Menetlus : 2008/2633(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0523/2008

Esitatud tekstid :

B6-0523/2008

Arutelud :

PV 08/10/2008 - 25
CRE 08/10/2008 - 25

Hääletused :

PV 09/10/2008 - 7.12
CRE 09/10/2008 - 7.12

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2008)0474

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 97kWORD 49k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0523/2008
30.9.2008
PE413.312
 
B6‑0523/2008
suuliselt vastatava küsimuse B6‑0000/2008 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Diana Wallis, Bilyana Raeva, Johannes Lebech, Kyösti Virrankoski, Olle Schmidt ja Danutė Budreikaitė
fraktsiooni ALDE nimel
Arktika haldus

Euroopa Parlamendi resolutsioon Arktika halduse kohta 
B6‑0523/2008

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse rahvusvahelist polaaraastat (2007. aasta märtsist 2009. aasta märtsini);

–  võttes arvesse kaheksandat Arktika piirkonna parlamentaarset konverentsi, mis toimus 12.–14. augustil Alaskas Fairbanksis;

võttes arvesse komisjoni teatist Arktika piirkonna poliitika kohta, mis avaldatakse oodatavasti käesoleval sügisel;

–  võttes arvesse ALDE fraktsiooni seminari „Arktika haldus globaliseeruvas maailmas“, mis toimus 7. mail 2008 Brüsselis;

–  võttes arvesse oma varasemaid (2003., 2005. ja 2006. aasta) resolutsioone Põhjamõõtme kohta;

–  võttes arvesse Arktika kliima mõju hindamise aruande järeldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 10. oktoobril 2007. aastal avaldatud teatist „Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika” (nn sinine raamat);

B.  võttes arvesse ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni poolt 14. märtsil 2008. aastal Euroopa Ülemkogule esitatud dokumenti „Kliimamuutus ja rahvusvaheline julgeolek”;

C.  arvestades, et Arktika piirkonna geopoliitiline ja strateegiline tähtsus suureneb, mida sümboliseerib Venemaa lipu heiskamine põhjapooluse merepõhja 2007. aasta augustis;

D.  võttes arvesse ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), mida USA Senat ei ole veel ratifitseerinud;

E.  arvestades, et viimane Arktika piirkonna parlamentaarne konverents tõi kokku Euroopa Parlamendi, Kanada, Taani, Gröönimaa, Islandi, Soome, Norra, Rootsi, Venemaa ja USA parlamendiliikmed, et arutada mereohutuse, tervishoiu, keskkonnakaitse ja säästva arengu küsimusi;

F.  arvestades, et Arktika piirkonna suhtes ei kehti praegu mingid mitmepoolsed normid ega eeskirjad, sest kunagi ei ole eeldatud, et sellest võiks saada laevatatav veetee või et piirkonda hakataks ärilistel eesmärkidel kasutama;

G.  arvestades, et mereliiklus on Arktika vetes viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, nii seoses suurenenud huviga merepuurplatvormide vastu kui kruiisilaevade sagedasema läbisõidu ning Loodeväila pakutavate võimaluste tõttu;

H.  arvestades, et Arktika piirkonnas võib asuda ligi 22% maailma avastamata nafta- ja gaasivarudest;

I.  võttes arvesse viie Arktikaga piirneva riigi (Taani, Kanada, Norra, Venemaa Föderatsioon ja Ameerika Ühendriigid) poolt mais 2008 vastuvõetud Ilulissati deklaratsiooni;

J.  võttes arvesse esimehe järeldusi Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt 9.–10. septembril 2008 Gröönimaal Ilulissatis korraldatud konverentsil “Arktika – meie ühine mure”, millest Euroopa Komisjon täielikult osa võttis;

K.  arvestades, et konverentsil käsitleti ühtlasi piirkonna kliimamuutusi, nende mõju põlisrahvastele ja võimalikku kohanemist nendega;

L.  arvestades, et Arktika piirkonnas on globaalne soojenemine palju suurem kui ülejäänud maailmas – piirkonna temperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud 2 Celsiuse kraadi, samas kui mujal maailmas on keskmise temperatuuri tõus 0,6 Celsiuse kraadi;

M.  arvestades, et Arktika kliimaolude muutused on juba sellised, et näiteks inuitid ei saa enam harrastada traditsioonilist jahipidamist, sest jää on nende kelkude kandmiseks liiga õhuke, samal ajal kui metsloomi, nagu jääkarusid, merihobusid ja rebaseid, ähvardab oht kaotada suur osa oma looduslikest asualadest;

N.  arvestades, et kolm ELi liikmesriiki kuuluvad Arktika piirkonna riikide hulka ja ELiga tihedalt seotud naaberriikide seas, kes Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kaudu siseturul osalevad, on veel kaks Arktika piirkonna riiki, mis tähendab, et EL ja temaga assotsieerunud riigid moodustavad arvuliselt rohkem kui poole Arktika Nõukogu liikmetest,

1.  on sügavalt mures mõju pärast, mida kliimamuutused avaldavad piirkonna põliselanike jätkusuutlikule elule nii üldise keskkonna (jääkatte ja igikeltsa sulamine, merevee taseme kerkimine, üleujutused) kui looduslike asualade (jääkatte sulamine takistab jääkarude toitumisharjumusi) mõttes, ning rõhutab, et kõik rahvusvahelised otsused nende küsimuste kohta peavad hõlmama kõiki Arktika rahvaid ja riike ning nendega arvestama;

2.   tervitab 14. augustil 2008. aastal Fairbanksis toimunud Arktika piirkonna parlamentaarse konverentsi lõpul vastuvõetud avaldust;

3.   tervitab asjaolu, et Euroopa Liidu Põhjamõõtme poliitika hõlmab Kaug-Põhja piirkonda, kuid on veendunud, et teadlikkust Arktika tähtsusest ülemaailmses kontekstis tuleb veelgi suurendada eraldiseisva ELi Arktika poliitika väljatöötamise teel;

4.  rõhutab sellega seoses Arktika tähtsust ülemaailmse kliima suhtes ja loodab, et teadusuuringute toetamine selles piirkonnas jätkub ka pärast rahvusvahelise polaaraasta lõppu;

5.   ootab suure huviga komisjoni tulevast teatist Arktika poliitika kohta ning loodab, et see paneb aluse mõttekale Arktika poliitikale ELis; palub komisjonil käsitleda oma teatises vähemalt järgmisi teemasid:

   (a)kliimamuutuste praegune seis piirkonnas ja nendega kohanemine;
   (b)põlisrahvaste ja nende elatisega arvestavad poliitilised valikud;
   (c)vajadus teha ELi Arktikas asuvate naaberriikidega koostööd piiriüleste teemade ja eriti mereohutuse küsimustes;
   (d)võimalused tulevase piirülese poliitilise või õigusliku struktuuri rajamiseks, mis võiks tagada piirkonnas keskkonnakaitse ja säästva korrapärase arengu või olla vahendajaks loodusvarade ning Kaug-Põhja laevatatavate veeteede tõttu tekkivate poliitiliste erimeelsuste korral;

6.   kutsub Euroopa Komisjoni seadma Arktika energia- ja julgeolekupoliitikat oma tegevuskavas tähtsale kohale ning kaaluma oma peatses teatises Arktika kohta, kuidas ELi ja Arktika riigid saavad teha koostööd ühiste kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks seoses kliimamuutuste ja säästva arengu, suurema energiavarustuse kindluse ning tõhusama energia siseturuga;

7.   juhib tähelepanu asjaolule, et Arktika piirkond väärib tänu oma mõjule maailma kliimale ning ainulaadsele looduskeskkonnale erilist tähelepanu, kui EL töötab välja oma seisukohta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 2009. aastal Kopenhaagenis toimuva 15. konverentsi jaoks;

8.   on seisukohal, et piirkonnas toimuvale mereliiklusele (nii turismi kui merepuurplatvormidega seotud mereliiklus) kehtestatud ohutusalased miinimumnõuded on teistes rahvusvahelistes vetes kehtivatest ohutusnõuetest väga maha jäänud, seda nii inimelu kui keskkonna kaitse mõttes, ja nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks, et vajalikud muudatused viiakse võimalikult kiiresti IMO eeskirjadesse sisse;

9.   rõhutab energiapoliitika välisaspekte ning Arktika rolli Euroopa energiapoliitika väljatöötamisel, mis pakuti välja 2007. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogul;

10.  toetab Arktika Nõukogu Arktika piirkonna hoidmises väheste pingetega piirkonnana, mis on rahvusvahelisele teadusuuringute alasele koostööle avatud, et võimaldada säästvas keskkonnaalases raamistikus täielikult välja arendada piirkonna potentsiaali tulevase energiatarnijana;

11.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks Arktika suhtes ennetava lähenemisviisi, võttes vähemalt esimese sammuna endale vaatlejastaatuse Arktika Nõukogus, ning on seisukohal, et komisjon peaks looma Arktika küsimustega tegeleva teenistuse;

12.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Norrale, Islandile, Venemaale, Kanadale, Ameerika Ühendriikidele ja piirkondlikele koostööpartneritele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika