RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

23.1.2008

ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Angelika Beer, Monica Frassoni, Hélène Flautre ja Cem Özdemir
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Iraan

B6‑0049/2008

Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 1696 (2006) ja 1747 (2007);

–  võttes arvesse peadirektori 15. novembri 2007. aasta aruannet Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhatajate nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) kaitsemeetmete lepingu ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide 1737 (2006) ja 1747 (2007) asjaomaste sätete rakendamise kohta Iraani Islamivabariigis;

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide riikliku luurenõukogu poolt 3. detsembril 2007. aastal avaldatud riiklikku luureprognoosi Iraani tuumaalaste kavatsuste ja suutlikkuse kohta;

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraani kohta, eelkõige 25. oktoobri 2007. aasta ja 15. novembri 2006. aasta resolutsiooni;

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 18. detsembri 2007. aasta resolutsiooni 62/168 inimõiguste olukorra kohta Iraani Islamivabariigis ja sama kuupäeva resolutsiooni 62/149 surmanuhtluse kohaldamisele moratooriumi kehtestamise kohta;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta järeldusi;

–  võttes arvesse EP–Iraani teist parlamentidevahelist kohtumist Teheranis 9.–12. detsembril 2007. aastal;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

Tuumaküsimuse kohta:

A.  arvestades, et oma viimases aruandes IAEA juhatajate nõukogule nendib peadirektor Mohamed ElBaradei, et agentuuril on õnnestunud tõestada deklareeritud tuumamaterjali kasutamine Iraanis ainult ettenähtud eesmärgil, kuid et ilma lisaprotokolli täielikult rakendamata ei ole agentuuril võimalik anda usaldusväärseid garantiisid deklareerimata tuumamaterjali ja tegevuse puudumise kohta Iraagis;

B.  arvestades, et 15. novembril 2007. aastal kinnitas IAEA juhatajate nõukogu „töökava”, milles Iraan nõustus lahendama kõik tema tuumaalast tegevust puudutavad lahendamata küsimused kahe kuu jooksul;

C.  arvestades, et 13. jaanuaril 2008. aastal saavutas peadirektor ElBaradei Iraani valitsusega kokkuleppe lahendada järelejäänud lahtised tuumaküsimused ühe kuu jooksul, enne tema aruannet juhatajate nõukogule 2008. aasta märtsis;

D.  arvestades, et USA riiklikus luureprognoosis Iraani tuumaalaste kavatsuste ja suutlikkuse kohta jõutakse järeldusele, et Iraan peatas oma tuumarelvaprogrammi 2003. aastal ega olnud seda 2007. aasta keskpaigaks uuesti alustanud; arvestades, et luureagentuurid nendivad lisaks, et „Teherani otsus peatada oma tuumarelvaprogramm vihjab sellele, et tema kavatsused tuumarelva arendada on väiksemad kui me oleme alates 2005. aastast arvanud”;

E.  arvestades, et varasemalt, kui ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 31. juulil 2006. aastal vastu resolutsiooni 1696, ütles USA valitsuse esindaja, et „Iraan oli esitanud rahvusvahelisele üldsusele väljakutse, jätkates oma tuumarelvataotlusi” ja „kujutanud endast otsest ohtu rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule”, mis nõudis „karmi resolutsiooni”;

F.  arvestades, et oma 16. detsembri 2007. aasta järeldustes kutsub Euroopa Ülemkogu Iraani üles „esitama IAEAle täielikke, selgeid ja usaldusväärseid vastuseid, lahendama kõiki Iraani tuumategevusega seotud küsimusi, ratifitseerima ja rakendama lisaprotokolli ning rakendama täielikult üldise kaitsemeetmete lepingu sätteid, sealhulgas selle allkokkuleppeid”; arvestades, et järeldustes rõhutatakse lisaks, et „kõnealuste ja IAEA nõutavate läbipaistvusmeetmete võtmine oleks positiivne samm usalduse suurendamiseks seoses Iraani tuumaprogrammiga”;

G.  arvestades, et 6. juunil 2006. aastal esitas Euroopa Liidu kõrge esindaja Javier Solana Iraanile Ameerika Ühendriikide, Hiina, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi nimel laiaulatuslike ettepanekute paketi, et saavutada kõikehõlmav kokkulepe, mis hõlmab aktiivset toetust uute kergvee tuumareaktorite ehitamiseks Iraanis, osalust uraanirikastusrajatises Venemaal, õiguslikult siduvaid garantiisid tuumamaterjali tarnete osas (ei sõltu ühestainsast välismaisest tarnijast), ja põhjaliku koostööpaketi tuumarelva leviku suhtes vähemtundliku tuumaalase uurimis- ja arendustegevuse valdkonnas, mis hõlmab kaubandus- ja koostöölepingut Euroopa Liiduga;

H.  arvestades kuue riigi välisministrite kohtumist Iraani tuumaküsimuses, mis toimus Berliinis 22. jaanuaril 2008. aastal;

I.  arvestades hiljutisi tuumaenergiaalase koostöö lepinguid, mis Prantsusmaa sõlmis Araabia Ühendemiraatide, Alžeeria ja Liibüaga;

Inimõiguste ja demokraatia kohta:

J.  arvestades, et olukord kodaniku- ja poliitiliste õiguste osas Iraanis on alates 2005. aasta juunis toimunud presidendivalimistest jätkuvalt halvenenud;

K.  arvestades, et Iraan on mitmetes rahvusvahelistes õigusaktides kohustunud inimõigusi ja põhivabadusi edendama ja kaitsma;

L.  arvestades, et kandidaatide registreerimise periood Majlise parlamendivalimisteks 2008. aasta märtsis lõppes 10. jaanuaril 2008; arvestades, et siseministeerium teeb otsused teatavaks alates 22. jaanuarist 2008; ning arvestades, et kaitsenõukogul, kes teostab põhiseaduse kohaselt valimiste kehtivuse järelevalvet, on õigus kandidaate taandada;

M.  arvestades, et 2007. aastal hukati Iraanis vähemalt 312 inimest, kaasa arvatud alaealist õigusrikkujat ja tegelik number võib olla palju suurem;

N.  arvestades, et televisioon, trükimeedia ja Internet kannatavad kõik tugeva tsensuuri all;

O.  arvestades, et sajad õppejõud on kõrvaldatud oma õppejõukohtadelt süüdistusega, et nad on liiga ilmalikud ja arvestades, et protestide järel on vahistatud arvukalt üliõpilasi, nagu näiteks need, kes osalesid riikliku üliõpilaspäeva demonstratsioonidel 7. detsembril 2007;

P.  arvestades, et aktiivseid inimõiguste austamise kampaaniatest osavõtjaid, nagu ametiühingutegelased või naiste õiguste „ühe miljoni allkirja” kampaania liikmed, ähvardab tagakiusamine;

Q.  arvestades, et jätkuvalt piiratakse etniliste ja usuvähemuste esindajate, nagu aserite, sufistide ja sunniitide kultuurilisi ja kodanikuõigusi; arvestades, et teatavate vähemuste esindajaid, nagu ahvaase, kurde, belutše või bahaisid, ähvardab isegi piinamine ja hukkamine,

Tuumaküsimuse kohta:

1.  tervitab IAEA ja Iraani vahelist kokkulepet „töökava” kohta kõigi Iraani tuumaprogrammi lahendamata küsimuste selgitamiseks kui võimalust olukorra rahustamiseks, kui lubadust täidetakse;

2.  on seisukohal, et riiklike luureprognooside järeldustes välistatakse mis tahes otsese sõjalise ähvarduse stsenaarium / jõu kasutamise stsenaarium ning kutsub ELi liikmesriike, kellele kuulub koht ÜRO Julgeolekunõukogus, saatma Iraani küsimust tagasi läbirääkimisteks tuumarelva leviku tõkestamise lepingu raames;

3.  toetab täielikult Euroopa Ülemkogu seisukohta, milles kinnitatakse veel kord täielikku ja sõnaselget toetust jõupingutustele leida Iraani tuumaprobleemile läbirääkimiste teel pikaajaline lahendus ning väljendab oma toetust IAEA peadirektori Mohamed ElBaradei püüdlustele lahendada kõik Iraaniga seotud lahendamata küsimused 2008. aasta märtsiks;

4.  kutsub Iraani üles täitma oma lubadust anda vastused lahendamata küsimustele – nagu sätestas IAEA – enne 2008. aasta märtsi;

5.  kutsub Iraani parlamenti ja valitsust veel kord üles ratifitseerima ja rakendama lisaprotokolli ning rakendama täielikult üldise kaitsemeetmete lepingu sätteid;

6.  usub, et Iraani õiguspärast muret julgeoleku pärast saab kõige paremini arvesse võtta otsestes kõnelustes asjaomaste osapoolte vahel ning tervitab kõiki sellesuunalisi diplomaatilisi ja majanduslikke piirkondlikke või kahepoolseid algatusi;

7.  kutsub Iraani valitsust üles avalikult deklareerima, et Iraanil ei ole mingeid kavatsusi ühegi riigi, sealhulgas Iisraeli territoriaalse terviklikkuse ohustamiseks;

8.  kutsub nõukogu, keda esindab ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana, üles jätkama läbirääkimisi Iraaniga ning on seisukohal, et Javier Solana poolt 6. juunil 2006. aastal tehtud ettepanekud võiksid olla toimivaks aluseks, kui neid kasutatakse kõnelusteks ilma eeltingimusi seadmata;

9.  kordab oma põhimõttelist vastuseisu tuumaenergia kasutamisele sellega kaasnevate tõsiste riskide, lahendamatu jäätmeprobleemi, kõrgete kulude ja olemusliku seose tõttu tuumarelvadega;

10.  väljendab – pidades silmas loomupärast võimalust tuumatehnoloogia kaheseks kasutamiseks nii sõjalisel kui tsiviilotstarbel – oma sügavat muret seoses president Sarkozy hiljutise tuumarelva leviku poliitikaga;

11.  kutsub Iraani ja neid Lähis-Ida riike, kes kaaluvad tuumaenergiasse investeerimist, üles mitte kordama paljude ELi liikmesriikide tehtud viga eelistada ohtlikku ja vananenud tehnoloogiat; kutsub nimetatud riike üles kasutama selle asemel ära kõiki võimalusi, mida pakuvad kaasaegsed taastuvenergiatehnoloogiad, energiatõhusus ja säästumeetodid;

12.  kutsub kõiki tuumarelvi omavaid riike veel kord üles astuma edumeelseid samme tuumalõhkepeade arvu vähendamisel, vähendama järk-järgult tuumarelvade rolli julgeolekupoliitikas ning toetama Euroopat ja Lähis-Ida hõlmavat tuumarelvavaba tsooni;

13.  toetab kuni tuumatehnoloogiast täieliku loobumiseni algatusi, nagu need, mille pakkusid välja ÜRO reformiga tegelev kõrgetasemeline ekspertrühm 2005. aastal ning G8 juhid oma iga-aastasel tippkohtumisel 2007. aasta juunis, luua mitmepoolne programm tuumakütuse pakkumiseks ÜRO kontrolli all;

Demokraatia ja inimõiguste kohta:

14.  kordab oma sügavat muret inimõigustealase olukorra halvenemise pärast Iraanis ning kutsub Iraani valitsust üles austama oma inimõigustealaseid kohustusi, mis hõlmavad:

• –amputeerimiste, peksmise ning teiste piinamise ja ebainimliku karistamise viiside lõpetamist; avalike hukkamiste kaotamist;
• –kividega pildumise kaotamist hukkamisviisina; oma õigusrikkumiste toimepanemise hetkel alla 18 aastaste isikute hukkamise kaotamist;
• –naiste ja tüdrukute diskrimineerimise ja nendevastase vägivalla kõigi vormide likvideerimist;
• –religioossesse, etnilisse, keelelisse või muusse vähemusse kuuluvate isikute vastase diskrimineerimise ja muude inimõiguste rikkumiste kõigi vormide likvideerimist;
• –poliitiliste vastaste ning inimõiguste kaitsjate ahistamise, hirmutamise ja tagakiusamise lõpetamist ning karistamatuse lõpetamist inimõiguste rikkumiste korral;

15.  tervitab ÜRO Peaassamblee resolutsiooni 62/149 ning kutsub kõiki riike, eriti Iraani, kes siiani rakendavad surmanuhtlust, kehtestama üldist moratooriumi;

16.  nõuab meelevaldselt või nende poliitiliste vaadete alusel kinnipeetavate isikute vabastamist ning nõuetele vastava õigusprotsessi kohaldamist; nõuab eelkõige üliõpilastest meeleavaldajate, ametiühingutegelaste Mansour Osanloo ja Muhemed Salihi ning „ühe miljoni allkirja” kampaania liikmete kohest vabastamist;

17.  mõistab teravalt hukka ahvaasi poliitiliste aktivistide, viimati Ahmad Marmazi, Abdolhussein Harrabii, Hussein Asakerehi ja Mehdi Haidari hukkamise ning kutsub Iraani valitsust üles peatama koheselt kõiki edasisi hukkamisi, kaasa arvatud Zamal Bawi, Faleh al-Mansouri, Said Saki ja Rasoul Mazrea hukkamist;

18.  taunib sügavalt sadade kurdi, ahvaasi ja belutši vähemuse esindajate vahistamist; nõuab eelkõige surma mõistetud kurdi ajakirjanike Abdolvahed „Hiwa” Butimari ja Adnan Hassanpouri vabastamist;

19.  väljendab oma muret kaitsenõukogu poolt valimiskandidaatide suhtes läbi viidava julgeolekukontrolli pärast ning toonitab, et eelseisvatel üleriigilistel valimistel tuleks kõigi Iraani täisealiste kodanike jaoks tagada täielik passiivne ja aktiivne valimisõigus;

ELi ja Iraani suhete kohta:

20.  kutsub komisjoni üles esitama teatist ELi–Iraani suhete olukorra ja väljavaadete kohta; nõuab tungivalt, et mõlemad osapooled taaselustaksid inimõigustealase dialoogi sõltumatult kõigist muudest kaalutlustest ning otsiksid võimalusi koostöö- ja kaubanduslepingu üle peetavate läbirääkimiste edasiviimiseks, kui paralleelselt on võimalik saavutada edasiminekut tuumaküsimuses;

21.  kutsub komisjoni üles looma Iraanis delegatsiooni, et kiirendada kõnelusi, mis puudutavad eelkõige pagulaste abistamist, võitlust uimastikaubanduse vastu ning dialoogi edendamist ametivõimude ja kodanikuühiskonnaga;

22.  võtab teadmiseks Briti kohtumääruse, millega sätestatakse, et Mujahedin-e-Khalqi organisatsioon (MKO) tuleb eemaldada Ühendkuningriigi terroristlike organisatsioonide nimekirjast; rõhutab sellest tõsiasjast sõltumatult, et seesmised inimõiguste rikkumised ning organisatsiooni autoritaarne ja sektilaadne olemus välistavad ametlikud kontaktid Euroopa Parlamendi ja MKO vahel;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO inimõiguste komisjonile, Iraani ülemkohtu esimehele ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.