RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
23.1.2008
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Tobias Pflüger ja Vittorio Agnoletto
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Iraan
B6‑0054/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi-Iraani suhete kohta ja inimõiguste rikkumise kohta kõnealuses riigis;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. rõhutades Iraani tuumaprogrammi alase konflikti tõsidust militaarses ja poliitilises perspektiivis; tundes muret reaalse võimaluse pärast, et lähitulevikus võib uus sõda laastada Lähis- ja Kaug-Ida piirkonda ning seada ohtu rahu ja stabiilsuse kogu maailmas;
B. tundes heameelt Viinis asuva Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ja eriti selle peadirektori, Nobeli rahupreemia laureaadi hr El-Baradei jõupingutuste üle, et leida olemasolevate rahvusvaheliste lepingute raames sellele konfliktile poliitiline ja kaalutletud lahendus, millega ühelt poolt tunnistataks kõikide iseseisvate riikide õigust rahumeelse tuumategevuse rahastamiseks ning teiselt poolt nõutaks IAEA tõhusaid kontrolle rikastatud uraani ja/või plutooniumi sõjalistel eesmärkidel kasutamise tõkestamiseks,
1. palub suurendada jõupingutusi Iraani tuumaküsimusele läbiräägitud, üldise ja õiglase lahenduse leidmiseks, mis lähtuks Iraani õiguse tunnistamisest rahumeelsele tuumategevusele ning Iraani-poolsetest kontrollitavatest tagatistest tuumaprogrammi rahumeelse olemuse kohta; kutsub julgeolekunõukogusse kuuluvaid Euroopa Liidu liikmesriike üles tegutsema selle nimel, et Iraani-küsimuse arutamine viidaks julgeolekunõukogust üle tuumarelva leviku tõkestamise lepingu raamesse;
2. on kindlalt veendunud, et dialoog ja diplomaatia võivad anda Iraani-küsimusele veenvaid ja pikaajalisi lahendusi, eriti mitmepoolses raamistikus, mida juhib Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) Viinis;
3. rõhutab IAEA peadirektori ja Nobeli rahupreemia laureaadi hr El-Baradei korduvalt tehtud ettepanekute tähtsust, kuna need käsitlevad Iraani ja rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas Ameerika Ühendriikide suhete poliitilist, majanduslikku ja kaubanduslikku normaliseerimist vastutasuks Iraani tuumaküsimuse pikaajalise lahendamise eest; on mures asjaolu pärast, et siiani näib Washingtoni ja Londoni vastuseid kannustavat pigem soov muuta sõjaline konflikt vältimatuks, mitte aga otsida sellele poliitilist lahendust;
4. keeldub käsitlemast sõda Iraani tuumaküsimuse lahendamise vahendina ning seetõttu lükkab tagasi kõik, eelkõige Bushi administratsiooni püüdlused luua Iraagi koalitsiooni eeskujul rahvusvaheline koalitsioon, mis oleks valmis Iraani sõjaliselt sekkuma;
5. võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide julgeolekuagentuuride ja -teenistuste, sealhulgas LKA hiljutise ühisaruande, kus kinnitatakse üheselt, et Iraani ametivõimud on alates 2003. aastast peatanud kõik sõjalised tuumaprogrammid ning seetõttu ei kujuta Iraan selget ja otsest ohtu, mis õigustaks USA presidendi hr Bushi soovitud sõjalist sekkumist Iraanis;
6. on ülimalt ärevil president Bushi reaktsioonide pärast, mis seisnesid nimetatud aruande sisu ignoreerimises ja selle soovitustega vastuollu minekus ning sõjalise sekkumise nägemises Iraani-küsimuse ainuvõimaliku lahendina, eriti pidades silmas 2008. aasta lõpus toimuvaid Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi;
7. arvab seevastu, et Ameerika 17 agentuuri aruanne pakub uue – kindlasti ainulaadse ja omal alal usutava – võimaluse käsitleda Iraani tuumaküsimust veel kord ainuvõimalikus poliitilis-institutsioonilises kontekstis: IAEAs ja ÜROs; palub Euroopa Liidul ja selle välispoliitika kõrgel esindajal hr Solanal näidata IAEAs kooskõlas Araabia Liigaga viivitamatult üles poliitilist ja diplomaatilist aktiivsust, et arutada Viinis veel kord Iraani tuumaküsimust mitmepoolses raamistikus, mida tugevdavad valdkonnas kehtivates rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tagatised;
8. palub selles kontekstis Iraani valitsusel anda kiiremas korras rahvusvahelisele üldsusele usutav signaal oma tõelisest soovist leida tuumaküsimusele pikaajaline poliitiline lahendus, lubades muuhulgas IAEA inspektoritel naasta viivitamatult ja tingimusteta oma territooriumile ning järgides põhimõtet, et kõikidel riikidel on õigus rahumeelsele tuumategevusele, kuid sellega kaasnevad sõltumatud kontrollid rikastatud uraani ja plutooniumi võimaliku sõjalistel eesmärkidel kasutamise kohta;
9. mõistab hukka tuumaküsimuse ärakasutamise ideoloogilise propaganda tegemiseks või piirkondliku stabiilsuse ohustamiseks eelkõige Iraani presidendi Ahmadinejadi poolt, nagu on näidanud tema vastuvõetamatud avaldused Iisraeli riigi olemasolu kohta või seoses võimalusega Iraani-poolseks rünnakuks Afganistani ja teiste piirkonnas asuvate riikide vastu; rõhutab, et riigi avaliku arvamuse seisukohast on Iraani presidendi poolne tuumaküsimusega manipuleerimine mõnes mõttes proportsioonis üha suureneva poliitilise isolatsiooniga, kuna manipulatsiooniga varjatakse suutmatust pakkuda rahvale arengu, demokraatia ja majandusväljavaateid;
10. väljendab toetust kõikidele demokraatlikele ja kodanikuühiskonna poliitilistele jõududele, eriti naiste- ja üliõpilasühendustele, kes vaatamata üha ägedamale represseerimisele võitlevad rahumeelselt demokraatia ja inimõiguste eest Iraanis; tuletab meelde ja kinnitab sellega seoses oma arvukaid resolutsioone;
11. võtab teadmiseks Euroopa Ühenduste Kohtu ja Londoni kohtu hiljutised otsused, kus kritiseeritakse jõuliselt meetodit, millega Euroopa Liidu pädevad instantsid koostavad musta nimekirja terroristlikest organisatsioonidest ja isikutest, ning palutakse sellest nimekirjast kustutada opositsiooni kuuluvad Iraani organisatsioonid; tuletab meelde, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on samuti selles küsimuses arvamust avaldanud; palub nõukogul võtta meetmeid, et järgida nimetatud otsuseid, milles seatakse selgesõnaliselt kahtluse alla musta nimekirja poliitiline ja juriidiline õiguspärasus; palub must nimekiri tühistada;
12. otsustab paluda hr El-Baradeil tutvustada Euroopa Parlamendile oma üldist ettepanekut Iraani tuumaküsimuse pikaajaliseks lahendamiseks; palub Euroopa Liidu eestistujariigil Sloveenial end ametlikult toetada püüdlustes hoiduda relvadest ja vastasseisust, mida pooldavad Ameerika Ühendriigid;
13. kordab oma palvet kohaldada rangelt tuumarelva leviku tõkestamise lepingut; palub kõikidel riikidel see allkirjastada ja sõjalised tuumaprogrammid alatiseks peatada; tuletab meelde oma pühendumust täielikult tuumarelvavaba Vahemere-piirkonna loomise ideele, mis tuumarelva leviku tõkestamise lepingu allkirjastamise kaudu kehtib ka kõikidele Lähis-Ida riikidele;
14. on veendunud, et Iraani-kriisi poliitilises ja mittesõjalises juhtimises mängib olulist rolli ka Euroopa Liidu usaldusväärsus praegu ja tulevikus, nagu on näidanud angloameerika sõda Iraagi vastu; nõuab seetõttu, et kõrge esindaja Javier Solana oleks häälekandjaks Euroopa tegelikele, mitte aga Ameerika Ühendriikide strateegilistele huvidele allutatud algatustele, milles võetaks arvesse tõsiasja, et EL ja selle liikmesriigid saavad soovi korral kasutada majanduslikke ja kaubanduslikke vahendeid Euroopa tegeliku arvamuse edastamiseks selles küsimuses;
15. rõhutab ELi liikmesriikide välis-, kaitse- ja energiapoliitika-alast pädevust ja vastutust ning nende soovi väljendada Iraani-küsimuses ühiseid ja ELi kõrge esindajaga koordineeritud seisukohti;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Iraani Islamivabariigi parlamendile ja valitsusele ning ÜRO, IAEA ja Araabia Liiga peasekretäridele.