RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

13.11.2007

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Annemie Neyts-Uyttebroeck, Sajjad Karim ja Marios Matsakis
fraktsiooni ALDE nimel
Olukord Pakistanis

B6‑0478/2007

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Pakistanis

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone Pakistani kohta, eelkõige 12. juuli ja 25. oktoobri 2007. aasta resolutsioone;

–  võttes arvesse oma 24. mai 2007. aasta resolutsiooni Kashmiri kohta;

–  võttes arvesse korduvaid üleskutseid kehtestada Pakistanis vaba ja demokraatlik kord;

–  võttes arvesse oma usku ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni pühadusse;

–  võttes arvesse oma usku sõnavabaduse, valikuvabaduse ja usuvabaduse õigusesse;

–  võttes arvesse oma pidevat toetust kõigi inimeste võrdsusele olenemata nende rassist, usust või rahvusest;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et Pakistani kindral Pervez Musharraf peatas 3. novembril Pakistani põhiseaduse ja kõigi demokraatlike vabaduste kehtivuse ajutise põhiseadusliku korraldusega, millega Pakistanis on praktiliselt kehtestatud sõjaseisukord;

B.  arvestades, et kõige mõjukamad ja vanemad kohtunikud, nimelt ülemkohtu esimees Iftikhar Chaudhry ja ülemkohtu advokatuuri esimees hr Aitzaz Ahsan, samuti paljud inimõiguste eest võitlejad, sealhulgas ÜRO eriraportöör usu- ja mõttevabaduse küsimustes pr Asma Jahangir, ja poliitilised aktivistid on määratud koduaresti;

C.  arvestades, et kaotatud on tsiviliseeritud poliitilise korra tunnused ajakirjandusvabadus, kohtunike sõltumatus, sõnavabadus, ühinemisvabadus ja poliitilise tegevuse vabadus;

D.  arvestades, et viis, kuidas president Pervez Musharrafil õnnestus end uuesti lasta presidendiks valida, kui kogu opositsioon Pakistani parlamendist puudus, peegeldab Pakistani sõjaväelise juhi põlglikku suhtumist demokraatia normidesse;

E.  arvestades, et Pakistani seaduslik poliitiline liider, endine peaminister Nawaz Sharif pagendati vastu tema enda tahtmist ja tal ei lasta koju tagasi pöörduda ning demokraatlikus protsessis osaleda, hoolimata Pakistani ülemkohtu 23. augusti 2007. aasta deklaratsioonist, et kõigil Pakistani kodanikel “on võõrandamatu õigus riiki siseneda ja sinna jääda”;

F.  arvestades, et rahvusliku leppimise määruse kaudu püütakse teatud poliitiliste liidrite ja poliitiliste rühmituste heaks kehtestada meelevaldne erand raha kõrvaldamise ja korruptsiooni eest vastutusele mittevõtmise kohta;

G.  arvestades, et Pakistani sõjaväeline juhtkond on tulistanud oma rahvast hävituslennukitelt ja helikopteritelt, selle asemel et kasutada rahumeelse dialoogi võimalust;

H.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus on Pakistani korduvalt manitsenud, et ta peab parandama oma õigus-, põhiseaduslikku ja haldusstruktuuri, et tagada kõigi kodanike võrdsus, usuvabadus ja sõnavabadus ning kindlustada tõelise, vaba ja mittediskrimineeriva parlamentaarse demokraatia rakendamine,

1.  väljendab sügavat muret Pakistani jätkuva taandarengu pärast, mille kõige hiljutisem ilming on ajutine põhiseaduslik kord, mis eitab põhivabadusi, sõltumatut kohtumõistmist ja kõikide Pakistani elanike võrdsust;

2.  väljendab hukkamõistu sõltumatu elektroonilise ajakirjanduse keelamise ja vaba ajakirjanduse summutamise suhtes kindral Musharrafi meelevaldsete korraldustega;

3.  väljendab muret, et kindral Musharrafi hiljutine tegevus tekitab Pakistanis suuremat ebastabiilsust, millega kaasneb vägivald, ohustab Pakistani rahva turvalisust, innustab demokraatlike vabaduste puudumise tõttu äärmuslust, fanatismi ja vägivallaakte ning ohustab seeläbi rahu ja stabiilsust Pakistani naabruses ning vaba, demokraatlikku ja liberaalset korda maailmas;

4.  kutsub üles Euroopa Liitu ja kogu rahvusvahelist üldsust, kes usub inimeste vabadusse ja väärikusse, mõistma viivitamatult hukka kindral Pervez Musharrafi teod ning nõudma liberaalse, vaba ja pluralistliku demokraatliku korra taaskehtestamist;

5.   väljendab heameelt president Musharrafi teadaande üle, et moodustatakse ajutine valitsus ja 5. jaanuaril peetavate parlamendivalimiste tähtajast peetakse kinni; nõuab kindlalt, et nimetatud valimistel saaksid osaleda kõik erakonnajuhid, sealhulgas väljasaadetud endine peaminister Nawaz Sharif;

6.  nõuab, et kindral Musharraf lahkuks sõjaväe ülemjuhataja kohalt, tulles vastu Pakistani rahva soovile ja pidades kinni oma lubadusest kohtunikkonnale ja rahvale;

7.  nõuab, et viivitamatult moodustataks erapooletu ja üksmeelel rajanev ajutine valitsus, millel oleks täielik haldus- ja finantspädevus viia läbi vabad ja õiglased valimised ilma presidendi sekkumiseta;

8.  kutsub Pakistani sõjalisi, poliitilisi ja majanduspartnereid, eelkõige Ameerika Ühendriike lõpetama igasugust sõjalist ja majandusabi (välja arvatud humanitaarabi) Pakistanile seniks, kuni kindral Pervez Musharraf taastab täielikult esindusdemokraatia põhimõtetel toimiva poliitilise korra;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja Pakistani valitsusele.