RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
20.10.2008
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Annemie Neyts-Uyttebroeck ja Margarita Starkevičiūtė
fraktsiooni ALDE nimel
Euroopa Ülemkogu kohtumine 15.-16. oktoobril 2008
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0543/2008
B6‑0551/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ülemkogu kohtumise kohta 15.-16. oktoobril 2008
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2008. aasta kohtumist Brüsselis;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2008. aasta kohtumist Brüsselis;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 1. septembri 2008. aasta erakorralist kohtumist;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et EL on finantskriisi, kliimamuutusega seotud probleemide ja selge institutsioonilise lahenduse leidmise vajaduse tõttu keerulises olukorras;
B. arvestades, et 24 liikmesriiki on lõpetanud Lissaboni lepingu heakskiitmise menetluse parlamendis ning et järgmisel aastal on ees mitmeid olulisi valimiste ja poliitikaga seotud kuupäevi;
C. arvestades, et EL etendab kliimamuutuse vastases võitluses maailmas peamist rolli nii rahvusvaheliste läbirääkimiste juhtimise kui ka oluliste vähendamistega, mis on võetud eesmärgiks meie 27 liikmesriigis; arvestades, et Euroopa Ülemkogu seadis endale sellega seoses 2007. aasta märtsis eesmärgi saavutada vähemalt 20 %line kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine aastaks 2020 ning et seda eesmärki suurendatakse 30 %le laiaulatusliku rahvusvahelise kokkuleppe saavutamise puhul;
D. arvestades, et praegune finantskriis tekitab tõsiseid raskusi maailmaturul ning on vaja eristada kriisijuhtimist ja pikaajalist finantsturgude juhtimist. Kriisijuhtimisega seotud meetmeid tuleb jätkata kiirelt ja eesmärgikindlalt, nii nagu ELi liikmesriigid seda praegu teevad. Pikaajaline finantsturgude juhtimine nõuab hoolikat lähenemist, et mitte lõhkuda finantsturgude toimimist uute eeskirjade või struktuuridega, mille mõju ei ole piisavalt hinnatud;
E. arvestades, et ELi praegune järelevalvesüsteem on näidanud oma piiratust, ning arvestades, et ELi tasandil tuleb tagada sidus järelevalve üha integreeritumate Euroopa finantsturgude üle; finantsstabiilsus ja kriisijuhtimine hõlmavad siiski rohkem osapooli kui järelevalveasutused;
Üleilmse finantskriisi makromajanduslikud tagajärjed
1. rõhutab eelkõige, kui tähtis on see, et Euroopa makromajanduspoliitikas reageeritaks kiiresti ja väga koordineeritult, et ohjeldada tagatismeetmete rakendamisega seotud rahalist koormust ja aidata taaselustada maailma majanduskasvu; märgib siiski, et stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud põhimõtteid ei tohi kahjustada ning et liikmesriigid peaksid püüdma saavutada rahanduse stabiliseerimist;
2. tunneb heameelt Euroopa Keskpanga ja teiste väljaspool euroala asuvate keskpankade võetud meetmete üle likviidsuse tagamisel, eriti kui seda on tehtud kooskõlastatult; on seisukohal, et keskpankade poliitikameetmete kooskõlastamist tuleks edendada üleilmselt, et tagada finantsstabiilsus ja vältida makromajandusliku tasakaalustamatuse suurenemist;
3. kutsub liikmesriike üles esitama riigi tingimustele vastavat kõikehõlmavat poliitikakava, mis kooskõlastatakse ELi tasandil, selleks et ohjeldada finantskriisi negatiivseid tagajärgi ELi reaalmajandusele;
Finantskriisist väljumise strateegia
4. tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu järelduste üle, millega kiideti heaks eurorühma 12. oktoobri otsusega vastuvõetud meetmed; on arvamusel, et see kooskõlastatud reageering finantskriisile on esimene tähtis samm kindlustunde taastamiseks turgudel, pankadevaheliste laenude edendamiseks ja pankade endi vahendite suurendamiseks, et nad saaksid jätkata laenude andmist ettevõtetele ja majapidamistele;
5. tuletab meelde, kui väga oluline on see, et kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele oleksid laenud jätkuvalt kättesaadavad ning et investeeringud ELi infrastruktuuri jätkuksid, et vältida majanduskasvu ja tööhõive dramaatilist langust; rõhutab Euroopa Investeerimispanga võimalikku rolli selles osas;
6. toonitab, et praegune finantskriis näitab finantshariduse ja tarbijate finantsalase kirjaoskuse ülisuurt tähtsust; rõhutab, et tarbijate harimine ja kaitse aitab edendada konkurentsi, kvaliteeti ja innovatsiooni pangandus- ja finantsteenuste sektoris ning aitab kaasa tõhusale järelevalvele;
7. tunneb muret moraalse ohu pärast, mis on tekkinud riigi toetuspakettide suuruse tõttu finantsturgudel, ning märgib, et maksumaksjad peavad pealt vaatama muutusi valitsemises ja hüvituskavasid ning ebapraktiliste ärimudelite ja investeerimisstrateegiate ümberkujundamist vastutasuks riigi raha investeerimise eest finantssüsteemi päästekavadesse; märgib, et need eesmärgid muutuvad kergemini saavutatavateks, kui sarnaseid meetmeid soovitakse rakendada kogu maailmas;
8. hoiatab konkurentsieeskirjade tugeva piiramise eest; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis näeb ette päästeoperatsioonide üksikasjalikku järelevalvet ning nende kooskõla tagamist asutamislepingu sätetega;
9. mõistab ja on nõus, et õiglase väärtuse arvestuse põhimõtte (IAS 39 ja IFRS 7) tagamiseks oli vaja tegutseda kiiresti, et võimaldada käesoleva kriisi ajal raamatupidamisstandardites teatud paindlikkust ilma õigusakte endid kahjustamata;
10. rõhutab, et regulatiivsed algatused peavad olema kooskõlastatud vähemalt ELi tasandil ja antitsüklilised kapitalinõuete osas; märgib, et laiaulatuslik ja õiguslikult siduv kord finantsasutuste likvideerimiseks piiriülestes olukordades on vajalik nii ELis kui ka võimaluse korral kolmandates riikides;
Finantsturgude reguleerimise ja järelevalve parandamine
11. kordab vajadust tugevdada Lamfalussy protsessi, nagu nähakse ette hiljutises parlamendi raportis edaspidise järelevalvestruktuuri kohta (A6-0359/2008), mis hõlmab suurimate piiriüleste finantskontsernide järelevalvet kolleegiumide kaudu ning selge õigusliku staatuse ja suuremate volituste andmist 3. tasandi komiteedele, et parandada järelevalvet ELis ja aidata kaasa rahvusvahelisele dialoogile ja poliitika kooskõlastamisele selles valdkonnas. Selles suhtes on vajalik tugevdada Euroopa Keskpanga rolli. Tuleks välja töötada koostöö ja teabe jagamise kord Lamfalussy raamistiku 3. tasandi komiteede ning Euroopa Keskpankade Süsteemi/pangandusjärelevalve komitee vahel (§ 16 ja § 18 esimene osa);
12. tunnustab komisjoni otsust luua kõrgetasemeline töörühm, et töötada välja järelevalvestruktuur, mis on kindel ja jätkusuutlik ning mis võimaldab paremat valdkondadevahelist ja piiriülest integratsiooni ja kooskõlastamist; rõhutab, kui tähtis on anda töörühmale lühiajalises plaanis täpsed ülesanded ning tagada töörühma aruandlus nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile; kiidab heaks „finantskriisi üksuse” loomise ning palub nõukogul leppida kokku, millised on lühiajalises plaanis selle toimimise viisid ja koostöö moodustatud kõrgetasemelise töörühmaga;
13. rõhutab vajadust hoolikalt analüüsida praeguse finantskriisi põhjuseid, eelkõige järelevalve piisavust ja kehtivate eeskirjade järgimist; kordab oma nõudmist tasakaalustatud õigusmeetmete järele, eeskätt järgmistes valdkondades: pankade reguleerimine ja järelevalve, krediidireitingu agentuuride roll, väärtpaberistamine ja järelevalve väärtpaberistamise üle; riskifondid ja muud uued institutsioonitüübid, finantsvõimenduse roll, läbipaistvuse nõuded, likvideerimise eeskirjad, börsiväliste turgude kompenseerimine ja kriisiennetusmehhanismid; tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada pangadeposiitide miinimumkaitset ja kordab oma soovi analüüsida seda ettepanekut kiiremas korras; palub liikmesriikidel sama teha;
14. palub komisjoni esitada ELi finantsteenuste tegevuskava muudetud versioon, mis peegeldaks finantsturgude viimaseid arenguid, et tagada ELi finantsturu integratsiooni ja edendamisega seotud algatuste järjepidevus;
15. tunneb heameelt algatuse üle reformida rahvusvahelist finantssüsteemi läbipaistvuse, vastutustunde, pangandussektori stabiilsuse, ülemaailmse valitsemise ja terviklikkuse põhimõtetest lähtuvalt; nõuab, et Euroopa Liit tegutseks kiirelt ja järjekindlalt, võttes koos oma rahvusvaheliste partnerite ja rahvusvaheliste finantsasutustega initsiatiivi, et taastada kindlustunne üleilmse finantssüsteemi suhtes;
Lissaboni leping
16. märgib, et Euroopa Ülemkogu ei suutnud saavutada olulist edasiminekut Lissaboni lepingu ratifitseerimisega seotud probleemide lahendamisel; juhib tähelepanu Iiri parlamendi avaldusele; on valmis pakkuma Iiri valitsusele ja parlamendile mis tahes abi, mida nad võiksid vajada ettepanekute esitamiseks, mis looksid Iiri avalikus arvamuses laiema ja teadlikuma konsensuse Iirimaa tuleviku kohta reformitud ja tugevnenud Euroopa Liidus ning mis oleksid Iirimaa partneritele ELis vastuvõetavad; nõuab, et Euroopa Ülemkogu võtaks oma detsembri kohtumisel nende ettepanekute põhjal vastu selge otsuse, kuidas ja millal liikmesriigid lepingu jõustavad;
17. nõuab tungivalt, et Rootsi ratifitseeriks lepingu võimalikult kiiresti; ootab Saksamaa konstitutsioonikohtu otsuse avaldamist; nõuab tungivalt, et Poola president täidaks nüüd oma põhiseaduslikku kohust ja allkirjastaks ratifitseerimisdokumendi, mis on Poola parlamendi poolt heaks kiidetud; märgib, et Tšehhi eesistumisaeg Euroopa Liidus ei saa olla usaldusväärne, kui Tšehhi Vabariik ei ole täitnud oma kohustust leping ratifitseerida;
18. mõistab hukka asjaolu, et Euroopa Parlamendi valimised ja uue komisjoni nimetamine peab vahepeal toimuma Nice'i lepingu sätete alusel;
Energeetika ja kliimamuutus
19. toetab täielikult nõukogu eesistuja ja komisjoni otsusekindlust säilitada praegust finantskriisist hoolimata ambitsioonikad eesmärgid, mille liit on endale seadnud kliimamuutuse ja energiapaketi kohta; tuletab siiski meelde, et Euroopa Parlament on iga kokkuleppe lahutamatu osapool;
20. tunneb heameelt komisjoni poolt 2008. aasta jaanuaris esitatud kliimamuutusepaketi üle ning nõukogu ja parlamendi tehtud töö üle, et saavutada aasta lõpuks nende dokumentide osas kokkulepe;
21. tuletab meelde 2007. aasta märtsi Euroopa Ülemkogul võetud ülesannet vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % võrra aastaks 2020 olenemata igasugustest kokkulepetest. Märgib, et samal Euroopa Ülemkogul kiideti heaks püüdlemine 30 %lise vähendamise suunas, kui rahvusvahelise kokkuleppega kehtestatakse, et teised arenenud riigid võtavad kohustuse saavutada võrreldavad heitkoguste vähendamised ning majanduslikult arenenumad arengumaad annavad piisava panuse vastavalt oma kohustustele ja suutlikkusele;
22. toonitab, et energiatõhusus ei ole mitte ainult kõige kulusäästlikum viis kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, vaid et sellel on ka otsene positiivne mõju majandusele väiksemate energiaarvete ja tarbijate suurema ostujõu näol, mis võimaldab osta muid kaupu ja teenuseid; kutsub liikmesriike üles rakendama energiatõhususe poliitikat täiel määral;
23. kordab oma toetust tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise direktiivi edendamise suhtes ning eriti 20 %lise energiatõhususe siduva eesmärgi osas transpordisektoris; märgib, et energianõudluse vähendamine transpordisektoris muudab lihtsamaks 10 %lise taastuvenergiaga seotud eesmärgi saavutamise transpordis, ning kutsub seetõttu nõukogu üles seda ettepanekut kaaluma ja toetama;
24. tunneb siiski muret, et asjakohased reageeringud teatud liikmesriikide ja tööstusharude eriolukorra suhtes, mida on vaja otsuse vastuvõtmiseks detsembris 2008, võivad nõrgestada eesmärkide saavutamist aastaks 2020;
25. rõhutab, kui tähtis on muuda meie kohustused ELi tasandi siduvateks õigusaktideks, et tagada tulevastele põlvkondadele ohutu ja jätkusuutlik keskkond;
26. märgib, kui tähtis on kliimapakett viivitamatult lõpule viia, et anda meie tööstusele suurem kindlustunne ja läbipaistvus ning kinnitada kodanikele, et EL etendab keskkonnasõbralikuma ja jätkusuutlikuma tuleviku tagamisel aktiivset ja juhtivat rolli, kasutades oma volitusi ja täites oma kohustusi;
27. tuletab meelde, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem on maailma suurim heitkogustega kauplemise süsteem ning on sellisena saanud üheks põhiteguriks pikaajalises investeeringute kavandamises, kui tööstus üritab arendada uuenduslikke tehnoloogiaid ja vähendada oma üldist negatiivset keskkonnamõju;
28. juhib tähelepanu asjaolule, et võimalust kasutada süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist süsinikdioksiidi mõju leevendamiseks elektrienergiasektoris ja tööstusrajatistes on tunnustanud muu hulgas ka valitsustevaheline kliimamuutuste rühm; kutsub seetõttu nõukogu üles tagama piisava rahastuse olemasolu, et nõutud 12 näidisprojekti saaksid hakata tööle 2015. aastal;
29. tunnistab vajadust palju suuremate investeeringute järele infrastruktuuri seoses uute madala süsinikusisaldusega tehnoloogiatega, kui me soovime kliimamuutuse mõjudega kohaneda ja neid leevendada;
30. tunneb heameelt komisjoni uue ettepaneku üle, mis käsitleb toimetulekut metsade raadamisest ja metsade seisundi halvenemisest tulenevate probleemidega, et võidelda kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu (KOM(2008)645), kuid on seisukohal, et selles sisalduvad meetmed metsade raadamise ja bioloogilise mitmekesisuse hävimise vastu võitlemiseks on nõrgad, seda nii Euroopa territooriumil kui ka võitluses kolmandates riikides ebaseaduslikult langetatud puidu turustamisega Euroopa turul;
Energiavarustuse kindlus
31. kutsub liikmesriike võtma kindlat poliitilist kohustust arendada välja Euroopa energiapoliitika, millega tagatakse taskukohane energia nii palju kui võimalik madala süsinikusisaldusega allikatest lühiajaliselt ja süsinikuvabadest allikatest keskpikas perspektiivis ning põhiliselt taastuvenergiaallikatest, võttes samas arvesse turumehhanismi, ning kaitstes keskkonda, võideldes kliimamuutuse vastu ja edendades energiatõhusust;
32. on veendunud, et ELi ühise seisukoha väljatöötamine dialoogis kolmandate riikidega suurendab ELi läbirääkimisvõimet energiat tootvate ja tarbivate riikidega ning et energeetikavolinikule tuleks anda põhjalikult määratletud volitused, milles sisaldub Euroopa pikaajaline energeetika kavandamise visioon;
33. toetab Euroopa naabruspoliitika tugevdamise poliitikat ja erilise rõhu asetamist energiaalasele koostööle naaberriikidega, mis hõlmab ka transpordi infrastruktuuri, mida tuleks rahaliselt eriti toetada;
34. märgib, kui tähtis ja kiireloomuline on see, et komisjon viimistleks käesoleva aasta lõpuks asjakohased ettepanekud ja töökava, et kiirendada ühenduste rajamist kõige eraldatumate Euroopa riikidega; tunneb eriti heameelt komisjoni algatuse üle koostada 2008. aasta detsembriks tegevuskava, millega kiirendatakse ühenduste rakendamist Läänemere piirkonnaga;
Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt
35. tunneb heameelt Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti vastuvõtmise üle, niivõrd kuivõrd sellega edendatakse sidusat ja tasakaalustatud lähenemisviisi rändele pakti kahekordse eesmärgi kaudu: seaduslike rändeteede sätestamine, võideldes samal ajal ebaseadusliku rändega; nõuab, et liikmesriigid muudaksid selles raamistikus võetud kohustused meetmeteks; märgib jätkuvat vajadust töötada välja ühine sisserändepoliitika ja viia ellu Euroopa varjupaigapoliitika ettepanekute põhjal, mille komisjon esitab enne aasta lõppu;
36. nõuab sellega seoses tungivalt, et nõukogu näitaks üles poliitilist julgust ja muudaks oma ambitsioonikad avaldused konkreetseteks meetmeteks, saades komisjonilt tuge Euroopa tulevikku suunatud strateegia edendamise osas järgmistes valdkondades:
– seaduslik ränne: eelseisev seadusliku rände pakett (sinine kaart, ühtne taotlemismenetlus, hooajatöötajad, ettepanek ettevõttesiseselt ümberpaigutatavate töötajate ja tasustatud praktikantide kohta jne);
– ebaseaduslik ränne: ettepanekud, mis sisaldavad karistusi tööandjatele ja ELis ümberasumise kava;
– varjupaigapoliitika: II etapi rakendamine, sealhulgas selliste direktiivide läbivaatamine nagu direktiiv liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta, direktiiv miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta ning Euroopa varjupaigataotlejate tugiameti loomine;
– ühenduse rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamine, mis põhineb seadusliku rände kanalite avamisel ja ühtsete standardite väljatöötamisel ümberasujate ja varjupaigataotlejate põhiõiguste kaitseks ELis;
Välissuhted
37. rõhutab, et Euroopa Liit peab nõudma, et Venemaa täidaks täielikult 12. augusti ja 8. septembri kokkuleppeid, ning et ta teeks edasisi pingutusi, et osapooled võtaksid Genfi läbirääkimistest täielikult ja konstruktiivselt osa; kinnitab taas, et läbirääkimised uue partnerlus- ja koostöölepingu üle ei saa jätkuda enne, kui Venemaa on need kohustused täitnud;
38. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles näitama üles ühtsust ja otsustuskindlust suhetes Venemaaga ja ELi–Venemaa suhete käimasolevas hindamises;
39. tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu toetuse üle „idapartnerlusele”, mida komisjon praegu välja töötab, et tugevdada suhteid liidu ja tema idapoolsete naabrite vahel; toonitab, et sellel partnerlusel peab olema konkreetne ja käegakatsutav sisu, eelkõige seoses liikumisvabaduse ja vabakaubandusega, kuid ka piisavad rahalised vahendid ELi eelarves;
Analüüsirühm
40. märgib analüüsirühma koosseisu; nõuab, et rühm peaks rangelt kinni talle Euroopa Ülemkogu 2007. aasta detsembri kohtumisel antud lähteülesannetest;
41. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.