Resolutsiooni ettepanek - B6-0298/2008Resolutsiooni ettepanek
B6-0298/2008

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    11.6.2008

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
    Esitaja(d): José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Charles Tannock, Jacek Saryusz-Wolski, Ria Oomen-Ruijten, Christopher Beazley, Elmar Brok, Urszula Gacek ja Tunne Kelam
    fraktsiooni PPE-DE nimel
    ELi ja Venemaa tippkohtumine Hantõ-Mansiiskis 2008. aasta juunis

    Menetlus : 2008/2542(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B6-0298/2008
    Esitatud tekstid :
    B6-0298/2008
    Hääletused :
    Vastuvõetud tekstid :

    B6‑0298/2008

    Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta Hantõ-Mansiiskis 2008. aasta juunis

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingut;

    –  võttes arvesse 31. mail 2003. aastal Peterburis toimunud ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadus- ja haridusruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi;

    –  võttes arvesse Mafras 14. novembril 2007. aastal toimunud ELi ja Venemaa 21. tippkohtumise tulemusi;

    –  võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõiguste alaseid konsultatsioone ning eelkõige nende seitsmendat vooru, mis toimus 17. aprillil 2008. aastal ja kus käsitleti ajakirjandus-, sõna- ja kogunemisvabadust, eeskätt hiljuti toimunud parlamendi- ja presidendivalimiste taustal, samuti kodanikuühiskonna toimimist, vähemustesse kuuluvate isikute õigusi, rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemist ning lapse õigusi;

    –  võttes arvesse komisjoni koostatud 2007. aasta arenguaruannet ELi ja Venemaa ühisruumide rakendamise kohta;

    –  võttes arvesse ELi ja Venemaa alalise partnerlusnõukogu (vabadus, turvalisus ja õigus) 24.–25. aprillil 2008. aastal Peterburis toimunud kaheksanda kohtumise tulemusi;

    –  võttes arvesse ELi ja Venemaa alalise partnerlusnõukogu Euroopa Parlamendi delegatsiooni juhi avaldust pärast ELi ja Venemaa töörühma visiiti Moskvasse 17.–18. märtsil 2008. aastal;

    –  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone ELi suhete kohta Venemaaga;

    –  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

    A.  arvestades, et Euroopa Liidul ja Venemaal, kes on ÜRO Julgeolekunõukogu liige, on ühine vastutus stabiilsuse ja turvalisuse tagamise eest maailmas, ning arvestades, et tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted ELi ja Venemaa vahel on eriti olulised stabiilsuse, turvalisuse ja heaolu seisukohast Euroopas;

    B.  arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) täisliige ning on seega võtnud endale kohustuse täita nimetatud organisatsioonide sätestatud demokraatia põhimõtteid;

    C.  arvestades, et arengud Venemaa Föderatsioonis tekitavad endiselt sügavat muret seoses inimõiguste austamise ja kaitsega ning üldiselt kokkulepitud demokraatlike põhimõtete, eeskirjade ja korra järgmisega;

    D.  arvestades, et uue partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahel on kahe partneri vahelise koostöö edasise arendamise ja tugevdamise seisukohast endiselt ülima tähtsusega;

    E.  arvestades, et nelja ühisruumi (ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, välisjulgeoleku ühine ruum ning ühine teadus-, haridus- ja kultuuriruum) kiire elluviimine peaks olema uue strateegilise partnerluslepingu üle peetavate läbirääkimiste keskmes;

    F.  arvestades, et Venemaa Föderatsiooni ühinemine WTOga aitaks olulisel määral kaasa Venemaa ja Euroopa Liidu vaheliste majandussuhete edasisele paranemisele, kindlal tingimusel et täidetakse ja rakendatakse täielikult WTO kohustusi;

    G.  arvestades, et energiavarustuse kindlus on Euroopa suuremaid probleeme ning peamisi koostöövaldkondi Venemaaga, ning arvestades, et on vaja ühiseid jõupingutusi nii juba olemasolevate kui ka täiendavalt välja arendatavate energiatranspordi süsteemide täielikuks ja tõhusaks kasutamiseks;

    H.  arvestades, et Venemaa on hiljuti kaasanud mõned ELi suurematest energiaettevõtjatest strateegiliste partneritena mitmesse suurde energiaprojekti või lubanud ELi äriühingutel osta piiratud strateegilist osalust Venemaa äriühingutes; arvestades, et õiguskindluse ja omandiõiguste tagamine on oluline välisinvesteeringute praeguse taseme säilitamiseks Venemaal;

    I.  arvestades, et vaidlused energia tarnimise ja transpordi tingimuste üle tuleks lahendada läbirääkimiste teel mittediskrimineerival ja läbipaistval viisil ning neid ei tohi kunagi kasutada poliitilise surve avaldamise vahendina ELi liikmesriikide ning ühises naabruses asuvate riikide suhtes;

    J.  arvestades, et Euroopa Liidu ja Venemaa Föderatsiooni vaheline tulevane leping peaks seetõttu sisaldama energiaharta lepingu põhimõtteid;

    K.  arvestades, et kaubandussuhete mitmekesistamine pakub huvi nii Venemaa kui ka ELi majanduse seisukohast, sest energiakaubanduse ebaproportsionaalselt suur osakaal muudab nende majanduse haavatavaks nende toodete hinnakõikumiste suhtes, nagu seda juba varemgi on kogetud;

    L.  arvestades, et Euroopa Liit ja Venemaa Föderatsioon võiksid ja peaksid täitma koos aktiivset rolli rahu ja stabiilsuse loomisel nii Euroopas, eriti ühises naabruses, kui ka mujal maailmas, sealhulgas Iraanis ja Lähis-Idas;

    M.  arvestades, et uued pinged on tekkinud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, kus olukord halveneb seoses Venemaa Föderatsiooni tehtud sammudega, sealhulgas seoses Venemaa välisministeeriumi 16. aprilli teatega, mille kohaselt kavatsetakse luua ametlikud sidemed Lõuna-Osseetia ja Abhaasia de facto ametivõimudega, ning Venemaa kaitseministeeriumi 29. aprilli teatega suurendada SRÜ “rahuvalvajate” arvu Abhaasias ning seoses vahejuhtumiga, mille käigus lasti 20. aprillil Gruusia õhuruumis alla Gruusia mehitamata õhusõiduk;

    N.  arvestades, et Venemaa on peatanud Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu täitmise, teatades, et ta kavatseb lõpetada sõjaväeobjektide inspekteerimise ja kontrollimise NATO riikide poolt ning ei kavatse vähendada tavarelvastust;

    O.  arvestades, et pärast ELi ministritekolmikuga 29. aprillil Luxembourgis toimunud kohtumist kinnitas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Venemaa osalemist ELi sõjalises operatsioonis Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis (EUFOR Tšaad/KAV);

    P.  arvestades, et suhetes Venemaa Föderatsiooniga on oluline, et EL oleks oma seisukohtades üksmeelne, näitaks üles solidaarsust ja ühtsust ning rajaks need suhted vastastikustele huvidele ja ühiste väärtuste hoidmisele,

    1.  rõhutab, et eelolev ELi ja Venemaa tippkohtumine on esimene, millest võtab osa Venemaa äsja valitud president Dmitri Medvedev, ning väljendab lootust, et nimetatud kohtumine tähistab ELi ja Venemaa vaheliste suhete paranemist;

    2.  kinnitab taas oma veendumust, et Venemaa jääb ühiste väärtuste austamisel põhineva strateegilise koostöö ülesehitamisel tähtsaks partneriks, kellega ELil on peale majanduslike ja kaubanduslike ühishuvide ka ühine eesmärk teha tihedat koostööd rahvusvahelisel areenil;

    3.  kutsub Venemaa valitsust ja ELi üles looma koos vajalikud tingimused läbirääkimiste kiireks alustamiseks ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlus- ja koostöölepingu üle; rõhutab ühtsuse ja solidaarsuse tähtsust ELi liikmesriikide seas nende suhetes Venemaaga; rõhutab sellega seoses veel kord, et demokraatia ja inimõigused peavad olema kõigi Venemaa Föderatsiooniga tulevikus sõlmitavate lepingute keskmes;

    4.  tervitab sellega seoses ELi välisministrite 29. aprillil Luxembourgi kohtumisel tehtud lootust andvaid avaldusi, mis võiksid viia olukorra leevendamiseni ning avada tee uue lepingu üle peetavateks läbirääkimisteks enne Hantõ-Mansiiski tippkohtumist;

    5.  tunneb heameelt president Medvedevi sõnade üle õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste tähtsuse kohta Venemaal ning loodab selles valdkonnas edasiminekut;

    6.  võtab teadmiseks jätkuva arvamuste vahetuse inimõiguste üle Venemaal ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide osana; rõhutab siiski, et Venemaal praegu valitsev olukord tekitab tõsist muret, mis puudutab inimõiguste, demokraatia ja sõnavabaduse austamist ning kodanikuühiskonna ja üksikisikute õigust ametivõimudele vastu vaielda ning nõuda neilt vastutamist nende tegevuse eest; kutsub Venemaad pidama inimõigustealast dialoogi vaheldumisi ELis ja Venemaal;

    7.  kutsub Venemaa Föderatsiooni ilmutama pühendumist ühistele väärtustele, ratifitseerides Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 14, mis võimaldaks jätkata oluliste reformide läbiviimist Euroopa Inimõiguste Kohtus, mida takistavad kümned tuhanded lahendamata jäänud juhtumid;

    8.  nõuab ELi ja Venemaa inimõigustealase dialoogi tihendamist ning selle protsessi avamist Euroopa Parlamendi, riigiduuma ning kodanikuühiskonna ja inimõigusorganisatsioonide tõhusale panusele; kutsub Venemaad üles täitma täiel määral oma kohustusi Euroopa Nõukogu liikmena, sealhulgas austama ühinemisõigust, õigust rahulikult meelt avaldada ja ajakirjandusvabadust; rõhutab valitsusest sõltumatute VVOde tähtsust kodanikuühiskonna arendamisel ning kutsub Venemaa võime kohaldama uut VVOde seadust nii, et selle nõuded ei tekitaks nimetatud organisatsioonidele liigset koormust;

    9.  juhib tähelepanu ajakirjanike väljakannatamatutele töötingimustele, neile surve avaldamisele ja nende hirmutamisele Venemaa Föderatsioonis, kusjuures mõned neist on mõrvatud ja need kuriteod on jäänud lahendamata, ning väljendab erilist muret ajakirjandusseaduse muudatusettepaneku pärast, mille duuma kiitis 25. aprillil toimunud esimesel lugemisel heaks ning mis annab Venemaa föderaalsele massikommunikatsiooni, side ja kultuuripärandi kaitse järelevalveteenistusele volituse sulgeda kõik ajakirjanduskanalid, mis rohkem kui ühel korral on väidetavalt laimu levitanud; soovitab selle asemel kasutada ajakirjanike vastutuse suurendamiseks nn ajakirjanduse enesekontrollisüsteemi;

    10.  märgib positiivset arengut nelja ühisruumi kava praktilise rakendamise nimel tehtavas töös ning rõhutab, et partnerluse edasine süvendamine tuleks kasuks mõlemale osapoolele;

    11.  kordab lisaks, et eriti oluline on ühise majandusruumi loomine ning ühise majandusruumi tegevuskavas kokku lepitud eesmärkide edasiarendamine, eelkõige seoses ELi ja Venemaa vahelise avatud turu loomisega;

    12.  rõhutab, kui oluline on parandada Venemaal Euroopa investeeringutele kehtivaid tingimusi, mida on võimalik saavutada üksnes mittediskrimineerivate ja läbipaistvate ettevõtlustingimuste edendamise ja hõlbustamise, bürokraatia vähendamise ning mõlemasuunalise investeerimise abil; tunneb muret asjaolu pärast, et ei ole võimalik prognoosida seda, kuidas ametivõimud eeskirju kohaldavad, mida kinnitab ka Mihhail Hodorkovskile poliitilistel põhjustel esitatud süüdistus, ning kutsub Venemaa võime tegema sümboolset sammu, lõpetades nimetatud väärkohtlemise;

    13.  tunneb heameelt seoses ELi ja Venemaa tugevdatud dialoogiga energiaküsimustes; rõhutab energiaimpordi tähtsust Euroopa riikide majandusele, mis annab potentsiaalsed võimalused edaspidiseks kaubandus- ja majanduskoostööks ELi ja Venemaa vahel; rõhutab, et selline koostöö peaks tuginema vastastikuse sõltuvuse ja läbipaistvuse põhimõtetele, samuti võrdsele juurdepääsule turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tagama, et energiaharta lepingu (mis vastavalt selle artiklile 45 on Venemaale kohustuslik isegi enne selle ratifitseerimist Venemaa riigiduumas) põhimõtted, sellele lisatud transiidiprotokoll ning G8 järeldused lisatakse sama tulemuslikult nagu hartagi ELi ja Venemaa vahelisse uude partnerlus- ja koostöölepingusse, mis hõlmaks ka edasise koostöö energiatõhususe, energiasäästu ja taastuvenergia valdkonnas; rõhutab, et nimetatud põhimõtteid tuleks kohaldada peamistele energiainfrastruktuuri projektidele; nõuab, et EL räägiks Venemaaga neil tundlikel energiateemadel ühel häälel; kutsub ELi ja Venemaa vahelises energeetikaalases dialoogis osalevaid partnereid üles kaaluma, kas Venemaa energiatarneid ELile oleks võimalik arveldada eurodes, et mitte olla sõltuv kolmandate riikide valuutadest;

    14.  väljendab rahulolu pärast Mafra tippkohtumist saavutatud edu üle seoses Venemaa ühinemisega WTOga, mis loob võrdsed tingimused mõlema poole äriringkondadele ning aitab suuresti kaasa Venemaa püüdlustele rajada moodne, mitmekesine ja tipptehnoloogiline majandus; kutsub Venemaad üles võtma vajalikke meetmeid, et kõrvaldada olemasolevad takistused ühinemisprotsessi teelt, eriti ekspordimaksude ja eksporditollimaksude valdkonnas, ning täita täielikult ja viia ellu WTO liikmesusest tulenevaid kohustusi, misjärel peaks EL alustama arutelu Venemaa Föderatsiooniga vabakaubanduslepingu sõlmimise teemal;

    15.  avaldab kahetsust tõsiasja pärast, et Venemaa ei ole täitnud oma kohustust kaotada järk-järgult Siberist ülelendude tasu ning kutsub Venemaad kirjutama alla Samara tippkohtumisel nimetatud küsimuses saavutatud kokkuleppele;

    16.  väljendab rahulolu edusammudega, mida EL ja Venemaa on teinud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ühise ala rakendamisel, mis on senini keskendunud eelkõige viisarežiimi lihtsustamise ja tagasivõtulepingute rakendamisele, mis on pikas perspektiivis oluline samm viisavaba reisimise suunas; nõuab edasist koostööd ebaseadusliku sisserände küsimuses, isikut tõendavate dokumentide paremat kontrollimist ning paremat teabevahetust terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse osas; rõhutab, et nõukogu ja komisjon peavad tagama, et Venemaa täidab kõiki läbirääkimiste tulemusel kahe poole vahel sõlmitavas viisade kaotamist käsitlevas kokkuleppes seatud tingimusi, et hoida ära igasugune oht julgeolekule ja demokraatiale Euroopas;

    17.  osutab tõsiasjale, et Venemaa muutis eelmisel aastal viisaeeskirju ja lõpetas üheaastaste mitmekordsete äriviisade väljastamise, mida paljud Euroopa töötajad eelnevalt kasutasid, mis võib tähendada EList pärit juhtide ja töötajate väljarännet, kui Venemaa ei muuda uusi eeskirju ega vähenda koormavat bürokraatiat viisade ja töölubade saamisel;

    18.  väljendab rahulolu ELi ja Venemaa koostöö tugevdamisega kolmepoolse kosmosedialoogi raames, mis algatati 2006. aasta märtsis komisjoni, Euroopa Kosmoseagentuuri ja Roscosmose vahel ning mis hõlmab kosmoserakendusi (satelliitnavigatsioon, maapinna kaugseire ja satelliitside), juurdepääsu kosmosele (kanderaketid ning tulevased kosmosetranspordisüsteemid), kosmoseteadust ja kosmosetehnoloogia väljatöötamist; märgib, et ühises majandusruumis on koostöö kosmoses esmatähtsusega sektor;

    19.  nõuab Venemaa Föderatsiooni osalemist Euroopa teadustöö infrastruktuuride ülesehitamisel, mida toetatakse Euroopa Ühenduse raamprogrammidest; usub, et selline stiimul võimaldaks Venemaa suure inim- ja rahalise ressursi efektiivset kasutamist ja edasist arendamist teaduse, arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas ning oleks kasulik nii Euroopale kui ka Venemaale;

    20.  väljendab sügavat rahulolematust Venemaa teatega, et viimane kavatseb kehtestada ametlikud suhted Lõuna-Osseetia ja Abhaasia separatistlike võimudega; väljendab veel kord täielikku toetust Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning kutsub Venemaad üles tühistama nimetatud otsust, mis õõnestab rahvusvahelisi rahupüüdlusi, milles osaleb ka Venemaa Föderatsioon;

    21.  mõistab teravalt hukka Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamise Abhaasias ja nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon kutsuks oma lisaväed viivitamata tagasi; usub, et ehkki Venemaa sõjalise kohaloleku suurendamine võib jääda SRÜ Riigipeade Nõukogu kehtestatud SRÜ rahuvalvevägede üldise arvulise koosseisu piiridesse, ei leevenda see praeguses poliitilises olukorras pinget, vaid pigem suurendab seda;

    22.  nõuab tungivalt, et kõik asjaomased pooled hoiduksid tegevusest, mis võiks viia olukorra pingestumiseni piirkonnas, kinnitab veel kord oma toetust rahvusvahelistele püüdlustele lahendada Abhaasia ja Lõuna-Osseetia konflikt rahumeelselt ning tunneb heameelt Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili hiljutiste konkreetsete ettepanekute üle, mis käsitlesid Abhaasia konflikti lahendamist: ulatuslik poliitiline esindatus Gruusia valitsuse kõrgeimal tasandil, vetoõiguse andmine Abhaasiaga seotud peamiste õigusaktide üle ning rahvusvaheliste tagatiste kehtestamine, et tagada ulatuslik föderalism, piiramatu autonoomia ja julgeolek; kutsub Euroopa Liitu osalema aktiivsemalt konfliktile rahumeelse lahenduse leidmises, olema vahendaja ja toetama kindlalt president Saakašvili esitatud ettepanekuid;

    23.  märgib Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel USA raketitõrjesüsteemi üle toimuvaid konsultatsioone ning tunnistab suure ulatusega ballistiliste rakettide tähtsust ELi kaitsmisel; julgustab Venemaa Föderatsiooni kasutama ära raketitõrjealase koostöö ettepanekuid ning kutsub kõiki projektiga seotud osapooli üles alustama tööd USA, NATO ja Venemaa raketitõrjesüsteemide ühendamiseks;

    24.  tunnistab vajadust edendada koostööd Venemaaga, et vältida massihävitusrelvade levikut, ning kutsub mõlemaid pooli üles võtma vastutust eelkõige Põhja-Korea ja Iraani tuumaküsimuses;

    25.  kutsub Venemaad üles vaatama uuesti läbi otsust katkestada ühepoolselt Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu täitmine, kasutama oma õigustatud huvide kaitsmiseks läbirääkimisi ning vältima nimetatud lepingu nõrgestamist; kutsub NATO liikmesriike üles ratifitseerima lepingu 1999. aastal muudetud versiooni;

    26.  tunneb heameelt Venemaa otsuse üle abistada ELi rahuvalveoperatsiooni läbiviimisel Tšaadis ja Kesk-Aafrika Vabariigis ning toetab Venemaa välisministri Sergei Lavrovi ja ELi kõrge esindaja Javier Solana avaldust, et Venemaa ja ELi koostöö kriisiohjamisel ei piirdu Venemaa osalemisega operatsioonis EUFOR Tšaad/KAV ning et mõlemad pooled on valmis allkirjastama sellel teemal õiglasele partnerlusele ja koostööle tuginedes raamkokkulepet;

    27.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.