Resolutsiooni ettepanek - B6-0393/2008Resolutsiooni ettepanek
B6-0393/2008

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    1.9.2008

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
    Esitaja(d): Feleknas Uca, Luisa Morgantini, Gabriele Zimmer ja Ilda Figueiredo
    fraktsiooni GUE/NGL nimel
    Aastatuhande arengueesmärgid ja emade suremus

    Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0377/2008

    Menetlus : 2008/2621(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B6-0393/2008
    Esitatud tekstid :
    B6-0393/2008
    Vastuvõetud tekstid :

    B6‑0393/2008

    Euroopa Parlamendi resolutsioon aastatuhande arengueesmärkide ja emade suremuse kohta

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse ÜRO aastatuhande tippkohtumisel 2000. aasta septembris vastuvõetud aastatuhande arengueesmärke;

    –  võttes arvesse komisjoni aruannet „Aastatuhande arengueesmärgid 2000–2004” (SEK(2004)1379);

    –  võttes arvesse oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu rolli kohta aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel ja 20. juuni 2007. aasta resolutsiooni aastatuhande arengueesmärkide kohta – vahekokkuvõte;

    –  võttes arvesse 1995. aasta septembris Pekingis toimunud neljandat ülemaailmset naiste konverentsi, Pekingis vastu võetud deklaratsiooni ja tegevuskava ning järgnenud lõppdokumente, mis võeti vastu vastavalt 9. juunil 2000. aastal ja 11. märtsil 2005. aastal toimunud ÜRO Pekingi +5 ja +10 eriistungjärkudel ja mis sisaldavad edasisi meetmeid ja algatusi Pekingi deklaratsiooni ning tegevuskava rakendamiseks;

    –  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate, Euroopa Parlamendi ja komisjoni ühisavaldust Euroopa Liidu arengupoliitika kohta pealkirjaga „ Euroopa konsensus" mis allkirjastati 20. detsembril 2005. aastal, ja 18. detsembri 2007. aasta Euroopa konsensust humanitaarabi valdkonnas;

    –  võttes arvesse ÜRO Rahvastikufondi 2005. ja 2006. aasta aruandeid maailma rahvastiku olukorra kohta pealkirjaga ”Võrdõiguslikkuse lubadus – sugude võrdõiguslikkus, reproduktiivtervis ja aastatuhande arengueesmärgid” ja “„Lootuse täitumise suunas – naised ja rahvusvaheline ränne”;

    –  võttes arvesse 26. oktoobril 2005. aastal jõustunud protokolli Aafrika naiste õiguste kohta, mida tuntakse ka Maputo protokolli nime all, ja Aafrika Liidu eriistungil 2006. aasta septembris vastu võetud Maputo tegevuskava kogu kontinenti hõlmava poliitilise raamistiku käivitamiseks seksuaalse ja reproduktiivtervise ning -õiguste kohta aastateks 2007–2010;

    –  võttes arvesse 1994. aasta septembris Kairos toimunud ÜRO rahvusvahelist rahvastiku ja arengu konverentsi (ICPD), Kairos vastu võetud tegevuskava ja sellele järgnenud lõppdokumente, mis võeti vastu ÜRO Kairo+5 erakorralisel istungjärgul ja mis sisaldavad edasisi meetmeid 1999. aastal vastu võetud tegevuskava rakendamiseks;

    –  võttes arvesse 3. septembri 1981. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta;

    –  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

    A.  arvestades, et ÜRO Peaassamblee on lisanud aastatuhande arengueesmärkide nimekirja alaeesmärgina üldise juurdepääsu reproduktiivtervishoiule 2015. aastaks, samuti emade suremuse 75%lise vähendamise 2015. aastaks, ja et 186 riiki on selle oma kohustuseks võtnud;

    B.  arvestades, et nendest lubadustest hoolimata on olukord seoses emade tervisega mõnedes Sahara-taguse Aafrika ning Lõuna-Aasia piirkondades ja riikides isegi halvenenud;

    C.  arvestades, et igal aastal sureb üle poole miljoni naise raseduse ajal või sünnitusel ja 99 % neist surmajuhtumitest leiab aset arengumaades; arvestades, et Sahara-taguses Aafrikas pole see määr 20 aasta jooksul peaaegu üldse muutunud – selles piirkonnas sureb sünnitusel iga 16. naine; arvestades, et seetõttu kujutab emade suremus endast suurimat tervisealase ebavõrdsuse väljendust maailmas;

    D.  arvestades, et kõige sagedasemad emade surma põhjused on verejooks, veremürgitus ja nakkused ning ohtlikud abordid; arvestades, et igal aastal otsib abordist abi ligi 50 miljonit naist ja 19 miljonit aborti tehakse ohtlikes tingimustes; arvestades, et selle tulemusel sureb igal aastal umbes 68 000 naist ja miljonid naised kannatavad nakkuste ning muude tagajärgede all, nagu viljatus;

    E.  arvestades, et naiste suremus sünnitusel on endiselt selgeim vaeste ja rikaste ebavõrdsuse näitaja nii riikide sees kui riikidevaheliselt;

    F.  arvestades, et on tõestatud, et naiste tervise ja üldise seisundi parandamine kiirendab kõigi aastatuhande arengueesmärkide saavutamist;

    G.  arvestades, et rühmitus G8 leppis kokku tervishoiumeetmete paketi asjus, mille kohaselt aidatakse Aafrikas koolitada ja värvata 1,5 miljonit tervishoiutöötajat, tagamaks, et 80 % emasid abistaks sünnitusel väljaõppinud tervishoiutöötaja; arvestades, et paketi juurde kuulub ka kohustus suurendada 36 Aafrika riigis, kus tervishoiutöötajate nappus on kõige teravam, nende arvu 2,3ni tuhande elaniku kohta; arvestades, et sellegipoolest ei mainita sõnagagi 10 miljoni USA dollari hankimist, mille varal ühiskonnaaktivistide väitel oleks võimalik igal aastal päästa kuue miljoni ema ja lapse elu;

    H.  arvestades, et igal aastal sureb sünnitusel 536 000 naist (95 % neist Aafrikas ja Lõuna-Aasias) ja iga naise kohta, kes sünnitusel sureb, tuleb 20 või rohkem sünnitajat, kes kannatavad tõsiste tüsistuste all alates kroonilistest nakkustest kuni invaliidsust põhjustavate vigastusteni, näiteks sünnitusjärgne fistul, mida oleks kerge vältida üldise juurdepääsuga esmasele ja vältimatule sünnitusabile ning reproduktiivtervishoiuteenustele;

    I.  arvestades, et ennetatav emade suremus sünnitusel rikub naiste ja teismeliste tüdrukute õigust elule ja et emade suremuse ja haigestumuse põhjused sünnitusel võivad endast kujutada ka muude inimõiguste rikkumist, kaasa arvatud õigus kontrollile oma seksuaalsuse üle ja õigus seksuaalsusega seotud küsimustes vabalt ja vastutustundlikult otsuseid teha ning sunni, diskrimineerimise ja vägivallata juurdepääs seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule, mis tähendab naiste ja tüdrukute õigust kõrgeimale võimalikule füüsilise ja vaimse tervise tasemele ja diskrimineerimatu juurdepääsu õigust põhilistele tervishoiuteenustele;

    J.  arvestades, et õigus elule, nagu see on sätestatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 3. artiklis ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis, tähendab valitsuste kohustust kaitsta oma kodanikke ennetatavate surmapõhjuste eest, sealhulgas eelkõige emade suremus sünnitusel või selle tagajärjel;

    K.  arvestades, et naistel on õigus mittediskrimineerimisele põhiliste tervishoiuteenuste saamisel, samas aga näitab emade suremuse ja invaliidistumise ülemaailmne ulatus siiski, et naised kannatavad kogu elu jooksul süstemaatilise ebavõrdsuse ja diskrimineerimise all;

    L.  arvestades, et rahvusvahelisel rahvastiku ja arengu konverentsil (ICPD) lubas rahvusvaheline üldsus anda uusi vahendeid, nimetades reproduktiivtervishoidu (kaasa arvatud pereplaneerimine ja emadusega seotud tervishoiuteenused) rahvusvaheliste arengupüüete keskseks eesmärgiks;

    M.  arvestades, et pereplaneerimise toetamine ei ole suurenenud, vaid vähenenud, ja rahastamise kogumaht on praegu palju väiksem kui 1994. aastal, olles langenud absoluutarvestuses 723 miljonilt USA dollarilt 1995. aastal 442 miljoni USA dollarini 2004. aastal;

    N.  arvestades, et emade suremust oleks võimalik vältida turvalise emade tervishoiu ning juurdepääsu abil tõhusatele rasestumisvastastele vahenditele ja seaduslikule ning turvalisele abordile;

    O.  arvestades, et vaatamata kõnealuse probleemi tõsidusele ja inimõiguste rikkumisele, on emadele mõeldud tervishoiuteenused jäänud rahvusvaheliste foorumite päevakorras vähetähtsale kohale, konkreetsetele haigustele osutatud tähelepanu varju, ning kõrge HIV nakatumismäär on soodustanud emade suremuse ja haigestumise vähendamisel tehtavate edusammude peatumist või aeglustumist,

    1.  avaldab sügavat muret seoses sellega, et emade suremus on jäänud vastavast aastatuhande arengueesmärgist kõige kaugemale ja arenguriikides, eelkõige Sahara-taguses Aafrikas ning Lõuna-Aasias, ei ole lootust seda eesmärki (arengueesmärk nr 5) saavutada;

    2.  märgib, et hariduse kõrval aitab naistele suuremate õiguste andmine oluliselt kaasa emade tervishoidu käsitleva aastatuhande arengueesmärgi nr 5 saavutamisele, mis on arenguga seotud üldiste edusammude hindamisel otsustav näitaja;

    3.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles tähtsustama aastatuhande arengueesmärke käsitleva ÜRO kõrgetasemelise kohtumise eel esmajärjekorras tegevust aastatuhande arengueesmärgi nr 5 (emade tervise parandamine) saavutamiseks, mis on otsustava tähtsusega kõigi teiste arengueesmärkide täitmisel;

    4.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles vähendama erinevusi tööstusriikide ja arenguriikide emade suremuse määra vahel, suurendades investeeringuid ja meetmeid tervishoiu valdkonna inimressursi parandamiseks ning pakkudes rohkem ressursse ja võttes kohustusi tervishoiusüsteemide ja esmatasandi tervishoiu infrastruktuuri tugevdamiseks, eraldades muu hulgas vahendeid seireks, järelevalveks, peamiseks rahvatervisega seotud tegevuseks, tegevuseks kohalikul tasandil ja muudeks vajalikeks tugifunktsioonideks, eriti arenguriikide maapiirkondades;

    5.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama pingutusi, et kaotada emade ennetatav suremus ja haigestumus, arendades, rakendades ja korrapäraselt hinnates emade suremuse ja haigestumuse üleilmseks vähendamiseks koostatud tegevuskavasid, milles kasutatakse õigluspärast, süsteemset ja järjekindlat inimõigustel põhinevat lähenemist, mida piisavalt toetavad ja lihtsustavad tugevad institutsioonilised mehhanismid ja rahalised vahendid;

    6.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles töötama emade suremuse vähendamiseks välja näitajaid ja võrdlusaluseid (sealhulgas ametliku arenguabi eraldamine) ning looma järelevalve- ja aruandlusmehhanisme, mis viiksid kehtiva poliitika ja programmide pideva parandamiseni;

    7.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles laiendama emadele mõeldud tervishoiuteenuste osutamist esmatasandi arstiabi raames, tuginedes teadliku valiku mõistele, turvalise emaduse alasele koolitusele, sihipärasele ja tõhusale sünnituseelsele hooldusele, emade toitumisprogrammidele, asjakohasele sünnitusabile, mis aitab vältida keisrilõigete ülemäärast kasutamist ning näeb ette vältimatu sünnitusabi, suunamisteenustele raseduse, sünnituse ja abordiga seotud tüsistuste korral, sünnitusjärgsele hoolekandele ja pereplaneerimisele, kaasa arvatud rasestumisvastased vahendid;

    8.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama meetmeid ja tegevust kõigi naiste juurdepääsu parandamiseks täielikele seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele ning naiste teadlikkuse suurendamiseks oma õigustest ja kättesaadavatest teenustest;

    9.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tagama reproduktiivterviseteenuste kättesaadavust, juurdepääsetavust ja head kvaliteeti ning suunama maksimaalsed olemasolevad vahendid emade suremust käsitlevasse poliitikasse ja programmidesse;

    10.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles võimaldama piisava arvu oskuslike sünnitusabiliste jaoks koolitust, suutlikkuse suurendamise vahendeid ja infrastruktuuri, et tagada kõigile rasedatele naistele ja teismelistele tüdrukutele juurdepääs sellistele abilistele;

    11.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles rõhutama vajadust täielike reporoduktiivtervishoiuteenuste järele konfliktide ajal ja nende järel, eelkõige ümberasustatud ja kodakondsuseta naiste hulgas;

    12.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles tugevdama oma poliitilist juhtrolli seksuaal- ja reproduktiivtervise ning sellega seotud õiguste alal ning suurendada selle valdkonna rahastamist, et aidata riikidel täita aastatuhande arengueesmärgid, eelkõige reproduktiivtervishoiu üldise juurdepääsetavuse eesmärk, mida käsitletakse arengueesmärgi nr 5 raames, ning seadma reproduktiivtervist prioriteediks;

    13.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja ÜRO peasekretärile.