RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
12.11.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Roberta Angelilli ja Cristiana Muscardini
fraktsiooni UEN nimel
Direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, kohaldamine
B6‑0463/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, kohaldamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 2 esimest taanet;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et inimeste liikumisvabadust on ühenduse õigusega tagatud põhivabadus, mis hõlmab Euroopa Liidu kodanike õigust siirduda teise ELi liikmesriiki tööle ning end seal kindlaksmääratud tingimustel koos pereliikmetega sisse seada;
B. arvestades, et liikmesriikide vahelist liikuvust takistavate tõkete kõrvaldamine on uuendatud Lissaboni tegevuskava keskne eesmärk;
C. arvestades, et ELi liikmesriikidel on keelatud ELi võõrtöötajate ja nende pereliikmete otsene või kaudne diskrimineerimine nende kodakondsuse alusel;
D. arvestades, et ELi võõrtöötajatel ja nende pereliikmetel on õigus võrdsele kohtlemisele mitte ainult tööga seotud küsimustes, vaid ka riikliku elamumajanduse, maksu- ja sotsiaalsoodustuste suhtes;
E. arvestades, et kooskõlas õigusega võrdväärsele vastastikusele kohtlemisele tuleb kaitsta nii liikmesriiki elama asuvate isikute kui ka vastuvõtva liikmesriigi kodanike õigusi;
F. arvestades, et käesoleva õigusakti tasakaalustatud kohaldamiseks tuleb rändevoogude küsimustega seotud valdkondades tegeleda ka teemadega, mis on seotud nii ümberasuvate kodanike kui ka kohalike elanike isikliku turvalisusega;
G. arvestades, et direktiivi eesmärk on pakkuda ühenduse kodanikele reaalset vahendit integreerumiseks vastuvõtva riigi ühiskonda, tagades kõnealuse ühenduse õigusakti tasakaalustatud kohaldamine, peavad kodanikud lisaks neile aluslepinguga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamisele järgima nõudeid, mis käivad kaasas nende õiguste kasutamisega ja mis on sätestatud eelkõige Euroopa õigusnormides ja vastuvõtva liikmesriigi õigusaktides;
H. arvestades, et ühinemislepinguga nähakse ette võimalus kasutada ELi töötajate liikumisvabaduse suhtes kolmeetapilist üleminekukorda (2 + 3 + 2 aastat), et vältida liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse ülesehituse olulist tasakaalust väljaviimist;
Üldpõhimõtted
1. peab õigeks direktiivis 2004/38/EÜ kohaldatud põhimõtet, mille kohaselt tehakse vahet kuni kolmekuulise ja üle kolmekuulise elamisõiguse vahel;
2. peab õigeks viisi, kuidas on korraldatud liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;
3. tuletab meelde, et liikmesriik võib mis tahes hetkel kasutada vastuseks konkreetse isiku käitumisele väljasaatmist, mis on avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides;
4. arvab, et vastuvõtvas liikmesriigis külalisena elavat ELi kodanikku, kelle käitumine kahjustab inimväärikust, põhilisi inimõigusi või avalikku turvalisust, peab olema võimalik riigist välja saata ja päritoluriigi ametivõimudele üle anda;
5. rõhutab, et direktiivi 2004/38/EÜ artiklis 7 sätestatakse, et kõikidel liidu kodanikel on õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud, kui nad tegutsevad vastuvõtvas liikmesriigis töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjatena või neil on enda ja oma pere jaoks piisavalt vahendeid (seaduslik sissetulek) ja vastuvõtva liikmesriigi üldine ravikindlustus;
6. tuletab meelde, et vastavalt direktiivi 2004/38/EÜ artiklile 8 ei või liikmesriigid näha ette konkreetset summat, mida nad peavad "piisavateks vahenditeks", ehkki see summa ei tohi olla suurem kui lävi, millest allpool võivad vastuvõtva liikmesriigi kodanikud saada sotsiaalabi, või kui seda kriteeriumit ei saa kohaldada, suurem kui vastuvõtvas liikmesriigis makstav miinimumpension;
7. rõhutab, et liikmesriik võib nõuda ühenduse kodanikult, et viimane teataks oma viibimisest tema territooriumil mõistliku ja mittediskrimineeriva aja jooksul ning et selle nõude täitmata jätmise korral võib asjaomase isiku suhtes kohaldada karistusi;
8. tuletab meelde, et direktiivi 2004/38/EÜ artikli 27 lõikes 4 sätestatakse, et liikmesriik, kes on passi või isikutunnistuse välja andnud, lubab selle dokumendi omanikul, kes on mõnest teisest liikmesriigist avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu huvides välja saadetud, oma territooriumile uuesti siseneda ilma mingite formaalsusteta, isegi kui dokument enam ei kehti või selle omaniku kodakondsuse üle toimuvad vaidlused;
Kuni kolmekuuline elamisõigus
9. pooldab nõuet, et ELi kodanikud peavad omama kehtivat isikutunnistust või passi, et kasutada õigust elada teise liikmesriigi territooriumil kuni kolm kuud;
10. arvab, et elamisõigust kasutavad isikud ei tohiks koormata ülemääraselt vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalsüsteemi, sealhulgas oma elamisperioodi alguses;
Üle kolmekuuline elamisõigus
11. rõhutab, et liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud peab vastama direktiivis 2004/38/EÜ sätestatud tingimustele;
12. rõhutab, et direktiivis sätestatakse, et elamisõigust kasutavad isikud ei tohi oma elamisperioodi ajal koormata ülemääraselt vastuvõtva liikmesriigi sotsiaalsüsteemi ning et liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud peab vastama direktiivis 2004/38/EÜ sätestatud tingimustele;
13. arvab, et vastuvõtval liikmesriigil peab olema üle kolmekuuliste elamisperioodide puhul võimalus nõuda, et liidu kodanik registreeriks ennast pädevas ametiasutuses, ning tuletab meelde, et liikmesriik võib asjaomaselt isikult nõuda, et viimane teataks oma viibimisest tema territooriumil;
14. tuletab lisaks meelde, et registreerimine pädevas ametiasutuses annab õiguse saada viivitamata registreerimistunnistus, milles on kindlasti märgitud registreeritava isiku nimi ja aadress ning registreerimiskuupäev;
15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kohaldama täielikult ja rangelt direktiivi 2004/38/EÜ sätteid, mis käsitlevad ELi kodanike õigust elada teise liikmesriigi territooriumil kauem kui kolm kuud, kui töökoha omamise või enda ülalpidamiseks piisavate vahendite olemasolu tingimus on täidetud;
16. peab oluliseks päritolu- ja sihtriigi vahelist tõhusat koostööd, et tagada isikute liikumise parem jälgimine Euroopa tasandil;
17. peab positiivseks, et kui pärast kolme kuud on kinnitust leidnud tõsiasi, et vastuvõtvas liikmesriigis külalisena elav ELi kodanik ei vasta tööga seotud kriteeriumile või ei oma piisavaid vahendeid enda ülalpidamiseks, nagu on ette nähtud artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c ja d, nähakse direktiiviga 2004/38/EÜ liikmesriikidele ette võimalus saata asjaomane isik riigist välja;
18. arvab, et sellised väljasaatmised peaksid olema reeglipärased ja toimuma kindla aja jooksul ning et iga asjaomase isiku konkreetset olukorda tuleb hinnata eraldi ja juhtumipõhiselt;
Ühinemislepingus seoses võõrtööliste juurdepääsuga ettenähtud üleminekukord
19. arvab, et uutest liikmesriikidest lähtuv ränne on sageli kasulik liikmesriikide majanduse jaoks, kuna see parandab ettevõtete konkurentsivõimet, vähendab deklareerimata töö osakaalu ja suurendab majanduskasvu;
20. kinnitab, et liikmesriikidel on seaduslik õigus kasutada enne töötajate liikumisvabadust käsitlevate ühenduse eeskirjade täielikku rakendamist üleminekukorda, mis reguleerib erinevates ühinemislepingutes sätestatud töötajate liikumisvabadust uutest liikmesriikidest, uutesse liikmesriikidesse ja uute liikmesriikide vahel;
21. tuletab meelde, kui tähtis on, et iga liikmesriik saaks kasutada kaitseklauslit, kui tööturu avamine teatud liikmesriigi töötajatele põhjustab ülemäärase kodanike juurdevoolu, millega ei tulda toime ja millel on tõsised tagajärjed tööturu toimimisele, või kui esineb sellise olukorra tekkimise oht;
22. pooldab võimalust vaadata üle direktiivi 2004/38/EÜ artikli 5 lõige 5 ja muuta seda nii, et liikmesriik oleks kohustatud nõudma riigis külalisena elavalt kodanikult, et viimane teataks oma kohalolust ning et riigis viibimisest teatamiseks oleks kehtestatud ajalised piirangud; arvab lisaks, et liikmesriigid peaksid olema kohustatud kehtestama karistused juhuks, kui ei täideta vastuvõtva liikmesriigi territooriumil viibimisest teatamise nõuet;
23. arvab, et kui uued liikmesriigid ei järgi Schengeni õigustikku ja üle kolmekuulist elamisperioodi käsitlevaid sätteid, annab see põhjust Schengeni alaga kohandamise peatamiseks;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning läbirääkija- ja kandidaatriikidele.