RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
20.10.2008
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Martin Schulz, Hannes Swoboda, Robert Goebbels, Pervenche Berès, Linda McAvan ja Jan Marinus Wiersma
fraktsiooni PSE nimel
15.–16. oktoobril 2008 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemused
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0543/2008
B6‑0552/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon 15.–16. oktoobril 2008 Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise tulemuste kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse eesistujariigi järeldusi pärast 15.–16. oktoobril 2008 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist;
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu aruannet ja komisjoni avaldust Euroopa Ülemkogu 15.–16. oktoobri 2008. aasta kohtumise kohta;
– võttes arvesse 14. mail 2008. aastal vastu võetud nõukogu järeldusi ELi järelevalveraamistiku ja finantsstabiilsuse korra kohta ning nõukogu järeldusi seonduvates küsimustes tema 3. juuni 2008. aasta, 4. detsembri 2007. aasta ja 9. oktoobri 2007. aasta istungi järel;
– võttes arvesse kliimamuutuse ja energeetika paketi moodustavate õigusakti ettepanekute hiljutist vastuvõtmist parlamendikomisjonis;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et Ameerika Ühendriikide kõrge riskiastmega hüpoteeklaenudega ja neist pärinevate toodetega seotud finantskorraldusest alguse saanud praegune finantskriis on levinud finantsturgude järjest suurema integreerituse tõttu kogu maailma finantssüsteemidesse;
B. arvestades, et innovatsioon finantsturul võib olla kasulik, kuid sellised finantstooted peaksid olema reguleeritud ja läbipaistvad, et tagada õige tasakaal tulemuslikkuse ja stabiilsuse vahel ning vältida kahju, mida võib põhjustada jätkusuutliku majanduskasvu, töökohtade loomise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kahjustamine;
C. arvestades, et finantsturud peaksid teenima reaalmajanduse huve, kuid praegune olukord on hoopis selline, et kasum läheb erakätesse ja kahjumi peab kandma ühiskond;
D. arvestades, et tegevjuhtide ja vahendajate tasustamissüsteemid on soodustanud lühiajalist liigse riski võtmist vajaliku pikaajalise tulemuslikkuse, ettevaatlikkuse ja aruandekohustuse arvel, selle asemel, et kajastada individuaalseid ja ettevõtte saavutusi;
E. arvestades, et praegune kriis kinnitab vajadust reformide ja praegu killustunud ELi järelevalve ülesehituse ja tulemuslikkuse suurendamise järele, mis ei ole pidanud sammu finantsturgude integreerumise ja keerukusega;
F. arvestades, et Euroopa Parlament on mitmeid aastaid korduvalt nõudnud, et komisjon ja liikmesriigid tagaks finantsturgude piisavalt tõhusa reguleerimise ja järelevalve, et tagada nende stabiilsus ja Euroopa kodanike säästude, pensionite ja töökohtade kaitse;
G. arvestades, et komisjon, eelkõige finantsvaldkonna eest vastutav volinik, on olnud liiga passiivne ja on järjekindlalt keeldunud vastama asjakohaselt Euroopa Parlamendi nõuetele võtta finantsturgude reguleerimise parandamiseks õigusloomega seotud meetmeid;
H. arvestades, et komisjon peaks austama Euroopa Parlamendi nõuet ja esitama enne 2008. aasta lõppu õigusakti ettepanekud, nagu Euroopa Parlament Rasmusseni, Lehne ja Van den Burg/Daianu raporteid hääletades suure häälteenamusega nõudis;
I. arvestades, et ühisraha on olnud võtmetegur ülemaailmse finantskriisi mõju leevendamisel, mis on aidanud vältida vahetuskurssidega seotud tõsist kriisi;
J. arvestades, et parlamentaarsed menetlused Lissaboni lepingu heakskiitmiseks on lõpetatud 24 liikmesriigis;
K. arvestades, et Lissaboni lepingus sisalduvaid institutsioonilisi reforme on kiiresti vaja selleks, et tagada Euroopa Liidu ladus ja tasakaalustatud toimimine koos igakülgse demokraatliku järelevalvega;
L. arvestades, et seoses oluliste poliitiliste sündmustega 2009. aastal, eriti Euroopa Parlamendi valimiste ja komisjoni uue koosseisu ametissenimetamisega, on vaja selgust kehtivate institutsiooniliste sätete osas,
Majandus- ja finantsolukord
Finantsturud: kriisijuhtimine ja pikaajaline reform
1. tunneb heameelt majandus- ja finantsolukorda käsitlevate Euroopa Ülemkogu järelduste ja 12. oktoobril kokku lepitud EL-15 tegevuskava üle, mille eesmärk on päästa pangad, tagada maksevõime ja pakkuda pankadevahelise turu taastamiseks tagatisi; avaldab kiitust Ühendkuningriigi kavale, mida euroala liikmed peavad eeskujuks ja mis osutab Ühendkuningriigi ja euroala finantsturgude vahelistele seostele; usub, et esimene kohtumine euroala riikide riigi- ja valitsusjuhtide vahel, kes teevad otsuseid selles pädevuses, aitab kaasa majandus- ja rahaliidu parema tasakaalu saavutamisele ning selliseid kohtumisi tuleks jätkata;
2. peab ülimalt oluliseks, et liikmesriigid näitaksid heade turutingimuste taastamisel üles tõsist pühendumust ja tõhusat juhtimissuutlikkust, sest see on usalduse taastamisel võtmetähtsusega; rõhutab siiski, et liikmesriikide kavade rakendamise terane jälgimine on komisjoni ülesanne; taunib suutmatust olukorda ette näha ja seda, et nõukogu ja komisjon hakkasid tegutsema alles siis, kui see, mida peeti finantsturgude ebastabiilsuseks, oli muutunud tõsiseks kriisiks;
3. kutsub nõukogu ja komisjoni üles säilitama liikmesriikidevahelist solidaarsust, aidates eriti neid, kes kannatasid teistest rohkem;
4. märgib, et järgmiste kriiside ärahoidmiseks on olulised suurem läbipaistvus, avalikustamine ja parem riskijuhtimine ning et õigusliku raamistiku reform peab seetõttu olema kõikehõlmav ja kohaldatav finantsturgude kõigile osalistele ja tehingutele; rõhutab, et seadusandlikke algatusi tuleb kooskõlastada vähemalt ELi tasandil; tuletab meelde vajadust tegeleda maksuparadiiside ja madala reguleerituse tasemega piirkondadega kogu maailmas, alustades nende kaotamisega, mis asuvad ELis; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks viivitamata ettepaneku hoiuste intresside maksustamise direktiivi muutmiseks;
5. rõhutab vajadust koordineerida tegevust Euroopa tasandil, näiteks pakkuda süsteemselt oluliste institutsioonide hoiustele ja kohustustele tagatist kogu ELis; märgib, et niisugune lühiajaline tagatise pakkumine peaks pankadevahelise turu taaselustamise eesmärgil hõlmama ka reguleeritud institutsioonide vahelisi tagatiseta laenutehinguid; tunneb heameelt, et kõik liikmesriigid kohaldavad ühesugust lähenemist, kuid nõuab, et nad teeksid seda sõltumata nende riigis tegutsevate asutuste päritolust, et tagada kõigile võrdsed võimalused; jagab Euroopa Ülemkogu seisukohta, et igasugune tegevus liikmesriikide tasandil peaks arvestama piiriülest mõju, mida avaldavad süsteemsed riskid, maksevõime tase, konkurentsi moonutamine ja järelevalvemehhanismid;
6. toetab nõukogu otsust laiendada Euroopa Investeerimispanga rolli laenuandjana ja -võtjana, kuid arvab, et talle tuleks teha ülesandeks pankade rekapitaliseerimine, mis oleks liikmesriikide kavasid täiendav Euroopa riskijuhtimise meede;
7. märgib siiski, et maksumaksjate ja liikmesriikide eelarvete huvides peaks iga kord, kui avaliku sektori raha kulutatakse finantsasutuse päästmiseks, kaasnema riiklik järelevalve, edasiarendused valitsemises, tasustamissüsteemide piiramine, ärimudelite asjakohased muutused ja tugev aruandekohustus ametivõimude ees, ning nõuab, et komisjon pakuks kava kooskõlastatud rakendamise tagamiseks suuniseid;
8. rõhutab, et juhtide tasustamissüsteemid finantssektoris on aidanud kaasa riskile ja lühiajalisele kasumile keskendumisele; väljendab kahetsust, et Euroopa Ülemkogu kutsus üles suurendama ainult vastutust, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon esitaks tasustamissüsteeme ja hüvitispakette käsitlevad õigusakti ettepanekud, mis 1) tagaks, et finantsinstitutsioonid avalikustaksid oma tasustamispoliitika, eelkõige direktorite ja vahendajate tasustamis- ja hüvitispaketid; 2) tagaks, et kõiki juhtkonnaga seotud tehinguid oleks raamatupidamisaruannetes võimalik selgelt määratleda; 3) tagaks, et usaldatavusnormatiivide täitmist kontrollivad järelevalveasutused lisavad riskijuhtimise kohta antavatesse hinnangutesse tasustamis- ja preemiasüsteemide ning maksustamise mõju, et tagada ergutusvahendite tasakaalustatus ja see, et nendega ei soodustata liigsete riskide võtmist;
9. rõhutab, et käesoleva kriisi raames tuvastatava kuritegeliku tegevuse ja pettuste eest tuleks karistada vastavalt kehtivatele siseriiklikele seadustele ja kohtumenetlustele; lisaks rõhutab, et kohustuse rikkumise või ebaseadusliku kauplemise eest süüdi mõistetud finantsasutuste juhtivtöötajate õigus töötada finantssektoris tervikuna või selle asjaomastes osades tuleks peatada või võtta ära;
10. märgib, et varade hindade allapoole korrigeerimisele on aidanud kaasa turuväärtusest lähtuv (mark-to-market) raamatupidamiskäsitlus; rõhutab, et peab teatud olukorras vastuvõetavaks õiglase väärtuse arvestuse paindlikkust, nagu rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) selle on ette näinud, kuid arvab, et see ei tohiks ohustada aluspõhimõtet; nõuab enda täielikku kaasamist ELi raamatupidamisstandardite heakskiitmisse tulevikus ja IASB juhtimisstruktuuri reformimisse;
11. väljendab kahetsust, et komisjon ei reguleerinud krediidireitingu agentuuride toimimist juba varem, kuid tunneb praeguse ettepaneku üle heameelt; rõhutab, et kõnealune ettepanek peaks tagama, et krediidireitingu agentuuridelt nõutaks, et nad eristaksid oma reitingutegevuse ülejäänud pakutavatest teenustest (näiteks nõustamine struktureerimistehingute osas) seoses kohustuste või hinnatavate üksustega, kasutaksid järjepidevat ja sobivat reitinguterminoloogiat ning edendaksid keeruliste finantstoodete läbipaistvust ja selgust ning nende toodetega seotud andmete esitamist; arvab, et ettepanek peaks tagama, et väärtpaberistamine ja krediidireitingu andmise protsess ei too kaasa väärtpaberistatud toote koguväärtuse põhjendamatut suurenemist üle tehingu alusvara väärtuse, ning nõudma krediidireitingu agentuuridelt, et nad suurendaksid teabe hulka ning kõrvaldaksid ebaühtlase teabe ja ebakindluse või leevendaksid neid nähtusi ning avalikustaksid huvide konfliktid;
12. arvab, et praegustest liikmesriikide järelevalveasutuste võrgustikest, järelevalve korrast ja õiguslikult mittesiduvatest vastastikuse mõistmise memorandumitest ei piisa, et olla valmis suurteks kriisideks, mille põhjuseks on turul esinevad tõrked või olulised piiriülesed finantskontsernid; väljendab sügavat kahetsust, et Euroopa Ülemkogu järeldused ei kajasta probleemi piisavalt, ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks enne 2008. aasta lõppu õigusakti ettepanekud, mis tuginevad Van den Burg/Daianu raportile edaspidise järelevalvestruktuuri kohta;
13. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle luua kõrgetasemeline töörühm, et töötada välja kindel ja jätkusuutlik järelevalvestruktuur, mis võimaldab paremat valdkondadevahelist ja piiriülest integratsiooni ja kooskõlastamist; nõuab sõnaõigust järelevalvestruktuuri koosseisu ja sekretariaadi üle otsustamisel ning rõhutab, et on ülimalt tähtis, et töörühmale antakse lühiajalises plaanis täpsed volitused ja tagatakse tema aruandlus nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile;
14. võtab teadmiseks kõrgetasemelise finantskriisi üksuse loomise, kuid väljendab kahetsust, et see on kõigest mitteametlik hoiatamise, teabe vahetamise ja hindamise mehhanism; väljendab tõsist rahulolematust sellega, et Euroopa Parlamenti ei ole finantskriisi üksusesse kaasatud; toetab komisjoni juhitud võimsama varajase hoiatamise süsteemi loomist, millele antakse kooskõlastamis- ja jõustamisvolitused ning mille töös peaksid osalema 3. tasandi komiteed;
15. rõhutab, kui oluline on tihe kooskõlastamine ELi tasandil enne G8 tasandi kohtumisi, ning usub kindlalt vajadusse leida kriisile ülemaailmne lahendus, mis peaks aitama kaasa uue rahvusvahelise finantskorra kehtestamisele, hõlmates Bretton Woodsi institutsioonide reformimist; pooldab seoses sellega Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud lähenemist ja toetab Rahvusvahelise Valuutafondi võimalikku rolli rahandusküsimustega tegeleva vahekohtunikuna ülemaailmses järelevalvesüsteemis; toetab Rahvusvahelise Valuutafondi üleskutset, et maailmamajanduse ergutamiseks tuleb rahvusvahelisel tasandil jõuliselt sekkuda;
16. kutsub rahvusvahelisi organisatsioone, ELi ja liikmesriikide ametivõime üles võtma lähiajal erinevaid meetmeid, mis tagaksid, et selline oluline kriis ei saaks kunagi korduda ja mille eemärk oleks, et finantsteenused teeniksid reaalmajanduse, eriti majanduskasvu ja töökohtade loomise huve;
17. tõdeb, et praegune finantskriis ei tohi ohustada ELi vastutust maailma vaeste ees ega tuua kaasa arenguabiga seotud kohustuste täitmise piiramist, sest see on oluline aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;
Reaalmajanduse mõju
18. tunneb heameelt Euroopa Keskpanga hiljutise otsuse üle alandada euroalal intressimäärasid, kuid nõuab selles osas täiendavaid selgeid ja tugevaid samme;
19. rõhutab, et Euroopa makromajanduspoliitika reageering peab olema kiire ja hästi kooskõlastatud, et kaitsta reaalmajandust tõsise majandusliku surutise eest; kutsub seega liikmesriike ja komisjoni üles kasutama täies ulatuses ära stabiilsuse ja kasvu pakti, rakendades selle antitsüklilisi mehhanisme ja kasutades täiendavaid ressursse nii struktuurimuutuste kui ka kõrgetasemelise riigi rahanduse edendamiseks kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega;
20. rõhutab vajadust võtta meetmeid seoses finantsstabiilsuse ja süsteemse riskiga; nõuab tungivalt, et komisjon ja nõukogu annaksid Lissaboni agendale uut elujõudu ja kohandaksid liikmesriikide reformikavasid praegusel moonutatud majanduse ajal kuni aasta lõpuni, et kaitsta ELi kodanike töökohti ja sissetulekuid;
21. on seisukohal, et liikmesriikide üheaegne ja kooskõlastatud tegutsemine kiiresti kasvavate kulutuste puhul, erainvesteeringute ergutamine ning ühised algatused avaliku ja erasektori koostöö valdkonnas võivad tekitada olulist sünergiat, toetavad ressursside efektiivset jaotumist ning edendavad reaalmajandust ja tööhõivet kogu Euroopas eriti keerulises majandusolukorras; nõuab lisaks Euroopa Investeerimispanga hiljutistele meetmetele täiendavaid meetmeid VKEde toetamiseks; nõuab lisaks meetmeid vähem jõukate ostujõu toetamiseks ning haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmiseks töötuse ja hinnatõusude eest;
22. väljendab suurt heameelt komisjoni kiire ja tervikliku tegutsemise üle seoses riikliku abi eeskirjade kohaldamisega finantsinstitutsioonidega seoses võetud meetmetele; erakorraliste meetmete range järelevalve kontekstis kutsub komisjoni üles looma interdistsiplinaarse meeskonna, mis hõlmaks konkurentsi peadirektoraadi, 3. tasandi järelevalveasutuste (3L3 supervisors) ja Euroopa Keskpankade Süsteemi spetsialiste, eesmärgiga ühendada teadmised ja oskusteave ning tagada tasakaalustatud, erapooletud ja kõrgekvaliteedilised otsused kõigis liikmesriikides;
Lissaboni leping
23. võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu otsuse määrata detsembris toimuval kohtumisel kindlaks „lahenduse põhijooned ja ühine tegutsemisviis” Lissaboni lepingu ratifitseerimisega seoses; rõhutab, et praegune finantskriis ja hiljutine geopoliitiline kriis Musta mere piirkonna sündmustega seoses näitavad vajadust suurema tegutsemisvõime järele, mis nähakse ette Lissaboni lepinguga;
24. kutsub Iirimaad üles määratlema, kuidas teised liikmesriigid saavad ratifitseerimisprotsessis abiks olla;
25. kordab, et austab Iirimaa referendumi tulemust ja teiste liikmesriikide ratifitseerimismenetluste tulemusi, ning on seisukohal, et on võimalik leida lahendus iirlaste väljendatud muredele, et tagada võimalikult kiiresti kõigi jaoks aktsepteeritav lahendus;
Energeetika ja kliimamuutus
26. tervitab Euroopa Ülemkogu otsusekindlust raskest majandusolukorrast hoolimata pidada kinni 2007. aasta märtsis ja 2008. aasta märtsis võetud kohustustest; kutsub nõukogu üles jõudma 2008. aasta detsembriks kokkuleppele kliimamuutust ja energeetikat käsitlevas õigusaktide paketis sisalduvate õigusaktide ettepanekute osas, võttes arvesse investeeringute ja töökohtade mõju;
27. rõhutab, et taastuvenergia osas kavandatud riiklike eesmärkide saavutamisega seoses on liikmesriikide kohustuslikud vahe-eesmärgid direktiivi järgimise tagamiseks ülimalt tähtsad;
28. kordab, et kõnealused ettepanekud moodustavad energeetikat käsitleva õigusaktide sidusa paketi, mille tasakaalu ja põhilisi parameetreid tuleb säilitada, ning nõuab tungivalt, et nõukogu täidaks oma kohustusi, tehes tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga õigeaegse kokkuleppe saavutamise eesmärgil;
29. tuletab meelde, et üldisesse kliimamuutust ja energeetikat käsitlevasse õigusaktide paketti on vaja ühe õigusakti ettepanekuna lisada ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioksiidiheite vähendamist käsitleva ühenduse tervikliku lähenemisviisi raames;
30. kohustub tegema nõukoguga tihedat koostööd, et jõuda võimalikult kiiresti kokkuleppele kliimamuutust ja energeetikat käsitlevas õigusaktide paketis sisalduvate õigusaktide ettepanekute osas;
31. märgib, et eelseisvate läbirääkimiste käigus võtavad eesistujariik ja komisjon arvesse olukorda igas liikmesriigis ning leiavad sobilikud lahendused erinevatele tööstussektoritele, mida kliimamuutuse pakett mõjutab, eesmärgiga kaitsta töökohti ja konkurentsivõimet; tuletab Euroopa Ülemkogule meelde, et kõnealuse paketi tulemusena luuakse ka uusi töökohti ja tööstusharusid ning aidatakse Euroopal võtta konkurentsivõimeline juhiroll rohelise tehnoloogia arendamisel;
Energiavarustuse kindlus
32. tervitab eesistujariigi ettepanekuid ja aruande projekti energiavarustuse kindluse teemal; nõuab ettepanekute kiiret rakendamist; ootab huviga komisjoni eelseisvat energiapoliitika strateegilist läbivaatamist, mis on plaanitud 2008. aasta novembrisse, ning 2009. aasta kevadist Euroopa Ülemkogu, kus on kavas hinnata Euroopa energiapoliitika tegevuskava rakendamist ning energiavarustuse kindluse valdkonnas vajalike meetmete võtmist;
33. on veendunud, et energiaallikate mitmekesistamine koos piirkonnale omaste energiaallikate suurema kasutamise, detsentraliseeritud energiatootmise ja energiasäästumeetmetega aitavad varustuskindlust suurendada; juhib tähelepanu asjaolule, et energiavarustuse kindlus on Euroopa Liidu jaoks prioriteet; rõhutab sellega seoses, et ELi ühiste taastuvenergia projektide arendamine peab omama juhtivat rolli energiavarustuse kindluse tagamisel, samal ajal kindlustades Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide järgimise;
34. tervitab üleskutset kiirendada Euroopa energiatõhususe tegevuskava rakendamist; märgib samas, et paljude liikmesriikide valitsused ei ole suutnud seada prioriteediks energiatõhusust käsitlevate õigusaktide täielikku ja kiiret ülevõtmist ja järgimist; rõhutab, et vaja on täiendavaid ja ulatuslikumaid energiatõhususe alaseid algatusi, eriti ehitiste, toodete ja linnatranspordiga seotud valdkondades;
35. on seisukohal, et täielikult toimiv siseturg on energiavarustuse kindluse jaoks ülima tähtsusega; märgib, et ELi energiaturg ei ole ikka veel täielikult välja kujundatud ja selle täielik rakendamine on hädavajalik; tervitab üleskutset viia energia siseturgu käsitlev õigusaktide pakett lõpule enne parlamendi käesoleva ametiaja lõppu; kutsub nõukogu üles alustama Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi energia siseturgu käsitlevate õigusaktide paketi osas vastavalt nõukogu (energeetika) 10. oktoobri istungil saavutatud poliitilisele kokkuleppele;
36. tervitab nõukogu üleskutset tugevdada ja täiendada elutähtsaid infrastruktuure; kutsub komisjoni üles rakendama üleeuroopalisi energiavõrke ja looma võrkude ühendamise prioriteetplaani, pöörates ühtlasi tähelepanu veeldatud maagaasi vastuvõtu ja taasgaasistamise infrastruktuurile ja hoidlatele; tervitab asjaolu, et ELi isoleeritud piirkondadele on pööratud eritähelepanu; rõhutab Euroopa võrkude ühendamise ja võrgu infrastruktuuri täiendava arendamise tähtsust, et tuua turgudele suuremal määral avamerel toodetavat tuuleenergiat; märgib, et piiriülesed võrkudevahelised ühendused nõuavad erimeetmeid, näiteks eeliskohtlemist rahastamisel või maksuvabastusi; märgib, et üleeuroopaliste võrkude puuduvate lülide lõpuleviimine parandab varustuskindlust ning aitab kaasa siseturu väljakujundamisele;
37. nõuab ELi ühtse kriisiabisüsteemi väljatöötamist varustuskindluse tagamiseks, suurendades ELi minimaalseid naftavarusid 90-lt tarbimispäevalt 120 tarbimispäevani ja luues minimaalsed gaasivarud vähemalt 90ks päevaks; märgib, et minimaalsete gaasivarude tagamiseks on vaja liikmesriikide poolt tõhusat koordineerimist ja vajalikke investeeringuid;
38. on arvamusel, et Euroopa nafta- ja naftasaaduste varude ning nende impordi ja ekspordi iganädalane tooteliikide kaupa (toornafta, bensiin, diislikütus, kütteõli ja muud) avaldamine (USA eeskujul üldkasutatavate andmete alusel) annaks parema ülevaate maailmaturule avaldatavast survest;
39. nõuab Euroopa ühise energiaalase välispoliitika väljatöötamist, mis aitaks oluliselt kaasa kogu ELi energiajulgeoleku tagamisele, järgides samal ajal rahvusvahelisel tasandil jätkusuutlikkuse eesmärki, andes seega ELi kodanike jaoks riiklikul tasandil tehtavatele jõupingutustele olulist lisandväärtust; on seisukohal, et energiapoliitika ja eelkõige energiavarustuse kindlus peab olema ühise välispoliitika integreeritud ja silmapaistev osa ning et energiapoliitikat tuleks võtta arvesse kõikides välispoliitikaga seotud aspektides;
40. on veendunud, et energiaharta lepingu põhimõtted peaksid olema juhisteks Euroopa ühises energiaalases välispoliitikas ja ELi rahvusvahelises koostöös energiasektoris;
41. rõhutab vajadust tõhustada koostööd Musta mere piirkonna naaberriikidega institutsioonilise ja mitmepoolse mehhanismi abil, hõlmates ka energiavarustuse ja transiidi kindluse ning turu toimimise läbipaistvusega seotud küsimusi; on arvamusel, et sellised naaberriigid nagu Kasahstan tuleks kaasata piirkonna stabiilsuse ja energiavoo huvides; võttes asjakohaselt arvesse partnerluse tähtsust Kasahstaniga, tervitab paranenud koostööd Usbekistaniga ja nõuab kavandatud ajutise kaubanduslepingu sõlmimise peatamise ümberhindamist;
42. palub arendada tihedamat energiaalast dialoogi Taga-Kaukaasia, Kaspia mere ja Kesk-Aasia piirkondade riikide ning samuti Vahemere piirkonna ja Lähis-Ida riikidega;
Euroopa sisserände- ja varjupaigapakt
43. võtab teadmiseks eesistujariigi Prantsusmaa algatuse Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti kohta; on siiski seisukohal, et see kujutab endast 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel seatud ELi ühise sisserände- ja varjupaigapoliitika eesmärgiga seoses sammu tagasi ning sellel puuduvad igasugused viited konkreetsetele õigusloomega seotud meetmetele, eelkõige et määratleda liikmesriikides ühtsed tingimused kolmandate riikide kodanike seadusliku sisenemise ja viibimise kohta, ilma milleta on üleskutse vältida ulatuslikku seadustamist üksnes sümboolne;
44. taunib asjaolu, et kõnealuse pakti üldises lähenemises on integratsioonipoliitikal ja kodakondsusel üksnes marginaalne roll; on arvamusel, et ühine sisserändepoliitika peaks põhinema eeldusel, et sisserändajad on ühiskonna individuaalsed liikmed ja potentsiaalsed kodanikud, ning hõlmama selget ja tulemuslikku poliitikat sotsiaalse kaasamise ja integratsiooni valdkonnas, eriti võttes arvesse Euroopa Parlamendi ulatuslikumat ettepanekut Musta mere piirkonna kohta;
Euroopa Ülemkogu 1. septembri 2008. aasta kohtumise järelmeetmed
45. väljendab heameelt nõukogu seisukoha üle seoses olukorraga Gruusias; tuletab meelde 12. augusti ja 8. septembri kokkulepetes sisalduvaid kohustusi; rõhutab, et Vene vägede väljaviimine Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ümbritsevast tsoonist on esimene samm; nõuab põgenike turvalist ja kiiret tagasipöördumist kohapealsete ELi vaatlejate jälgimise saatel; taunib 15. oktoobril 2008. aastal Genfis toimunud Venemaa ja Gruusia vaheliste läbirääkimiste ebaõnnestumist;
46. tervitab otsust toetada ELi idanaabreid ja palub nõukogul Euroopa Parlamendiga konsulteerida tulevase „idapartnerluse” osas;
47. toetab nõukogu otsust tühistada Valgevene ametivõimudega poliitiliste kontaktide keeld ja peatada kuueks kuuks teatavate Valgevene ametnike, sealhulgas president Lukašenka viisakeeld; kutsub nõukogu üles jätkama dialoogi ja kujundama Valgevene suhtes välja poliitika, mis oleks allutatud rangele positiivsele tingimuslikkusele; palub nõukogul ja komisjonil kaaluda võimalust Euroopa naabruse ja partnerluse instrumendi ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi valikuliseks kohaldamiseks Valgevenele, pakkudes rohkem toetust Valgevene kodanikuühiskonnale; rõhutab, et Valgevene demokraatlik opositsioon tuleb täiel määral kaasata ELi ja Valgevene vahelisse dialoogi; nõuab, et Valgevene ametivõimud tühistaksid de facto viisakeelu Euroopa Parlamendi liikmetele; kutsub nõukogu üles astuma täiendavaid samme Valgevene kodanike jaoks viisamenetluste lihtsustamiseks ja liberaliseerimiseks, sealhulgas alandama Valgevene kodanike jaoks Schengeni piirkonda sisenemisel nõutavat viisalõivu, kuna niisugune tegevus on tähtis inimestevaheliste kontaktide lihtsustamiseks ja tihendamiseks ning demokraatia edendamiseks riigis; toetab täiendavat koostööd Valgevenega vastastikust huvi pakkuvates valdkondades nagu kaubandus, transport, keskkond, energeetika, toll jne;
48. rõhutab, et praeguse toidukriisi kontekstis peavad liikmesriigid jätkama oma kohustuste täitmist arengumaade ees; kutsub nõukogu ja komisjoni üles jõudma võimalikult kiiresti kokkuleppele 1 miljardi euro eraldamises arengumaade väiketalunike toetamise kavale; kordab, et Euroopa Liidul on aeg näidata oma juhirolli praeguse toidukriisi tõrjumisel;
49. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, Euroopa väärtpaberituru reguleerijate komiteele, Euroopa pangajärelevalve komiteele ning Euroopa kindlustuse ja ametipensionide järelevalve komiteele.