RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
16.6.2008
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Pedro Guerreiro, Jacky Hénin, Willy Meyer Pleite, Marco Rizzo
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Kalandussektoris kütusehindade (bensiin ja diislikütus) tõusu tõttu süvenev sotsiaalmajanduslik kriis
B6‑0308/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon kalandussektoris kütusehindade (bensiin ja diislikütus) tõusu tõttu süveneva sotsiaalmajandusliku kriisi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 9. märtsi 2006. aasta teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta (KOM(2006)0103);
– võttes arvesse oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta (P6_TA(2006)0390);
– võttes arvesse oma 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni kalandus- ja akvakultuuritoodete sektori turu ühise korralduse kohta (P6_TA-PROV(2007)0606);
– võttes arvesse komisjonile ja nõukogule esitatud suuliselt vastatavaid küsimusi kütusehindade tõusust tingitud kalandussektori kriisi kohta;
– võttes arvesse põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 23.–24. juuni 2008. aasta istungit;
– võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,
A. arvestades hiljuti mitmetes liikmesriikides kalandussektori korraldatud aktsioone, mille käigus nõuti kiirete ja tõhusate toetusmeetmete võtmist, et tulla toime kiiresti tõusvate kütusehindadega (bensiin ja diislikütus) ja sektori sotsiaalmajandusliku kriisiga;
B. arvestades kalandussektori strateegilist tähtsust sotsiaalmajandusliku olukorra, inimeste kalatoodetega varustamise ning erinevate liikmesriikide ja Euroopa Liidu tasakaalustatud toitumise seisukohast, samuti sektori olulist panust rannikukogukondade sotsiaalmajanduslikku heaolusse, kohalikku arengusse, tööhõivesse, kalandusega seotud majandustegevuse ning töökohtade säilitamisse ja/või loomisse igal tasandil, värske kalaga varustamisse ning kohalike kultuuritraditsioonide säilitamisse;
C. arvestades ebakindlust seoses kutseliste kalurite palkade ja sissetulekutega, mis tuleneb turustamise korraldusest sektoris, hindade kujundamisest esmastes müügikohtades ning tegevuse ebaregulaarsusest, mis kõik osutab vajadusele tagada teatud ulatuses riiklik ja ühenduse toetus;
D. arvestades, et palkade, kalasaagi esmamüügist saadud tulu ja teatud tootmisteguritega seotud kulude vaheliste seoste tõttu, mis arvatakse saadud tuludest maha enne palga arvutamist, on kõrgetel kütusehindadel meeskonnaliikmete kättesaadud töötasule otsene ja ebasoodne mõju;
E. arvestades, et olemasolevate müügimudelite tõttu ei ole muutusi tootmisteguritega seotud kuludes, sh kütusehindades, võimalik kompenseerida kalatoodete hindade tõstmisega; arvestades, et hinnatase esmastes müügikohtades on alates 2000. aastast kas jäänud muutmatuks või langenud, mis ei ole aga kajastunud värske kala madalamates hindades lõpptarbija jaoks;
F. arvestades, et arvukate kalandusettevõtete majanduslik olukord on viimastel aastatel halvenenud ja tekkinud on tõsine oht, et kõrgete kütusehindade tõttu lõpetavad tuhanded ettevõtted oma tegevuse ja kaovad tuhanded töökohad;
G. arvestades, et kütusehindade (bensiin ja diislikütus) tõus viimase nelja aasta jooksul on mõjutanud eriti rängalt kalandussektorit ja kütusehinnad moodustavad praegu mõnes sektori osas umbes 50% kõigist talituskuludest, mis süvendab praegust kriisi veelgi tegevuskasumi ja majandusliku elujõulisuse seisukohast ning põhjustab kalurite sissetulekute olulist vähenemist;
H. arvestades, et kalandustoodete turu praegune ühine korraldus ei ole mõnel juhul aidanud piisavalt kaasa paremate hindade saavutamisele esmastes müügikohtades ega lisandväärtuse paremale jaotamisele sektori väärtusahelas;
I. arvestades, et laevade lammutamise valimatu ergutamine, võtmata arvesse laevastike eripära, kalavarusid ja liikmesriikide kalatarbijate vajadusi, on viinud selleni, et laevastike suurus kohandatakse olemasolevate kalavarudega, millel on olnud tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, kusjuures olukorda ei ole see oluliselt muutunud;
J. arvestades, et suured naftaettevõtted lõiklavad tohutuid kasumeid ja see on toonud kaasa spekulatiivsed naftahinnad, mille aluseks on odavalt omandatud naftavarudega spekuleerimine;
K. arvestades, et liikmesriigid on kohaldanud või kavatsevad kohaldada teatud meetmeid, tihti küll ebapiisavaid või piiratud mõjuga, mis toetavad nende kalalaevastike sotsiaalmajanduslikku olukorda, et korvata eelkõige kõrgemaid kütusehindu,
1. on solidaarne Prantsusmaa, Portugali, Itaalia ja teiste liikmesriikide kaluritega, kes nõuavad meetmete võtmist pidevalt tõusvate kütusehindadega toimetulemiseks ja normaalsete elamistingimuste tagamiseks;
2. mõistab hukka, et ELi on selle asemel, et teha vajalikke otsuseid, loid ja vaatab probleemist mööda ning keeldub tunnistamast lahendusi ja ettepanekuid, mida kalandussektori esindajad on esitanud juba pikka aega eesmärgiga tagada sektori kaasajastamine ja jätkusuutlik areng, selle sotsiaalmajanduslik elujõulisus ja kalavarude jätkusuutlikkus, kaitsta sõltumatust toidu osas ja toiduohutust ning inimeste kalatoodetega varustamist, säilitades samas töökohad ja parandades kalurite elamistingimusi;
3. rõhutab, et pakutud lahendus vähendada püügikoormust ja kohandada laevastikke – ehk teisisõnu laevade tegevuse lõpliku lõpetamise edendamine – on suitsukate, mis juhib tähelepanu probleemi tegeliku lahendamise juurest kõrvale, eriti kui räägitakse „sektori majandusliku olukorra parandamisest”;
4. taunib poliitikat, mis lõigates kasu sektori sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemisest kasvavate kütusehindade tõttu, edendab laevade lammutamist ja lõpliku kõrvaldamist ning põhjustab seega sektori üha suuremat koondumist ja töötust, tootmissektori allakäiku ja tasakaalustatud toitumisvõimaluste ja kaubandusbilansi halvenemist;
5. rõhutab uuesti, et enamikul komisjoni ettepanekutest on parimal juhul keskmise ajaga või kauaaegne mõju kalandussektori majanduslikule olukorrale;
6. rõhutab, et rakendatavad meetmed tuleb samuti suunata laeva meeskonnaliikmete ja väikesemahulise püügiga tegelevate traditsiooniliste kalurite huvide kaitsmisele, vajadustele vastamisele ja probleemide lahendamisele, eriti nende puhul, kes kasutavad ohutuse eesmärgil bensiinimootoreid;
7. nõuab erakorraliste meetmete vastuvõtmist sektori sotsiaalmajanduslike vajaduste viivitamatuks ja asjakohaseks täitmiseks ning eriti selleks, et korvata kütuse (bensiini ja diisli) kõrget hinda;
8. nõuab sellega seoses ühenduse ühisel rahastamisel tagatisfondi loomist, mille eesmärk on tagada stabiilne kütusehind ning maksta hinnatõusust mõjutatud kalandusettevõtetele üleminekuhüvitist;
9. soovitab liikmesriikide tasandil kooskõlastatud tegevust, pidades silmas kütuse (bensiini ja diisli) maksimaalse hinnataseme või siis konkreetselt kalanduses kasutatavale kütusele täiendava allahindluse 0,40 EUR/liiter kehtestamist iga liikmesriigi jaoks;
10. rõhutab, kui vajalik on kasutada ühenduse eelarve kõiki võimalusi ja finantstagatisi sektori erakorraliste toetusmeetmete rahastamiseks, et võimaldada sektoril lahendada kõrgest kütusehinnast tekkinud probleeme kuni muud liiki meetmete rakendamiseni;
11. nõuab riigi ja ühenduse tasandil tagatud avaliku kindlustussüsteemi loomist, et katta ettenägematuid arenguid kalandussektoris;
12. nõuab kehtivate toetusvahendite, näiteks vähese tähtsusega abi kasutuselevõttu, mille tulemusel saab sektor tegelikku ja viivitamatut abi, ning nõuab, et nende taset tõstetaks kalandussektori jaoks, et viia see vastavusse teiste tootmissektoritega;
13. nõuab kolme osalisega dialoogi Euroopa tasandil, kus saaksid kokku riiklikud haldusorganid, ametiühingud ja kalurid, et lahendada sektori olemuslikke probleeme, mis ei tulene üksnes nafta hinnast põhjustatud kriisist, pöörates eelkõige tähelepanu kalurite töötingimustele;
14. rõhutab, kui vajalik on käsitleda tootmiskulusid ühe arvestatava muutujana soovitushinna kehtestamisel;
15. nõuab selliste mehhanismide loomist, mille eesmärk on parandada hinda esmastes müügikohtades ning edendada lisandväärtuse õiglast ja asjakohast jaotust sektori väärtusahelas;
16. kinnitab veel kord, kui vajalik on kaaluda teist liiki sekkumiste, näiteks tagatud hindade või maksimaalse kasumi künniste vastuvõtmist, pidades silmas lisandväärtuse jaotuse täiustamist, vahendajate kasumimarginaali vähendamist, tootjatele paremate hindade tagamist ning hinnataseme kontrollimist lõpptarbija jaoks;
17. nõuab, et Euroopa Kalandusfond jätkaks abi andmist kalalaevastike uuendamiseks ja ajakohastamiseks, eriti mootorite vahetamiseks ohutuse eesmärgil, keskkonna kaitsmise või kütuse kokkuhoiu nimel, ja eelkõige väikesemahulise rannapüügiga tegelevatele ja traditsioonilistele kaluritele ning samuti selleks, et asendada üle 20 aasta vanu laevu, mis ei tegutse enam ohututel tingimustel;
18. rõhutab uuesti, kui vajalik on tunnustada väikesemahulist rannapüüki ja traditsioonilist kalapüüki ühises kalanduspoliitikas, ning teha kindlaks, kuivõrd kehtivad vahendid vastavad kõnealuste kalamajanduste vajadustele ja kui palju oleks neid vaja kohandada;
19. kordab uuesti oma ettepanekut luua ühenduse toetusprogramm väikesemahulise rannapüügi ja traditsioonilise kalapüügi jaoks, et kooskõlastada tegevust ja suunata rahastamist muudest vahenditest kõnealuse allsektori spetsiifiliste probleemide lahendamisse;
20. nõuab tungivalt, et komisjon tutvuks põhjalikult mehhanismidega, näiteks abiga tarbijatele, et edendada kõrge lisandväärtusega töödeldud kalatoodete, näiteks konservkala turustamist samadel tingimustel nagu on need, mida kohaldatakse teatavatele põllumajandustoodetele;
21. rõhutab, et struktuurifondid peavad aitama kaasa kalandussektori ajakohastamisele ning turustuse infrastruktuuri loomisele;
22. rõhutab, et on ülimalt oluline leida tasakaal sotsiaalmajanduslike tingimuste ja säästva keskkonna vahel, rõhutades samas vajadust rakendada mehhanism, et maksta toetust või hüvitust kaluritele, kes kannatavad kalavarude taastamiskavadest või muudest ökosüsteemi kaitset tõhustavatest meetmetest tulenevate majanduslike või sotsiaalsete tagajärgede all, ja elavad eelkõige vähemsoodsates piirkondades;
23. on arvamusel, et siseturule viidud imporditud kalatooted tuleb allutada samadele normidele ja nõuetele nagu on need, mida kohaldatakse ühenduse toodetele sellistes valdkondades nagu märgistamine, fütosanitaareeskirjad, selliste kalatoodete ühenduse turult väljaarvamine, mis on väiksemas suuruses kui ühenduse toodete puhul lubatud miinimum, ning ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügist saadud toodete impordi keelamine;
24. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid kütusehinnaga spekuleerimise vastu võtma kasutusele maksumeetmed, eelkõige maksustades iga liikmesriigi tasandil naftaettevõtete kasumi, mis tuleneb odavalt omandatud naftavarudest;
25. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.