RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
23.1.2008
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Michael Gahler ja Struan Stevenson
fraktsiooni PPE-DE nimel
Iraan
B6‑0047/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni, milles kõigis Iraan on osaline;
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme ja Saksamaa välisministri 28. septembri 2007. aasta avaldust, millel on Euroopa Liidu kõrge esindaja toetus, Iraani tuumategevuse kohta;
– võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 16. oktoobri 2007. aasta järeldusi Iraani kohta;
– võttes arvesse 14. detsembril 2007. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Brüsseli kohtumise eesistujariigi järeldusi Iraani kohta;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta ja eelkõige ÜRO Peaassambleel 18. detsembril 2007. aastal vastu võetud resolutsiooni inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste ja kodanike põhivabaduste olukord on Iraanis viimase kahe ja poole aasta jooksul ning eelkõige pärast presidendivalimisi 2005. aasta juunis oluliselt halvenenud;
B. arvestades, et Iraanis on aset leidnud hukkamisjuhtumeid, mis on sageli olnud toime pandud avalikult, poomise või kividega surnuks loopimise teel, vangide piinamist ja väärkohtlemist, pikaajalise üksikvangistuse juhtumeid, ebaseaduslikke kinnipidamisi, julmade ja alandavate karistusviiside, sealhulgas peksmise ja amputeerimise rakendamist ning karistamatust inimõiguste rikkumiste suhtes ning kõige eelöeldu suhtes on olemas piisavalt tõendeid;
C. arvestades, et poliitiliste vastaste, inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, veebiblogi pidajate, õpetajate, intellektuaalide, naiste, ametiühingutegelaste ning religioossesse, etnilisse, keelelisse või muusse vähemusse kuuluvate isikute represseerimine vägivaldsel viisil on suurenenud;
D. arvestades, et 3. detsembril 2007 avaldatud USA riiklikus luureraportis öeldakse, et „väga tõenäoliselt peatas Teheran oma tuumarelvaprogrammi 2003. aastal" ning „Teherani otsus peatada oma tuumarelvaprogramm vihjab sellele, et tema kavatsus tuumarelva arendada pole nii kindel, kui oleme alates 2005. aastast arvanud”;
E. arvestades, et riikliku luureraporti avaldamise tulemusel välistati võimalus alustada enne president Bushi ametiaja lõppu Iraani vastu ennetavat sõjalist tegevust;
F. arvestades, et 14. detsembril 2007 kritiseeris rühm Iraani reformiste president Mahmoud Ahmadinejadi tuumapoliitikat, süüdistades teda selles, et rakendatakse ÜRO sanktsioone, ning riigi suurenenud isolatsioonis; arvestades, et reformistide grupp kavatseb osaleda islamivabariigi parlamendivalimistel 2008. aastal;
G. arvestades, et kõnelustel Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhi Mohamed EL Baradeiga 12. ja 13. jaanuaril Teheranis nõustusid Iraani liidrid vastama nelja nädala jooksul kõikidele küsimustele riigi tuumategevuse kohta minevikus,
1. väljendab sügavat muret Iraani inimõiguste olukorra olulise halvenemise ning jätkuva süstemaatilise inimõiguste ja kodanike põhivabaduste rikkumise üle; nõuab tungivalt, et Iraani võimud tagaksid inimõigusalaste kohustuste täieliku järgimise;
2. mõistab teravalt hukka surmaotsused ja hukkamised Iraanis, eelkõige need, mis on toime pandud noorte õigusrikkujate ja alaealiste puhul, ning nõuab tungivalt, et Iraani võimud austaksid rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslikke tagatisi alaealiste suhtes, nagu ÜRO lapse õiguste konventsioon;
3. mõistab teravalt hukka vangide piinamise ja väärkohtlemise, pikaajalise üksikvangistuse juhtumid, ebaseaduslikud kinnipidamised, julmade ja alandavate karistusviiside, sealhulgas peksmise ja amputeerimise rakendamise ning karistamatuse inimõiguste rikkumiste suhtes; nõuab tungivalt, et Iraani võimud kõrvaldaksid seadustest ja praktikast igasuguse piinamise ning julma, ebainimliku ja alandava kohtlemise ja karistamise, et järgida õigusprotsessis ette nähtud meetmeid ning kaotada karistamatus inimõiguste rikkumise suhtes;
4. mõistab teravalt hukka poliitiliste vastaste, inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike, veebiblogi pidajate, õpetajate, intellektuaalide, naiste, ametiühingutegelaste ning religioossesse, etnilisse, keelelisse või muusse vähemusse kuuluvate isikute represseerimise vägivaldsel viisil; nõuab tungivalt, et Iraani võimud lõpetaksid nimetatud kodanike ahistamise, hirmutamise ja tagakiusamise ning vabastaksid tingimusteta kõik süümevangid;
5. võtab teadmiseks Ühendkuningriigi keelatud organisatsioonide apellatsioonikomisjoni 30. novembri 2007. aasta otsuse eemaldada Iraani rahva mudžahiidlik liikumine koheselt keelatud organisatsioonide nimekirjast;
6. kutsub komisjoni ja nõukogu austama Euroopa esimese astme kohtu 12. detsembri 2006. aasta otsust, milles nõutakse Iraani rahva mudžahiidliku liikumise eemaldamist ELi "terroristide nimekirjast”, ning seda otsust rakendama;
7. kutsub Iraani võime üles järgima rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslikke tagatisi ametlikult tunnustatud või muudesse usulistesse, etnilistesse, keelelistesse või muud laadi vähemustesse kuuluvate inimeste suhtes; mõistab teravalt hukka vähemuste õiguste praeguse mittejärgimise ja nõuab, et vähemused saaksid teostada kõiki Iraani põhiseaduses ja rahvusvahelises õiguses sätestatud õigusi; nõuab tungivalt, et Iraani võimud kõrvaldaksid nii seadustest kui praktikast kõik diskrimineerimise vormid ja muud inimõiguste rikkumised isikute suhtes, kes kuuluvad usulisse, etnilisse, keelelisse või muusse vähemusse, sealhulgas araablaste, aserite, belutšide, kurdide, bahaistide, kristlaste, juutide, sufide ja sunni moslemite suhtes; nõuab eriti bahaismi praktiseerimise faktilise keelu tühistamist;
8. nõuab, et nõukogu ja komisjon jätkaksid Iraani inimõiguste olukorra uurimist ja esitaksid parlamendile 2008. aasta esimeses pooles selles küsimuses ülevaatliku aruande, mis sisaldaks muu hulgas ettepanekuid algatada projekte, mida rahastatakse Euroopa demokraatia ja inimõiguste rahastamisvahendi raames;
9. kinnitab, et Iraani tuumaprogrammiga kaasnev tuumarelva levimise oht on jätkuvalt Euroopa Liidu ja rahvusvahelise üldsuse jaoks suureks mureallikaks, nagu on väga selgelt sedastatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonides nr 1696, 1737 ja 1747; avaldab kahetsust, et Iraan pole ikka pidanud kinni oma rahvusvahelisest kohustusest peatada kõik tuuma rikastamis- ja ümbertöötlemistoimingud;
10. kordab nõuet Iraanile muuta oma tuumaprogramm läbipaistvaks, esitades täielikud, selged ja usutavad vastused Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri küsimustele, lahendada kõik lahendamata küsimused, mis selle programmiga seotud on, sealhulgas sõjalise mõõtmega küsimused, rakendada täielikult üldise kaitsemeetmete lepingu sätteid, sealhulgas selle allkokkuleppeid, ning ratifitseerida lisaprotokoll ja rakendada seda;
11. kinnitab oma toetust jõupingutustele leida Iraani tuumaprobleemile läbirääkimiste teel kaheastmelise lähenemisviisi abil pikaajaliselt jätkusuutlik lahendus ning toetab täielikult kõrge esindaja ja rahvusvahelise üldsuse jõupingutusi julgustada Iraani pöörduma tagasi kõneluste juurde selliste pikas perspektiivis jätkusuutlike lahenduste leidmiseks, mis annaksid Iraanile kõik vajaliku tuumaenergiatööstuse arendamiseks tsiviileesmärkidel, leevendades samas rahvusvahelise üldsuse kartusi ja taastades usalduse Iraani tuumaprogrammi suhtes;
12. kinnitab, et toetab täielikult ÜRO Julgeolekunõukogu kava võtta ÜRO rahuprotsessi ja rahvusvahelise üldsuse jagatud eesmärkide toetuseks 7. peatüki artikli 41 alusel vastu resolutsioon, millega kehtestatakse Iraani suhtes kolmas sanktsioonide pake, välja arvatud juhul, kui ilmub selgeid tõendeid Iraani valmidusest teha täielikku koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga, Iraani tuumaprogrammi täielikust läbipaistvusest ning rikastamistoimingute lõpetamisest;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ÜRO peasekretärile, ÜRO Inimõiguste Nõukogule, Iraani ülemkohtu esimehele ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.