RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
10.12.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Giusto Catania
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopas sageneva ekstremismi vastane võitlus
B6‑0515/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopas sageneva ekstremismi vastase võitluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 7 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artiklit 13, milles kohustatakse ELi ja tema liikmesriike austama inimõigusi ja põhivabadusi ning antakse Euroopa Liidule vahendid, et võidelda rassismi, ksenofoobia ja diskrimineerimisega;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, homofoobia, vähemuste kaitse ja diskrimineerimise vastase poliitika kohta, eriti 20. veebruari 1997. aasta resolutsiooni rassismi, ksenofoobia ja paremäärmusluse kohta ning 15. juuni 2006. aasta resolutsiooni rassistliku ja homofoobse vägivalla sagenemise kohta Euroopas;[1]
– võttes arvesse Euroopa Liidu tegevust ja akte rassismi ja ksenofoobia vastu, eriti direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust, ning nõukogu raamotsuse projekti rassismi ja ksenofoobiaga võitlemise kohta;
– võttes arvesse rahvusvahelisi inimõigusi käsitlevaid dokumente, millega keelustatakse rassilisel ja etnilisel päritolul põhinev diskrimineerimine, eriti rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsiooni, millele on alla kirjutanud kõik ELi liikmesriigid ja suur hulk kolmandaid riike;
– võttes arvesse Euroopa Põhiõiguste Ameti poolt avaldatud aruannet rassismi ja ksenofoobia kohta ELi liikmesriikides 2007. aastal, mis esitati Euroopa Parlamendile 27. augustil 2007. aastal;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. olles tõsiselt mures selliste äärmuslike liikumiste ja parteide, kelle ideoloogia ja poliitilise tegevuse ja käitumise aluseks on tõrjutus, rassism, ksenofoobia, antisemitism ja äärmuslik rahvuslus, tegevuse taaselustumise ja nende toetuse suurenemise pärast Euroopas;
B. arvestades, et mõned poliitilised parteid, sealhulgas reas riikides võimul olevad või riiklikul või kohalikul tasandil esindatud parteid, on teadlikult seadnud rassilise, etnilise, rahvusliku, usulise ja seksuaalse sättumuse teemad oma tegevuskava keskmesse, võimaldades poliitilistel liidritel kasutada rassilisele ja muud laadi vihkamisele kihutavaid ning ühiskonnas äärmuslust õhutavaid väljendeid;
C. arvestades, et äärmuslikud poliitilised seisukohad, mis sageli avalduvad rassistlikes, ksenofoobsetes, antisemitistlikes, islamofoobsetes või homofoobsetes aktides või avalikes üleskutsetes, on mõnikord ajendatud erinevatest põhjustest ning seotud sotsiaalse kõrvalejäämise ja tõrjutuse, vaesuse ja töötusega;
D. arvestades, et ükski liikmesriik ei ole kaitstud ekstremismiga kaasneva ohu eest demokraatiale, ning arvestades, et ksenofoobse suhtumise ja paremäärmuslike liikumiste leviku vastu võitlemine on seetõttu väljakutse tervele Euroopale;
E. arvestades, et rassistlikke ja ksenofoobseid rünnakuid panevad sageli toime neonatsid ja teised sõjakad paremäärmuslaste rühmitused ja nende liikmed, kes suunavad oma vägivaldsed kallaletungid suure hulga kaitsetute rühmade vastu, sh sisserändajad, lesbid ja geid, rassismi vastu võitlejad, kodutud ja noored, kes ei ole paremäärmuslike subkultuuride esindajad;
F. arvestades, et liikmesriigid on rassismi ja ksenofoobiat propageerivate parteide vastu juurutanud mitmesuguseid meetmeid, sealhulgas riikliku rahastamise lõpetamine,
1. mõistab teravalt hukka kõik rassismist ja vihkamisest ajendatud rünnakud; nõuab tungivalt, et kõik riigiasutused teeksid kõik nende võimuses oleva, et karistada nende rünnakute eest vastutavaid isikuid ja võidelda seoses kõnealuste rünnakutega tekkinud karistamatuse tundega, ning väljendab solidaarsust kõikide niisuguste rünnakute ohvrite ja nende perekondadega;
2. palub Euroopa Liidu institutsioonidel, liikmesriikidel ja kõigil Euroopa poliitilistel parteidel mõista hukka kõik äärmuslikud poliitilised parteid ja rühmitused, mille eesmärk on sallimatus, õhutamine, ahistamine või vägivald, ning nende vastu võidelda, ning mõista reservatsioonideta hukka kõik rassisimi, antisemitismi, islamofoobia ja ksenofoobia vormid;
3. kutsub üles kõiki poliitilisi parteisid ja poliitikuid ning arvamusliidreid ja otsusetegijaid avalikult hukka mõistma igasugused üleskutsed või teod, mille eesmärk on rassism, antisemitism, islamofoobia või ksenofoobia, ning end nendega mitte siduma;
4. märgib, et paremäärmuslike organisatsioonide (millel on sageli antisemitistlikud ja neofašistlikud elemendid) toetuse kasv on seotud sotsiaalse olukorra halvenemise, töötuse, globaliseerumise, sotsiaalse tõrjutuse ja koolist väljalangemisega;
5. kutsub liikmesriike üles kiirendama praktiliste meetmete rakendamist rassismi ja ksenofoobiat sisaldavate äärmuspoliitiliste seisukohtadega võitlemisel, sh rassismivastaste seaduste ja teabe ning meedias ja haridusasutustes korraldatavate teadlikkuse tõstmise kampaaniate range rakendamine ja pidev täiustamine ning rassismi propageerivate parteide ja rühmituste vastased õiguslikud meetmed;
6. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja poliitilised parteid jälgiksid hiljuti paremäärmuslike parteide moodustatud poolsõjalisi organisatsioone ja võitleksid nende olemasolu vastu;
7. kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike toetama rohkem valitsusväliseid organisatsioone, kes jälgivad paremäärmuslikke rühmitusi ja võitlevad nende vastu;
8. pöördub vastutavate Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi poliitikategelaste poole, et nad näitaksid head eeskuju, toetades sallivust, mõistmist, austust ja rahumeelset kooseksisteerimist;
9. kutsub liikmesriike üles looma paremäärmuslaste vägivalla ohvritele uusi kohalikke kontaktpunkte, mis pakuksid ohvritele nõustamist ja tugiteenuseid (näiteks teave rahalise hüvituse kohta ja kuidas teatada juhtumist politseile) ning abi advokaadi leidmisel;
10. palub kõikidel liikmesriikidel kaaluda võimalust lõpetada rassistliku või ksenofoobse iseloomuga poliitiliste parteide rahaline toetamine;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmes- ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0273.