RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
10.12.2007
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Stefano Zappalà ja Geoffrey Van Orden
fraktsiooni PPE-DE nimel
Jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta Ottawa konventsiooni 10. aastapäev
B6‑0520/2007
Euroopa Parlamendi resolutsioon jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta Ottawa konventsiooni 10. aastapäeva kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone maamiinide kohta, eelkõige 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni miinivaba maailma kohta;
– võttes arvesse 1997. aasta Ottawa konventsiooni jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise kohta;
– võttes arvesse 2004. aasta detsembris vastu võetud Nairobi tegevuskava;
– võttes arvesse Ottawa konventsiooni osalisriikide kaheksandat kohtumist, mis toimus 2007. aasta novembris Jordaanias, osalisriikide üheksandat kohtumist 2008. aastal ning 2009. aastal toimuvat esimest läbivaatamise konverentsi;
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1724/2001 ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1725/2001;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et 2007. aasta novembri seisuga oli Ottawa konventsioonil 156 osalisriiki;
B. arvestades, et mitmed riikide parlamendid ja Euroopa Parlament on teinud algatusi, mis soodustavad jalaväemiinide kontrollimist ja keelustamist puudutavate meetmete edasiarendamist;
C. arvestades, et vaid vähesed riigid toodavad endiselt jalaväemiine ning kauplemine jalaväemiinidega on praktiliselt seiskunud, ja arvestades, et alates 1999. aastast on hävitatud umbes 41,8 miljonit jalaväemiini;
D. arvestades, et aastatel 1999–2004 tehti kahjutuks neli miljonit jalaväemiini ning jalaväemiinidest puhastati üle 2000 ruutkilomeetri maad (võrdub Luksemburgi pindalaga);
E. arvestades, et hinnanguliselt on kogu maailmas ikkagi üle 200 000 ruutkilomeetri (vastab Senegali pindalale) kaetud miinide ja lõhkemata lahingumoonaga;
F. arvestades, et seega on enam kui 90 riigil endiselt probleeme miinide ja lõhkemata lahingumoonaga;
G. arvestades, et teatatud inimohvrite arv on langenud 2002. aasta 11700-lt inimeselt 5751-le inimesele 2006. aastal;
H. arvestades, et hinnanguliselt on maamiinide ja lõhkemata lahingumoona teatamata jäänud ohvrite arv ikka veel 15 000–20 000 inimest aastas;
I. arvestades, et esimest korda hävitatakse ja tehakse kahjutuks rohkem miine kui neid paigaldatakse;
J. arvestades, et jalaväemiinide kasutamine valitsuste poolt vähenes veelgi, kusjuures ainult Myanmar/Birma ja Venemaa paigaldavad jätkuvalt uusi miine ja arvestades, et valitsusvälised relvarühmitused on vähendanud jalaväemiinide või isetehtud lõhkekehade kasutamist, kuigi nad kasutavad neid ikka veel vähemalt kaheksas riigis;
K. arvestades, et 2007. aasta detsembri seisuga on 35 valitsusvälist relvarühmitust kohustunud täielikult loobuma jalaväemiinide kasutamisest vastavalt jalaväemiinide kasutamise täielikust keelust kinnipidamist ja demineerimisalast koostööd käsitleva Genfi üleskutse raames koostatud kohustavale aktile;
L. arvestades, et hinnanguliselt on 78 riigil varuks ikka veel umbes 250 miljonit jalaväemiini ja 13 riiki, kes ei ole liitunud Ottawa konventsiooniga, toodavad või on säilitanud õiguse toota jalaväemiine;
M. arvestades, et jalaväemiinide varud tuleb hävitada võimalikult kiiresti, ja hiljemalt enne Ottawa konventsiooniga tingimuseks seatud nelja aasta möödumist;
N. arvestades, et üheksal Ottawa konventsiooni osalisriigil tuleb veel hävitada oma varud nelja aasta jooksul pärast konventsiooniga ühinemist;
O. arvestades, et lepinguga ühinenud riike tuleb täiendavalt toetada, et julgustada võimalikult paljusid osalisriike täitma kohustust teha kahjutuks kõik miinid 10 aasta jooksul pärast konventsiooniga liitumist;
P. arvestades, et alates 1990. aastate algusest on rahvusvaheline üldsus annetanud miinidega seotud tegevuskavadele (demineerimine ja ohvrite abistamine) üle 3,4 miljardi USA dollari ja Euroopa Liit on kulutanud selleks ligi 335 miljonit eurot;
Q. arvestades, et kulutused sellistele programmidele vähenesid 2005. aastal kogu maailmas 250 miljoni euroni ja kuigi see summa tõusis 2006. aastaks 316 miljoni euroni, on see protsess liiga aeglane;
R. arvestades, et Euroopa Liit on võtnud miinivastase tegevuse pikaajalise juhtimise ja rahastamise kohustuse, et saavutada lepingu terviklik kohaldamine ja rakendamine;
S. arvestades, et komisjon võttis 2007. aastal kokku 33 miljoni euro ulatuses kohustusi miinivastaseks tegevuseks kümnes riigis (Valgevene, Bosnia ja Hertsegoviina, Kambodža, Küpros, Etioopia, Guinea-Bissau, Jordaania, Liibanon, Senegal ja Sudaan);
T. arvestades, et 2005.–2007. aasta strateegiadokumendis tõstetakse esile konkreetse jalaväemiinide eelarverea eeliseid, et luua võimalus „reageerida teravatele ja plaanivälistele vajadustele”, „tõsta pikaajaliste humanitaar- ja sotsiaalmajanduslike arenguprogrammide raames miinivastaste meetmete tõhusust ja tulemuslikkust” juhtudel, kui „riigistrateegia dokumentide, riiklike näidisprogrammide või vastavate vahendite abil ei ole õiguslikult võimalik jalaväemiinidega seotud tegevust toetada, või poliitiliselt tundlikel või EÜle huvi pakkuvatel juhtudel”, ja et toetada valitsusväliseid organisatsioone;
U. arvestades, et komisjoni jalaväemiinide eelarverida jäeti stabiliseerimisvahendi tõttu 2006. aasta lõpus välja ning EÜ miinivastane tegevusstrateegia ja kavandamine lõpeb sel aastal ning kavandajateks on enamasti ainult EÜ delegatsioonid, kes teevad seda komisjoni koostatud juhiste põhjal ja integreerides miinivastast tegevust riiklikesse ja piirkondlikesse strateegiadokumentidesse; arvestades, et miinide tõttu kannatavad EÜ partnerid otsustavad ise, kui suur osakaal antakse miinivastasele tegevusele nende komisjonile saadetavates rahalise abi taotluste abiprioriteetide üldistes nimekirjades;
V. arvestades, et kuigi komisjon kinnitab kavatsust jätkuvalt kindlalt toetada Ottawa konventsiooni, võidakse tunda muret EÜ miinivastase tegevuse tulevase rahastamistaseme pärast ning seda muret on ka väljendatud;
W. arvestades, et tuleb parandada ohvriabi ja miiniohvrite sotsiaal-majanduslikku reintegreerimist, mida nõutakse Ottawa konventsiooni artiklis 6; arvestades, et maailmas on hinnanguliselt umbes 450000–500000 inimest, kes on üle elanud maamiini või lõhkemata lahingumoonaga seotud õnnetuse ning vajavad hooldamist ja taastusravi ning nende arv kasvab; arvestades, et kolm neljandikku registreeritud ohvritest olid tsiviilisikud ja 34% tsiviilohvritest olid lapsed;
X. olles mures, et 29 riigil, kellel on lepingu kohaselt kohustus viia demineerimine lõpule 2009. või 2010. aastaks, hakkab aeg otsa lõppema, ning rõhutades eelkõige seda, et üks ELi liikmesriik ei ole demineerimist isegi alustanud, kuigi leping kohustab teda demineerimisoperatsioonid 2009. aastaks lõpule viima, ning üks teine liikmesriik alustas neid operatsioone alles 2007. aasta oktoobris;
Y. murelikult märkides, et ellujäänud miiniohvrite abistamise rahastamine moodustab ainult ühe protsendi kogu miinivastase tegevuse rahastamisest ning et edasiminekut ellujäänud ohvrite õiguste ja vajaduste rahuldamisel tuleb pidada ebapiisavaks; arvestades, et vähemalt 13 riiki vajavad kiiremas korras uusi või täiendavaid miinidega seotud ohtusid käsitlevaid koolitusprogramme,
1. nõuab tungivalt kõigilt riikidelt Ottawa konventsiooni allkirjastamist ja ratifitseerimist, et tagada lepingu täielik kohaldamine ja jõuda ühiseks eesmärgiks seatud miinivaba maailmani;
2. rõhutab, et kõige olulisem on, et Ottawa konventsioonile kirjutaksid alla ja selle ratifitseeriksid USA, Venemaa, Hiina, Pakistan ja India;
3. ergutab kaht ELi liikmesriiki, kes ei ole veel lepinguga liitunud või ratifitseerimismenetlust lõpetanud, tegema seda enne 2009. aastal toimuvat järgmist Ottawa konventsiooni läbivaatamise konverentsi;
4. nõuab tungivalt, et kõik valitsusvälised relvarühmitused tunnistaksid Ottawa konventsiooniga kehtestatud humanitaarnorme, lõpetades jalaväemiinide tootmise ja kasutamise ning allkirjastades Genfi üleskutse kohustava akti;
5. kutsub nõukogu ja ELi liikmesriike üles alustama viivitamatult ettevalmistusi 2009. aastal toimuvaks Ottawa konventsiooni läbivaatamise konverentsiks ja tegema sellega seoses ettepaneku kavandatud ühismeetmeteks;
6. kutsub kõiki osalisriike kiirelt ja täielikult ja täitma kõik Ottawa konventsiooniga võetud kohustused;
7. kutsub komisjoni üles otsustavalt jätkama pingutusi kõigi olemasolevate vahendite kaudu rahaliselt abistada maamiinide tõttu kannatavaid kogukondi ja üksikisikuid, sealhulgas alasid, mis on valitsusväliste relvarühmituste kontrolli või mõju all, ning kutsub komisjoni üles esinema 2008. aasta alguses parlamendi ees, et selgitada oma vastavat tegevust;
8. kutsub komisjoni üles taastama eraldi jalaväemiinide eelarverida, et rahastada osalisriikidelt nõutud miinivastast tegevust, ohvrite abistamist ja varude hävitamist, mida ei saa rahastada uute rahastamisvahendite kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks piisavate vahendite eraldamise pärast 2007. aastat;
9. kutsub komisjoni üles säilitama piisaval hulgal ametikohti, et tagada jalaväemiinide keelustamise poliitika tulemuslik rakendamine, sealhulgas tagades, et miinivastane tegevus võetakse selgesõnaliselt miinide tõttu kannatavate osalisriikide riigistrateegia dokumentidesse ja näidisprogrammidesse, ning hoides silma peal kogu miinivastase tegevuse rahastamisel läbi erinevate rahastamisvahendite;
10. kutsub osalisriike, eelkõige ELi liikmesriike, üles tagama, et nende poolt demineerimiseks suunatud rahalised vahendid aitaksid arendada riigi demineerimisvõimet, tagamaks, et demineerimine jätkub seni, kuni kõik teadaolevad või oletatavad mineeritud alad on miinidest puhastatud;
11. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon toetaksid jätkuvalt pingutusi kohustada valitsusväliseid relvarühmitusi jalaväemiine keelustama; arvestades, et see ei tähenda valitsusväliste relvarühmituste või nende tegevuse toetamist või nende legitiimsuse tunnustamist;
12. kutsub miiniprobleemiga riike ja rahvusvahelisi abiandjaid rohkem tähtsustama ellujäänud ohvrite füüsilist ja majanduslikku taastusabi, kuna ohvrite vajadustega ei tegeleta piisavalt;
13. kutsub pädevaid komisjone üles CCW kohtumisi tähelepanelikult jälgima ja neil osalema, ning teatama liikmesriikide jalaväemiinide alastest algatustest ja muudest selliseid relvi puudutavatest rahvusvahelistest meetmetest;
14. tuletab meelde, et mitte ükski Ottawa konventsiooni osalisriik ei tohi mitte mingitel tingimustel abistada, julgustada või sundida kedagi mingil viisil osalema sellises tegevuses, mis on osalisriigile konventsiooni kohaselt keelatud;
15. kutsub osalisriike üles tagama, et nad ei lubaks nende territooriumil ja/või nende õigusaktide põhjal tegutsevatel finantseerimisasutustel investeerida äriühingutesse, mis on seotud jalaväemiinide tootmise, ladustamise või üleandmisega;
16. kutsub ELi ja liikmesriike üles keelustama igasugust nende territooriumil ja/või nende õigusaktide põhjal tegutsevate era- või avalike finantseerimisasutuste kaudu antavat otsest või kaudset rahalist toetust äriühingutele, mis on seotud jalaväemiinide tootmise, ladustamise või üleandmisega; on seisukohal, et see keeld tuleks lülitada Euroopa ja siseriiklikesse õigusaktidesse;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, ÜRO peasekretärile, OSCE peasekretärile, Rahvusvahelise Punase Risti Komiteele, AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele, Ameerika Ühendriikide, Venemaa Föderatsiooni, Hiina Rahvavabariigi, Pakistani ja India valitsustele ning konventsiooni osalisriikide 9. kohtumise ja esimese läbivaatamiskonverentsi juhatajale.