Resolutsiooni ettepanek - B6-0301/2008Resolutsiooni ettepanek
B6-0301/2008

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

11.6.2008

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Daniel Cohn-Bendit, Bart Staes, Satu Hassi, Hélène Flautre, Marie Anne Isler Béguin ja Angelika Beer
fraktsiooni Verts/ALE nimel
26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis toimuva ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise ettevalmistused

Menetlus : 2008/2542(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0301/2008
Esitatud tekstid :
B6-0301/2008
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0301/2008

Euroopa Parlamendi resolutsioon 26.–27. juunil 2008 Hantõ-Mansiiskis toimuva ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise ettevalmistuste kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa Föderatsiooni kohta, eriti 26. aprilli 2007. aasta[1], 10. mai 2007. aasta[2] ja 13. märtsi 2008. aasta[3] resolutsioone;

–  võttes arvesse oma 14. novembri 2007. aasta resolutsiooni[4] ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta;

–  võttes arvesse ELi ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1997. aastal ja kaotas kehtivuse 2007. aasta lõpus;

–   võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõiguste teemalist konsultatsiooni;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et 7. mail nimetati Dmitri Medvedev Venemaa Föderatsiooni presidendina ametlikult ametisse; arvestades, et uus president nimetas mõni tund pärast ametisse astumist peaministri ametisse endise presidendi Vladimir Putini; arvestades, et järgmisel päeval kinnitas duuma Putini ülekaaluka häälteenamusega peaministriks;

B.  arvestades, et ELi ja Venemaa kaubandus- ja majandussuhted tugevnevad pidevalt, suurendades osapoolte üksteisest sõltumist hoolimata üha suurematest arusaamatustest ja umbusaldusest põhilistes poliitilistes küsimustes;

C.  arvestades, et pärast märkimisväärset edu Venemaa embargoga Poola liha ja muude põllumajandustoodete impordi vastu, ning kinnitustega, mis saadi seoses Družba torujuhtme sulgemisega, mida Leedu pidas poliitilise kättemaksu meetmeks, jõudsid liikmesriigid viimaks kokkuleppele uute läbirääkimisvolituste lõpliku sõnastamise osas, mis puudutavad eelmise aasta lõpul kehtivuse kaotanud partnerlus- ja koostöölepingut asendavat uut lepingut;

D.  arvestades, et ELi jaoks on ülimalt tähtis rääkida ühel häälel, demonstreerida tugevat sisemist solidaarsust ja võtta vastu ühine seisukoht ning liikmesriikidel keelduda Venemaa pakkumistest tugevdada kahepoolseid suhteid kõige enam huvitatud liikmesriikidega; arvestades teisest küljest, et liikmesriigid peaksid käituma vastutustundlikult ja erapooletult, hoidudes kasutamast vetoõigust põhjalikel ja keerukatel läbirääkimistel;

E.  arvestades, et hiljuti Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel esitati Venemaale uued mööndused, et saada toetus ballistiliste rakettide tõrje kilbile, mille USA kavatseb luua Poolas ja Tšehhi Vabariigis; arvestades, et ELil peaks olema nendel kõnelustel kaasarääkimisõigus ja ta peaks tegema kõik, mis võimalik, et jõuda ühisele seisukohale kõnealuses küsimuses, mis mõjutab liidu üldist julgeolekut, võiks ohustada tema välispoliitikat ja põhjustada Euroopas uue võidurelvastumise;

F.  arvestades, et EJKP õigusriigi missioonil Kosovos puudub endiselt selgelt piiritletud õiguslik alus, seda ka Venemaa vastuseisu tõttu kavandatud üleminekule ning järk-järgulisele üleandmisele ÜRO ajutiselt missioonilt Kosovos EULEXile; arvestades, et käesoleva selgusetu olukorra tõttu muutub niigi ebastabiilne ja pingeline olukord veelgi ebakindlamaks ning võib kanduda naaberriikidesse;

G.  arvestades, et viimastel üld- ja presidendivalimistel ei järgitud rahvusvahelisi standardeid; arvestades, et Venemaa Föderatsioonis viimasel paaril aastal toimunud inimõiguste ja demokraatlike vabaduste vähenemise ning kasvava enesetsensuuri ja valitsuse meediakontrolli takistamiseks ei ole tehtud märkimisväärseid pingutusi;

H.  arvestades, et ajakirjanike tapmiste seeria, eriti Anna Politkovskaja mõrva uurimine ei ole andnud tulemust, mis näitab miilitsa ja kohtuvõimu suutmatust leida ning anda kohtu alla need, kes kõnealuste kuritegude eest vastutavad;

I.  arvestades, et Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ning Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa Föderatsioon kohustatud austama sõna- ja kogunemisvabadust; arvestades, et ELil peaks olema Venemaaga strateegiline partnerlus, mis põhineb demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi väärtustel;

J.  arvestades, et energial on jätkuvalt keskne ja strateegiline roll ELi ja Venemaa suhetes; arvestades, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest õõnestab Euroopa tasakaalustatud, järjekindla ja väärtustel põhineva lähenemisviisi arendamist Venemaa suhtes;

K.  arvestades, et järjekindluse puudumine kajastub laialdaselt nõukogu, komisjoni ja liikmesriikide ujedas kriitikas Venemaal toimuvate inimõiguste rikkumiste ning Kaukaasia ja eriti Tšetšeenia olukorra kohta, mille kohaseid küsimusi tõstatatakse kahepoolsetel kohtumistel harva või väga ebakindlalt;

L.  arvestades, et mõned liikmesriigid on ühinenud South Stream gaasijuhtme projektiga, mida juhivad Gazprom ja ENI; arvestades, et kõnealune projekt ohustab ELis strateegiliseks peetavat Nabucco torujuhtme projekti;

M.  arvestades, et ühistes naaberriikides valitsev rahu ja stabiilsus on nii Venemaa kui ka ELi huvides; arvestades, et pärast Venemaa ametivõimude otsust luua õiguslikud sidemed Abhaasia ja Lõuna-Osseetia kui Gruusiast lahku löönud vabariikidega on olukord selles piirkonnas veelgi halvenenud, mis seab kahtluse alla Venemaa relvajõudude rolli erapooletute rahuvalvajatena ning rikub Gruusia territoriaalset terviklikkust,

1.  väljendab rahulolu uue presidendi Medvedevi avakõnes öelduga, mis puudutas kodanikuõiguste olulisust ning asjaolu, et oma varasemates kõnedes on ta avalikult välja astunud õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste olulisuse eest; loodab, et sõnadele järgnevad teod ning Venemaa võtab käsile vajalikud reformid, mis rajaksid tee väljaarenenud demokraatlikule süsteemile;

2.  kordab oma seisukohta, et seetõttu saab partnerlus Venemaa Föderatsiooniga olla hetkel üksnes pragmaatilise loomuga; sellele vaatamata usub, et pärast liikmesriikide vahelist kokkulepet tuleb kasutada kõiki vahendeid, et kutsuda Venemaad üles konstruktiivselt ja avatult alustama läbirääkimisi uue ja kaugeleulatuva lepingu sõlmimiseks, mis põhineks tõeliselt jagatud ühistel väärtustel ja huvidel;

3.  on arvamusel, et nelja ühisruumi rakendamise tegevuskava tuleks pidada uue lepingu üle peetavate läbirääkimiste lähtekohaks;

4.  rõhutab veel kord, et demokraatia ja inimõigused peavad olema kõigi Venemaa Föderatsiooniga sõlmitavate lepingute keskmes, pidades eelkõige silmas tõhusa ja toimiva inimõiguste klausli määratlemist ja lisamist, ning seda, et tulevaste suhete kvaliteet ja ulatus sõltuvad nimetatud väärtuste austamisest ja toetamisest;

5.  kordab nõudmist tihendada ELi ja Venemaa inimõigusteteemalisi konsultatsiooni, et muuta see lisaks Venemaa välisministeeriumile ka teiste ministeeriumide osalusel tõhusamaks ja tulemustele suunatuks, kaasates igal tasandil täielikult Euroopa Parlamendi; on selles osas seisukohal, et ametlikule konsulteerimisele eelnevad komisjoni korraldatud infotunnid kodanikuühiskonna osalistele on oluline vahend, mida tuleks asjakohaselt tugevdada ja millega Venemaa ametivõimud peaksid arvestama eesmärgiga need ümber kujundada täiemahuliseks õigusseminariks, kus osaleksid akadeemikud, kodanikuühiskonna esindajad ja mõlema poole ametnikud;

6.  võtab sellega seoses murelikult teadmiseks, et Venemaa ametivõimud kõhklevad astuda Euroopa Parlamendiga tõelisse inimõigustealasesse dialoogi ning ei osalenud ELi ja Venemaa inimõigusteteemalisi konsultatsioone ettevalmistava inimõiguste allkomisjoni koosolekutel ega võtnud 2007. aastal vastu allkomisjoni delegatsiooni;

7.  kutsub Venemaa ametivõime üles täitma Euroopa Inimõiguste Kohtu kõiki otsuseid ning ratifitseerima kõnealuse asutuse protokolli viivitamata; nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon ratifitseeriks samuti Euroopa inimõiguste konventsiooni lisaprotokolli nr 14;

8.  rõhutab, et tugev ja sõltumatu kodanikuühiskond on tõelise ja küpse demokraatia põhjapanev ning asendamatu osa; on sellega seoses sügavalt mures inimõiguste kaitsjate halveneva olukorra pärast ja raskuste pärast, millega puutuvad kokku inimõiguste edendamise, looduskaitse ja ökoloogiliste probleemide alal tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid registreerimisel ja tegevuse läbiviimisel; on ülimalt mures äärmuslust käsitlevate hiljuti muudetud õigusaktide pärast, mis võiksid mõjutada teabe vaba liikumist ning ajendada Venemaa ametivõime veelgi piirama sõltumatute ajakirjanike ja poliitiliste vastaste õigust vabale eneseväljendusele;

9.  väljendab sügavat muret seoses Venemaa Föderatsiooni diplomaatiliste püüdlustega piirata demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo tegevust, esitades OSCE-le ettepanekuid vähendada valimiste vaatlemise missioonide suurust ja keelata nende aruannete avaldamine vahetult pärast valimisi; rõhutab asendamatut tähtsat rolli, mida see organisatsioon täidab üleminekul totalitaarselt režiimilt demokraatlikule süsteemile; rõhutab, et vabad ja õiglased valimised on tõelise ja täielikult toimiva demokraatia tuum ning OSCE vaatlusmissioon saab anda selles suunas liikumisel otsustava panuse;

10.  rõhutab, et viisarežiimi lihtsustamise kokkulepet tuleb pidada esimeseks sammuks ELi ja Venemaa vahelise viisavaba režiimi loomisel; nõuab selles osas Venemaal elavate ELi kodanike staatuse seadustamist ning eelkõige bürokraatlike tõkete kõrvaldamist, mis takistavad ELi kodanikel saamast pikaajalisi viisasid;

11.  võtab teadmiseks energiadialoogi tõhustamise, kuid väljendab muret seoses asjaoluga, et Vene riik taastab kontrolli kõigi ressursside, sealhulgas energia üle, suutmata samal ajal investeerida poliitiliselt tööstussuhete demokratiseerimisse ning tööstusega seotud otsustusprotsessi suuremasse läbipaistvusse ja aruandekohustusse, sest puuduvad säästvat arengut ja ressursside tõhusust puudutavad selged poliitilised eesmärgid; kutsub Venemaad üles kiiresti inkorporeerima siseriiklikusse õigusesse parimad rahvusvahelised tavad läbipaistvuse ja avaliku sektori aruandluskohustuse osas ning energiaharta põhimõtted;

12.  peab kahetsusväärseks, et enne kahepoolsete lepingute sõlmimist Moskvaga, mis avaldavad mõju ELi üldpoliitikale, ei toimu liikmesriikide vahel konsultatsioone; peab taunitavaks, et Venemaa kasutab energiat poliitilise surve vahendina ja liikmesriigid sõlmisid üksteisega koordineerimata kahepoolsed energialepingud, mis kahjustab ELi kui terviku ja ka teiste liikmesriikide huve ning seab kahtluse alla strateegilisi projekte; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et ELi suur sõltuvus Venemaa Föderatsiooni energiast kahjustab tõsiselt liidu ühise välispoliitika sidusust, maksvust ja jätkusuutlikkust;

13.  ergutab jõuliselt mõlemaid partnereid leppima kokku ühises lähenemisviisis, selleks et kliimamuutus piirduks temperatuuri maksimaalse tõusuga 2 °C võrreldes tööstuseelse tasemega, kusjuures arenenud riigid ja arengumaad osaleksid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamises õiglasel määral vastavalt nende erinevatele kohustustele ja suutlikkusele;

14.  tunnustab, et ülemaailmseid heitkoguseid tuleb vähendada 2050. aastaks vähemalt 50% võrra 1990. aastate tasemega võrreldes; rõhutab sellega seoses arenenud riikide erilist vastutust võtta enda kanda juhtroll heitkoguste vähendamisel ja on seisukohal, et tööstusriigid peavad 2020. aastaks vähendama heitkoguseid 30% võrra; kutsub Venemaad üles osalema aktiivselt tulevastes rahvusvahelistes läbirääkimistes ja aitama kaasa kiirele kokkuleppele jõudmisele hiljemalt 2009. aastaks, et tagada ülemaailmse süsinikuturu järjepidevus;

15.  väljendab muret Venemaa Föderatsiooni tuumasektori ohutuse pärast, riigi kavade pärast eksportida tuumatehnoloogiat ja -materjali teistesse riikidesse ning selle tagajärjel tekkivate tuumaohutuse ja tuumarelva levikuga seotud ohtude pärast; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles peatama tuumamaterjali vedu ja ümbertöötamist, kuna sellise tegevusega kaasneb võimalik tuumarelva leviku oht;

16.  kutsub Venemaa Föderatsiooni üles toetama oma taastuvenergiatööstuse arendamist, et kasutada olemasolevaid ülisuuri keskkonnahoidlikke ressursse; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles kindlustama tipptasemel keskkonnanõudeid kõikidele selle territooriumil käigusolevatele või kavandatud nafta- ja gaasiprojektidele;

17.  mõistab eriliselt hukka inimõiguste jätkuva rikkumise Tšetšeenias, kus jätkub kohtuprotsessita hukkamine, ebaseaduslike kinnipidamise kohtade tegutsemine, tahtevastane kadumine ja piinamine; rõhutab sellega seoses, et 2006. aasta oktoobris lükkas Venemaa valitsus tagasi piinamisküsimuse eriraportööri volitused, kes kavandas Põhja-Kaukaasia vanglate etteteatamiseta külastamist;

18.  rõhutab, et Venemaa Föderatsioon on allkirjastanud ja ratifitseerinud 1984. aasta detsembri piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastase ÜRO konventsiooni ning 1987. aasta piinamise ning ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa konventsiooni ning et Euroopa Nõukogu liikmena on Venemaa kohustatud järgima ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklit 6, millega tagatakse õigus õiglasele kohtumõistmisele;

19.  kutsub Venemaa ametivõime üles võitlema omavoli vastu, järgima õigusriigi põhimõtteid ja mitte kasutama kohtuvõimu poliitilise vahendina; sellega seoses rõhutab Jukose endiste omanike Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi kohtuasja, kes mõisteti süüdi pettuses ja maksudest kõrvalehoidumises, kuid keda Euroopa Parlament peab poliitvangideks, nagu rõhutati avalikus kirjas president Putinile 2006. aasta juulis;

20.  ei jaga veendumust, mille kohaselt Euroopa vajab nähtavas tulevikus raketisüsteemi, et kaitsta oma territooriumi suure ulatusega ja massihävitusrelvade lõhkepäid kandvate ballistiliste kaugmaarakettide eest, mida võivad kasutada nn paariariigid või valitsusvälised rühmitused; võtab teadmiseks Venemaa pretensioonid selles osas, kuid kutsub Moskvat üles mitte peatama Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingu täitmist; on veendunud, et uue võidurelvastumise, pikaajalise terrorismiohu ning muude Euroopa ja ülemaailmse julgeoleku ohtudega võitlemiseks tuleb teha väga suuri investeeringuid konfliktiennetuspoliitikasse ja relvitustamisalgatustesse ning et otsedialoogi Moskvaga tuleb hoogustada selleks, et jõuda ühise ja vastastikku kasuliku kokkuleppeni;

21.  kutsub Venemaad üles võtma konstruktiivsemat hoiakut Kosovo suhtes ning mitte seisma vastu õigusriigimissioonile EULEX, samuti toetama täielikult OSCEd ja kinnitama selle volitust, et võimaldada Kosovo põhiseadusega sätestatud tagatiste ning Kosovo ametivõimude kohustuste täielikku elluviimist institutsioonilise detsentraliseerimise, vähemuskogukondade kaitse ning kultuuri- ja arhitektuuripärandi osas;

22.  mõistab hukka Moskva ametivõimude otsuse luua ametlikud sidemed Gruusiast lahku löönud vabariikide de facto võimudega ning ühepoolse otsuse suurendada Vene rahuvalvevägede arvu Abhaasias, mis süvendab niigi pingelist olukorda; on seisukohal, et kehtivat rahuvalve viisi tuleb muuta, sest Vene vägesid ei saa enam pidada erapooletuteks, ning nõuab Euroopa suuremat kaasamist külmutatud konfliktidesse, et edendada rahuprotsessi; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tegema kõik, mis võimalik, et pinget vähendada ning tõstatama nimetatud küsimuse kindlameelselt kohtumistel Venemaa ametiisikutega ning nõuab tungivalt, et Venemaa ametivõimud ei seisaks vastu ELi osalemisele tsiviil- ja rahuvalveoperatsioonides;

23.  väljendab sügavat muret tippkohtumise toimumise piirkonnas elavate põliselanike (hantide, manside ja neenetsite) raske olukorra pärast ning kutsub Moskva ametivõime üles võtma nende õiguste kaitseks vajalikke meetmeid;

24.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.