RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
10.12.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Monica Frassoni, Daniel Cohn-Bendit ja Kathalijne Maria Buitenweg
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Euroopas sageneva ekstremismi vastane võitlus
B6‑0516/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopas sageneva ekstremismi vastase võitluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6, 7 ja 29 ning EÜ asutamislepingu artiklit 13, millega kohustatakse liikmesriike kinni pidama inimõiguste ja mittediskrimineerimise kõrgeimatest standarditest, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artiklit 21;
– võttes arvesse rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta (CERD), millele on alla kirjutanud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja mitmed kolmandad riigid;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone rassismi, ksenofoobia ja ekstremismi kohta, eriti resolutsiooni rassistliku ja homofoobilise vägivalla sagenemise kohta Euroopas[1];
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja homofoobia põhjused on irratsionaalsed ning need on seotud keeldumisega näha meie ühiskonda mitmekultuurilisena ja erinevusi rikkusena, nagu ka sotsiaalse kõrvalejäämise ja tõrjutusega, vaesuse, tööpuuduse ja vähese haridusega;
B. arvestades, et mitmetes Euroopa riikides on hiljuti toimunud rassistlikust, ksenofoobsest, homofoobsest, antisemiitlikust ja romivastasest vihast ajendatud vägivallaakte ja tapmisi, ning et muud otsesed ja kaudsed rassismi, ksenofoobia, homofoobia, antisemitismi ja romivastasuse vormid püsivad nii ELis kui ka sellest väljaspool;
C. arvestades, et poliitikas on rassismi ja ksenofoobia vallas esile tõusnud äärmuslikud seisukohad, mis on viinud vihkamise, hirmu ja ksenofoobsete hoiakuteni mitmes liikmesriigis;
D. arvestades, et ükski liikmesriik ei ole kaitstud ekstremismiga kaasneva ohu eest demokraatiale, ning arvestades, et ksenofoobse suhtumise leviku vastu võitlemine on seetõttu väljakutse tervele Euroopale;
E. arvestades. et neonatsid ja paremäärmuslased suunavad oma vägivaldsed kallaletungid arvukate kaitsetute rühmade vastu, sh sisserändajad, homoseksuaalid, rassismi vastu võitlejad ja kodutud,
1. mõistab teravalt hukka kõik rassistlikud ja vihkamisest ajendatud rünnakud, nõuab tungivalt, et riigi ametiasutused teeksid kõikvõimaliku, karistamaks rünnakute eest vastutavaid isikuid, ning väljendab solidaarsust kõikide niisuguste rünnakute ohvritega ja nende perekondadega;
2. juhib tähelepanu tõsiasjale, et ekstremismi vastane võitlus ei tohi avaldada negatiivset mõju alatisele kohustusele austada põhiõigusi ja põhilisi õiguspõhimõtteid, kaasa arvatud sõna- ja ühinemisvabadust, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6;
3. nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu asuksid juhtima asjakohaste poliitiliste ja õiguslike vastuste otsimist, eelkõige ennetavas etapis, ja et nad seejuures ei unustaks leida vajalikke vastuseid noorte hariduse ja avaliku teabe vallas, jagades selleks õpetust totalitarismist ning levitades inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtteid, pidamaks meeles Euroopa ajalugu; palub liikmesriikidel arendada demokraatlikku kodakondsust toetavat hariduspoliitikat, mille aluseks on kodaniku õigused ja vastutus;
4. kutsub Euroopa institutsioone üles andma ELi Põhiõiguste ametile selgesõnalisi volitusi uurida paremäärmuslike rühmituste struktuuri, et teha kindlaks, kas nimetatud rühmitused koordineerivad oma tegevust terves Euroopa Liidus või piirkondlikul tasandil;
5. kordab oma seisukohta, et avaliku elu tegelased peaksid hoiduma avaldustest, millega ergutatakse või õhutatakse viha või inimrühmade avalikku halvakspanu nende rassi, etnilise päritolu, religioosse kuuluvuse, halvemuse, seksuaalse sättumuse või rahvuse alusel; on arvamusel, et viha õhutavaid avaliku elu tegelasi tuleb vihkamist õhutavate avaldustega tegelemisel lugeda raskendavateks asjaoludeks;
6. juhib tähelepanu vajadusele laiemate aktiivse kodanikuühiskonna meetmete järele, et abistada rassismiohvreid; seetõttu nõuab, et kõik liikmesriigid tagaksid valitsusvälistele organisatsioonidele piisavad rahalised, koosseisulised ja materiaalsed vahendid, et nad saaksid oma ülesandeid täita;
7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0273.