RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
17.9.2008
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Hannes Swoboda ja Robert Goebbels
fraktsiooni PSE nimel
Energia hinna tõus
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0428/2008
B6‑0436/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon energia hinna tõusu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);
– võttes arvesse 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ja Euroopa Ülemkogu Euroopa energiapoliitika tegevuskava aastateks 2007–2009;
– võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni pealkirjaga „Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas”;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et viimase kolme aasta jooksul on nafta hind tõusnud rohkem kui kolm korda ja kuna nafta osakaal ELi energia tarbimises on 37%, on sellel olnud laastav mõju ELi majandusele ja kodumajapidamistele;
B. arvestades, et energiahindade inflatsioon on üks peamistest põhjustest, miks Euroopa Keskpank on hoidnud oma põhilist intressimäära muutumatult 4 % juures alates 2007. aasta juunist ja arvatakse, et ta ei teata mingitest muudatustest lähitulevikus;
C. arvestades, et nafta hinda mõjutavad mitmed tegurid, sealhulgas investeeringute puudumine nafta otsingute ja rafineerimise osas, nafta nõudluse oluline suurenemine viimastel aastatel koos ülemaailmse nõudluse kasvuga – Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul – üle 50% 2030. aastaks ja arenevate riikide energiatarbimise kiire kasv, poliitiline ebastabiilsus Lähis-Idas, naftavarude kahanemine, loodusõnnetused ja hinnaspekulatsioonid;
D. arvestades, et energia on inimese põhivajadus, kuid järjest suureneb ELi kodanike arv, kes ei suuda maksta energiaarveid, ja arvestades, et kõige rohkem mõjutab see toimetulekuraskustega kliente, sealhulgas eakaid, puuetega inimesi ja madala sissetulekuga peresid;
E. arvestades, et solidaarsusel, mitmekesistamisel ja säästvuse edendamisel rajanev Euroopa ühine energiaalane välispoliitika looks sünergiat, tagades varustuskindluse Euroopa Liidus ning tõhustaks ELi tugevust, suutlikkust tegutseda välispoliitikas ja usaldusväärsust globaalse osalejana,
1. rõhutab, et tuleb kiiresti leevendada mõjusid kõige suuremate toimetulekuraskustega rühmadele, vajadusel sotsiaalsete meetmete abil; kutsub komisjoni üles tõkestama suurenenud sotsiaalse tõrjutuse ohtu, mis tuleneb kõrgest nafta hinnast; kinnitab vajadust kasutada Euroopa Sotsiaalfondi nafta hinnast tuleneva tööpuuduse probleemi lahendamiseks;
2. väljendab muret tõusnud elamis-, kütte- ja transpordikulude sotsiaalse mõju pärast eriti madala sissetulekuga, vaeste või toimetulekuraskustega rühmadele, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid sobivad meetmed, et tagada nimetatud teenuste taskukohasus ja kättesaadavus, sealhulgas nii sihtotstarbeline sissetulekutoetus kui ka soodustused kodumajapidamise energiatõhususe parandamiseks, eesmärgiga tagada liikuvus ja hoida ära sotsiaalne tõrjutus ja vaesestumine; tunneb sellega seoses heameelt Eurogroupi presidendi hiljutise ettepaneku üle, et ELi liikmesriigid peaksid kehtestama riikliku miinimumpalga kõikide eurooplaste tõstmiseks vaesuspiirist ülespoole;
3. on seisukohal, et komisjon peaks esitama teatise energiavaesusega võitlemise kohta; palub liikmesriikidel riiklikult määratleda energiavaesus ja välja töötada riiklikud tegevuskavad energiavaesuse likvideerimiseks; palub komisjonil kontrollida ja koordineerida liikmesriikide esitatud andmeid ja lisaks sellele tagada universaal- ja avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmine;
4. palub komisjonil tagada, et kavandatud tarbija energiaharta oleks õiguslikult siduv ja selles oleks selgelt sätestatud tarbijate õigused; palub liikmesriikidel tagada, et riiklikud reguleerimisasutused kasutaksid neile antud volitusi tarbijate abistamiseks;
5. juhib tähelepanu asjaolule, et need tõusnud energiahinnad on tihedalt seotud finantskriisiga, kus keskpankade tehtud likviidsuse süstid pankrottide ärahoidmiseks võisid suurendada spekulatiivseid investeeringuid tarbekaupadesse; kutsub Rahvusvahelist Valuutafondi ja finantsstabiilsuse foorumit üles hindama seda kõrvalmõju ning võtma seda arvesse, kui tehakse ettepanekuid ülemaailmsete abinõude kohta; sellega seoses kutsub komisjoni üles tegema kiiresti ettepanekuid konkreetsete meetmete kohta, mille eesmärk on keelata pakkuda, levitada või reklaamida ELis finantsinstrumente, sealhulgas kindlustust ja kindlustustooteid, mis on seotud investeerimisfondidega, mille kasum tuleneb täielikult või osaliselt toidukaupadega spekuleerimisest;
6. jälgib suure murega inflatsiooni suurenemise ja erinevuse suundumusi, eriti neid, mis on seotud energiahindadega majandus- ja rahaliidus ning Euroopa Liidus tervikuna; kutsub majandus- ja rahandusministrite nõukogu, eurorühma, komisjoni ja Euroopa Keskpanka üles töötama üheskoos kiiresti välja – tihedas koostöös Euroopa Parlamendi ja tööturu osapooltega – ennetavat makromajanduslikku ja inflatsiooni ohjeldavat poliitikat, mis sisaldaks ennetavaid investeerimis- ja palgapoliitikaid, samuti intressimäära vähendamist, et stabiliseerida majanduskasvu ja nõudlust;
7. märgib energiaga seotud maksudest laekuvate tulude kasvu seoses nafta hinna hiljutise tõusuga; rõhutab, et adekvaatne fiskaalpoliitika, muu hulgas elamumajandussektoris, on oluline vahend majandusliku sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest, kliimamuutusega tegelemiseks ning stiimulite loomiseks, mis suurendaksid investeeringuid energiatõhususse, taastuvasse energiasse ja keskkonnasõbralikesse toodetesse ning soosiksid neid valdkondi; rõhutab, et ka maksusüsteemid peaksid rakendama põhimõtet, et saastaja maksab;
8. nõuab ELi ühtse kriisiabisüsteemi väljatöötamist varustuskindluse tagamiseks, suurendades ELi minimaalseid naftavarusid 90lt tarbimispäevalt 120 tarbimispäevani ja luues minimaalsed gaasivarud vähemalt 90ks päevaks;
9. on arvamusel, et Euroopa nafta ja naftasaaduste varude ning nende impordi ja ekspordi iganädalane tooteliikide (toornafta, bensiin, diisliõli, kütteõli ja muud) kaupa avaldamine (USA eeskujul üldkasutatavate andmete alusel) annab parema ülevaate maailmaturule avaldatavast survest, näitab Euroopa tarbimise taset, vähendab turu korraldajate orientatsiooni Ameerika varudele ja aitab seeläbi vähendada naftahinna kõikumist;
10. on mures selle pärast, et paljude liikmesriikide valitsused ei ole seadnud prioriteediks energiatõhususe õigusaktide täielikku ja viivitamatut ülevõtmist ja täitmist, vaatamata ilukõnele kliimamuutuse probleemi lahendamise ja ELi energiaimpordi vähendamise teemal; lisaks sellele märgib, et taastuvenergia 20% eesmärk aitab mitmekesistamisega kaasa suuremale stabiilsusele energiaturgudel ja annab tarbijatele pikaajalist kasu;
11. märgib, et praegu saab energiasektor naftahindade tõttu hiigelkasumit, kuid ei tee vajalikke investeeringuid rafineerimissektori arendamisse, et toime tulla suurenenud nõudlusega; palub komisjonil jälgida hinnaarenguid, eelkõige seoses sellega, kuidas hindade tõus või langus mõjutab tarbijaid; lisaks sellele palub komisjonil seoses sellega esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas kasutada ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikat ELi tasandil;
12. märgib põhjendamatut nafta ja gaasi hinna indekseerimist pikaajalistes gaasilepingutes, mis tõstab kütte ja elektri hinda; palub komisjonil uurida seda seost ja esitada sellega tegelemiseks nõuetekohane poliitika;
13. palub komisjonil kiiresti välja töötada meetmed transpordisektori jaoks, pidades naftatoodete tarnimise kindluse tagamise kõrval silmas ka keskkonnaaspekte; märgib, et naftast sõltumise vähendamiseks transpordisektoris on väga tähtis keskenduda üleminekule maanteevedudelt raudteevedudele, siseveevedudele ja/või lühikestele merevedudele, edendades ja elustades sellega raudteevedusid ja reisijate vedu raudteel, edendades samal ajal ka lühikesi merevedusid ja siseveeteede kasutamist ELis;
14. nõuab Euroopa ühise energiaalase välispoliitika väljatöötamist, mis aitaks oluliselt kaasa kogu ELi energiajulgeoleku tagamisele, järgides samal ajal rahvusvahelisel tasandil jätkusuutlikkuse eesmärki, andes seega ELi kodanike jaoks riiklikul tasandil tehtavatele jõupingutustele olulist lisaväärtust; on seisukohal, et energiapoliitika ja eelkõige energiavarustuskindlus peab olema ühise välispoliitika integreeritud ja silmapaistev osa ning et energiapoliitikat tuleks võtta arvesse kõikides välispoliitikaga seotud aspektides;
15. märgib energiahindade tõusu mõju eelkõige arengumaadele ja palub komisjonil luua strateegia, mille abil leevendada hinnalt kättesaamatu energia negatiivset mõju kõige vaesematele; märgib, et järsult tõusnud energiahinnad võivad esile kutsuda rahvusvahelisi kriise ja konflikte, mille on tagajärjed demokraatiale, inimõigustele ja vaesusele eelkõige arengumaades;
16. on veendunud, et energiaharta lepingu põhimõtted peaksid olema juhisteks Euroopa ühises energiaalases välispoliitikas ja ELi rahvusvahelises koostöös energiasektoris;
17. palub ELil jätkata tööd rahvusvahelisel tasandil peamiste naftat tootvate ja tarbivate riikidega, et lahendada investeeringute puudumise küsimus puurimise ja rafineerimise osas, kiirendada tootmist ja rahuldada ülemaailmse naftaenergia järjest kasvavat nõudlust;
18. tunneb heameelt selle üle, et G8 riigid, Hiina, India, Lõuna-Korea ja EL leppisid juunis 2008 kokku rahvusvahelise energiapartnerluse osas, millega edendatakse energiatõhususega seotud koostööd (IPEEC); palub IPEECi liikmesriikidel võtta vastu energiatõhususe siduvad eesmärgid, mis vastaksid ELi eesmärkidele, ja luua õigusraamistik energiatõhususe poole püüdlemise hõlbustamiseks; nõuab terviklikku ja sidusat globaalset strateegiat, et edendada alternatiivsete energiaallikate kasutamist;
19. nõuab Euroopa riikide, kes ei ole ELi liikmesriigid, näiteks Norra – maailma suuruselt kolmanda naftaeksportija – aktiivset osalemist ELi ühises energiaalases välispoliitikas;
20. toetab komisjoni algatusi tihedama energiaalase dialoogi arendamiseks Taga-Kaukaasia, Kaspia mere ja Kesk-Aasia piirkondade riikide ning samuti Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidega; tervitab ELi liikumist nn kriitilise ja konstruktiivse dialoogi lähenemise suunas seoses selle piirkonna riikidega, milles on tasakaalus ELi huvi oma nafta ja gaasitarnete mitmekesistamiseks ja kõnealustes riikides poliitiliste reformide saavutamise eesmärk;
21. nõuab Euroopa naabruspoliitika ja Musta mere sünergia olemasolevate mehhanismide arendamist ja uute loomist, mis viiksid tihedamale koostööle transiidiriikidega – Ukraina, Valgevene, Moldova, Lõuna-Kaukaasia riikide, Mašriki ja Magribi piirkonnaga – selleks, et soodustada turu toimimise suuremat läbipaistvust ning tagada stabiilsed tarned ja transiit;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.