RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
12.11.2008
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Alessandro Foglietta, Salvatore Tatarella, Liam Aylward, Ryszard Czarnecki ja Roberta Angelilli
fraktsiooni UEN nimel
HIV/AIDSi varajane diagnoosimine ja varajane ravi
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0581/2008
B6‑0586/2008
Euroopa Parlamendi resolutsioon HIV/AIDSi varajase diagnoosimise ja varajase ravi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ülemaailmset AIDSi päeva 1. detsembril 2008;
– võttes arvesse 2001. aasta Abuja kohustuste deklaratsiooni;
– võttes arvesse UNAIDSi/WHO 2007. aasta detsembri AIDSi-epideemia aruannet;
– võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärke, milles sisaldub eesmärk saavutada HIV/AIDSi epideemia langustrend aastaks 2015;
– võttes arvesse kõiki arengumaid hõlmavat HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga võitlemise Euroopa tegevusprogrammi 2007–2011, mille komisjon võttis vastu 2005. aasta aprillis;
– võttes arvesse komisjoni teatist HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009;
– võttes arvesse Gleneaglesi ja ÜRO 2005. aasta kohustusi saavutada üldine juurdepääs ennetamisele, ravile ja hooldusele aastaks 2010;
– võttes arvesse ELis AIDSi vastase võitluse uute algatuste arutamiseks 12. märtsil 2007. aastal Bremenis kokku tulnud ELi tervishoiuministrite ja veel 16 riigi esindajate konverentsi „Vastutus ja partnerlus – üheskoos HIV/AIDSi vastu” tulemusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et UNAIDSi hinnangul on praegu maailmas 33,2 miljonit HIV nakkusega inimest, sealhulgas 2,5 miljonit last, ning arvestades, et 2007. aasta jooksul nakatus viirusesse veel 2,5 miljonit inimest;
B. arvestades, et UNAIDSi 2008. aasta aruande järgi ülemaailmse AIDSi-epideemia kohta on epideemia stabiliseerumas, kuid vastuvõetamatult kõrgel tasemel;
C. arvestades, et kuigi uute HIVi nakatumiste määr on mitmes riigis langenud, tasakaalustab neid soodsaid suundumusi vähemalt osaliselt uute nakatumiste kasv teistes riikides;
D. arvestades, et naised moodustavad veel ikka 50 % HIViga nakatunutest maailmas ning seetõttu oleks soovitatav kasutada soopõhist lähenemist;
E. arvestades, et on hädavajalik võidelda igasuguse naistevastase vägivalla vastu, sealhulgas koduvägivalla, vägistamise, sundabielu, prostitutsiooni, naistega kaubitsemise, relvastatud konfliktide ajal röövimise ja noorte naiste orjastamise vastu, mis on mõned HIV/AIDSi epideemia leviku põhjused;
F. arvestades, et HIViga nakatunud inimestel on erivajadused tervishoiu, pereplaneerimise, turvalise sünnitamise ja imikute rinnaga toitmise suhtes, mis tuleks tagada igasugust diskrimineerimist vältides;
G. arvestades, et ennetuslikud vahendid, näiteks emalt lapsele ülekandumise ennetamine, peaksid olema kättesaadavad ja neid tuleks täiendada pideva retroviiruse vastase raviga emadele;
H. arvestades, et on hädavajalik suurendada teadlikkust, võidelda eelarvamuste vastu ja parandada haridust, ning arvestades, et ülemaailme AIDSi päev on tähtis võimalus inimestele meelde tuletada, et HIV on rahvatervises ikka veel üks suurimatest ohtudest;
I. arvestades, et on oluline tagada juurdepääs korralikule ravile kogu maailmas ning et tuleks võtta rahvusvahelised kohustused, et tagada ravimite kättesaadavus taskukohase hinnaga kogu maailmas,
1. on seisukohal, et HIV/AIDS kujutab endast ülemaailmset tervishoiukriisi ning kõige suuremat väljakutset meie riikide ja kogu maailma arengule, edasiminekule ja stabiilsusele;
2. tervitab 94 uue toetuse andmise heakskiitmist 10. novembril 2008 2,75 miljardi dollari väärtuses ÜRO ülemaailmsest fondist projektidele, mille eesmärgiks on võidelda HIV/AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu, ning on seisukohal, et need uued vahendid aitavad muu hulgas maailmal saavutada üleilmseid eesmärke, nagu üldine juurdepääs AIDSi ravile ja ennetusele;
3. rõhutab asjaolu, et HIVi nakatunute hinnangulise arvu tõttu on vaja sekkuda viivitamata ja kooskõlastatult rahvusvahelisel tasandil kõikehõlmava lähenemisviisiga, mis peaks hõlmama valitsusasutusi rahvusvahelisel, riigi, piirkonna ja kohalikul tasandil ning koostööd kodanikuühiskonna ja valitsusväliste organisatsioonidega;
4. tuletab meelde, et hinnanguliselt oli HIVi nakatunute arv 2007. aastal 33,2 miljonit, lisandus 2,5 miljonit viirusesse nakatunut ja AIDSi suri 2,1 miljonit;
5. rõhutab asjaolu, et isegi kui uute nakatunute määr Sahara-taguses Aafrikas on veidi vähenenud, elab siiski 68 % HIVi nakatunutest selles piirkonnas;
6. märgib murega, et Ida-Euroopas ja Kesk-Aasias on HIVi nakatunute arv 1 500 000, ning kutsub ELi üles looma meetmeid, et tagada HIV-patsientidele asjakohane ravi;
7. hindab kõrgelt 9. oktoobri 2008. aasta kohtumise tulemusi, kus ÜRO peasekretär ja üle kaheteistkümne rahvusvahelise ravimiettevõtte tippjuhid leppisid kokku, et HIV/AIDSi vastu võitlemiseks tuleb teha suuremaid pingutusi olenemata ennetusele ja ravile juurdepääsu parandamiseks juba tehtud olulistest sammudest;
8. tuletab meelde vajadust suuremate investeeringute järele HIViga seotud uute ravimite uurimis- ja arendustegevusse ning taskukohaste diagnoosimisseadmete ja ennetustehnoloogiate, näiteks vaktsiinid, arendamisse;
9. tervitab 2008. aasta Nobeli meditsiiniauhinna andmist Sinouissile ja Montaignerile HIVi avastamise ja edasise teedrajava teadustöö eest viiruse uurimisel;
10. peab ülioluliseks, et nakatunud lapsed saaksid aru, et neil on õigus tervishoiule, haridusele ja hoolekandele;
11. tuletab seetõttu meelde sotsiaalteenuste tähtsust ja seda, et nende rahastamist tuleb suunata nii, et HIVi nakatunute ja AIDSi põdevate liikmetega majapidamistes elavaid lapsi ei sunnitaks koolist loobuma haigete sugulaste eest hoolitsemiseks ega minema sugulaste haigestumisel palgatööle;
12. on seisukohal, et eriti tuleks teha pingutusi lapsprostitutsiooni ja laste seksiturismi vastu võitlemises, et vältida sellise tegevuse tagajärjel kuhjuvat psüühilist ja füüsilist kahju ning HIVi levikut;
13. nõuab tungivalt, et komisjon ja tema partnerid seaksid esmatähtsale kohale ja töötaksid välja programmid, millega kaitstakse naisi igasuguse vägivalla, sealhulgas koguvägivalla, vägistamise, sundabielu, prostitutsiooni, naistega kaubitsemise, relvastatud konfliktide ajal röövimise ja noorte tüdrukute orjastamise tagajärjel saadud nakkuste eest;
14. märgib murega, et seksiturism on osutunud peamiseks HIVi nakatunute arvu suurenemise põhjuseks arengumaades, ning kutsub valitsusi üles võtma kohaseid samme sellise tegevuse piiramiseks;
15. peab ülioluliseks, et EL annaks poliitikaalast nõu arengumaade valitsustele ja tervishoiuasutustele nii riigi kui ka piirkondlikul tasandil ning pakuks tehnilist abi ja spetsialistide nõuandeid patsientide ravimise, ohutute vereülekandesüsteemide, laborianalüüside, haiglate juhtimise ja HIVi nakatunud isikute ja nende perede ühiskonda taaslülitamise kohta;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, ELi liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile ning UNAIDSi, UNDP ja UNFPA juhtidele.