab, et kõik need kohustused, eesmärgid ja võrdluskriteeriumid sisalduksid täies ulatuses koondsuunistes, et parandada Euroopa tööhõivestrateegia sidusust ja tõhusust;
12. rõhutab tööhõivepoliitika strateegilise suutlikkuse suurendamise olulist tähtsust; palub komisjonil ja liikmesriikidel pöörata nende koordineerimisprotsessides erilist tähelepanu töökohtade kvaliteedile, töö-, pere- ja isikliku elu ühitamisele, hariduse ja koolituse kvaliteedile ning kättesaadavusele, diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamisele, naiste ja meeste võrdsete võimaluste poliitika tugevdamisele ning sisserände küsimustele;
13. toetab ühiste põhimõtete tasakaalustatud kogumi vastuvõtmist kaitstud paindlikkuse osas, mis hõlmab töötajate ja tööandjate paindlikkust ja kaitstust tööturul; ergutab liikmesriike kaasama neid ühiseid põhimõtteid riikide reformikavasid käsitlevasse konsultatsiooni tööturu osapooltega ning rõhutab koolituse ja ümberõppe, aktiivse tööturupoliitika, asjakohase sotsiaalkaitse ja tööturu killustatuse kaotamise keskset rolli, tagades tööalased õigused kõikidele töötajatele;
Majanduspoliitika
14. märgib, et ELi kodanikud peavad püüdma selgitada siseturu eeliseid neile kodanikele, kes on mures, et laienemisest, integratsioonist ja tööjõu liikuvusest tingitud tugevnenud konkurents põhjustab traditsiooniliste töömudelite vahetumise kaitstud paindlikkuse mudelitega, ning usub, et nende murede lahendamiseks tuleks rakendada poliitilisi meetmeid, millega laiendatakse nende avalike hüvede ja teenuste pakkumist ning parandatakse nende kvaliteeti, mis võivad aja jooksul aidata kaasa tootlikkuse kasvu ja aktiivse tööturu poliitika edendamisele;
15. tunneb muret, kas Euroopa majanduskasv on piisavalt tugev, et tasakaalustada ülemaailmsete finantsturgude ja vahetuskursside volatiilsust; on arvamusel, et usaldusväärne majanduspoliitika aitab tugevdada kindlustunnet ja vähendab ebakindlust seoses finantsturgudel praegu valitseva volatiilsusega; rõhutab asjaolu, et Euroopa majandust viimastel aastatel vaevanud põhiprobleem on olnud ebapiisav sisenõudlus;
16. rõhutab, et liikmesriikide majandustel on üksteisele tugev kaudne mõju; rõhutab seoses sellega, et nii usaldusväärse fiskaalpoliitika kui ka kvaliteetse riigi rahanduse, sealhulgas oluliste nn Lissaboni investeeringute koordineerimise parandamine on olulise tähtsusega;
17. on seisukohal, et finantsturgude üleilmastumist ja tarbijate õiguste kaitsmist silmas pidades on finantsturgude läbipaistvus, tulemuslikud konkurentsireeglid ning asjakohane reguleerimine ja järelevalve jätkuvalt otsustava tähtsusega; kutsub sellest tulenevalt komisjoni üles lisama ühenduse Lissaboni programmi raames finantsturgude küsimused vastavatesse üleeuroopalistesse algatustesse;
18. rõhutab, et tootlikkuse kasvu aeglustumine on majanduspoliitika jaoks murettekitav ning see erineb ELi ulatuses, kuid millel on siiski ühised jooned, mis näitavad turgude, turustuse ja finantsteenuste nõrkust;
19. rõhutab, et struktuuriline jäikus takistab mahajäänud majandusharudes uute tehnoloogiate tõhusat kasutamist ning juurdepääsu võrkudele; usub, et majanduspoliitika suunised peaksid sisaldama tarnijaid käsitlevaid meetmeid, et luua soodne keskkond ettevõtete piiriülesele tegevusele ja kiirendada ühtse finantsturu tekkimist;
20. tunnistab, et Euroopa vajab uuenduste kiiremat ülekandmist uutesse toodetesse ja teenustesse; toetab seetõttu komisjoni nõudmist teadusuuringute, hariduse ja uuendustegevuse nn teadmiste kolmnurga järele; loodab, et uutesse oskustesse, elukestvasse õppesse ja kaasaegsesse haridus- ja koolitussüsteemi tehakse tulemuslikumaid investeeringuid;
21. pooldab juhtimisprotsessides, menetlustes ja organisatsiooni struktuurides teostatavast uuendustegevusest tuleneva majanduse ümberkorraldamise toetamist; on seisukohal, et selle valdkonna uued ettevõtted vajavad paremat juurdepääsu kapitalile ja rohkem loovust ning et nad loovad palju võimalusi väikestele ettevõtetele ja nooremale põlvkonnale;
22. märgib, et konkurentsipoliitika peaks täiendama struktuuripoliitikat, välistama võimalused kartellide tekkimiseks ja tagama tingimused, mis ei võimalda väikseid ettevõtteid välja tõrjuda;
23. usub, et turgude toimimise ning turustuse ja finantsteenuste parandamist oleks võimalik saavutada erinevate liikmesriikide majandusreformide senisest laialdasema kooskõlastamisega, eelkõige eurotsoonis, ja majanduse moderniseerimisega läbi investeeringute suurendamise tehnoloogiasse; toetab integreeritud majanduse juhtimise lähenemisviisi, mis põhineb integratsiooni lisandväärtusel;
Institutsiooniline kord
24. on seisukohal, et majandusliku olukorra mõju pikaajalisele kasvule ei ole automaatne ning et turuga arvestavate institutsioonide areng määrab, kas majandus suudab rakendada oma struktuurilist kasvupotentsiaali või mitte; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks tõepoolest ajakohastatud koondsuunised aastateks 2008–2010;
25. usub, et ELi institutsioonilised arengud peaksid lihtsustama majanduspoliitika tõhusat koordineerimist ning tagama kooskõla koondsuuniste ja riikide reformikavade vahel; palub seetõttu komisjonil tagada, et riikide reformikavad põhineksid rohkem koondsuunistel ja anda liikmesriikidele iga riigi eripärasid arvestavad suunised, mis tuginevad näitajatele, millega mõõdetakse liikmesriikide tulemuslikkust;
26. rõhutab, et Eurogroupi, majandus- ja rahanduskomitee (EFC), finantsteenuste komitee (FSC) ning majanduspoliitika komitee (EPC) töö läbipaistvus on ELi majanduspoliitika tõhusaks koordineerimiseks ja rakendamiseks oluline;
27. on veendunud, et parem osalus ja üleeuroopaliste reformide parem mõistmine on vajalikud ning et Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide, samuti ministrite nõukogu asjaomaste struktuuride osakaalu majandusstrateegia otsustamisel tuleb tugevdada;
28. arvab, et Lissaboni strateegia juhtimist tuleb veel parandada, eelkõige järgmistes punktides: tihedam koordineeritus ministrite nõukogu asjakohaste struktuuride vahel, eelkõige mis puudutab riikide reformikavade nõuetekohast koordineerimist, liikmesriikidele piisava aja võimaldamist oma reformikavade koostamiseks, ajakohastades/kinnitades koondsuunised lõplikult juba iga-aastasel Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel ning täiemahuline nõuandeõigus Euroopa Parlamendile;
29. väljendab taas kahetsust, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ei ole veel leppinud kokku selgepiirilises plaanis ja tegevusjuhises, mis tagaks asjakohase koostöö ning kolme asjaomase ELi institutsiooni täieliku kaasatuse komplekssete suuniste kui Lissaboni strateegia peamiste vahenditega tegelemisel; kutsub sellega seoses nõukogu ja komisjoni üles esitama koheselt ettepanekud tihedaks koostööks kolme ELi institutsiooni vahel, pidades silmas komplekssete suuniste eelseisvat läbivaatamist;
Sidusrühmade kaasamine
30. palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada osalemist ja soodustada riikide parlamentide, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, tööturu osapoolte, töötuid esindavate organisatsioonide ja tööturust kõige kaugemate ühiskonnarühmade kaasatust Lissaboni strateegia raames ning eelkõige riikide reformikavade protsessis;
31. tervitab komisjoni kavandatud konsultatsioone VKEde ja nende esindajatega ning seejärel Euroopa väikeettevõtete õigusakti kavandamist; väljendab lootust, et väikeettevõtjad kuulatakse sotsiaalse dialoogi käigus ära ja et „kõigepealt mõtle väikselt” põhimõte kaasatakse täies mahus poliitika kujundamisse;
Ajastamine
32. ootab nõuandva rolli täitmist, nii nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 128 lõikes 2, seoses tööhõivesuuniste läbivaatamisega; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu annaksid Euroopa Parlamendile vajalikul määral aega oma ülesande täitmiseks, igal juhul mitte vähem kui viis kuud;
33. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0448.
- [2] ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370.