RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

12.11.2008

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Adamos Adamou, Vittorio Agnoletto ja Dimitrios Papadimoulis
fraktsiooni GUE/NGL nimel
HIV/AIDSi varajane diagnoosimine ja varajane ravi

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0581/2008

B6‑0587/2008

Euroopa Parlamendi resolutsioon HIV/AIDSi varajase diagnoosimise ja varajase ravi kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2007. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009[1];

–   võttes arvesse 13. märtsi 2007. aasta Bremeni deklaratsiooni „Vastutus ja partnerlus – üheskoos HIV/AIDSi vastu”;

–   võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni HIV/AIDSi kohta: aeg tegutseda[2];

–   võttes arvesse oma 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni AIDSi kohta[3];

–   võttes arvesse nõukogu 6. juuni 2005. aasta järeldusi võitluse kohta HIV/AIDSi vastu;

–   võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „HIV/AIDSi vastase võitluse kohta Euroopa Liidus ja naaberriikides aastatel 2006–2009”[4];

–   võttes arvesse Dublini deklaratsiooni partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias, mis võeti vastu Iirimaa ELi eesistumise ajal 23.–24. veebruaril 2004 toimunud ministrite konverentsil „Barjääride purustamine – partnerlus võitluses HIV/AIDSiga Euroopas ja Kesk-Aasias”;

–   võttes arvesse UNAIDS/WHO 2008. aasta Euroopa raportit pealkirjaga „Dublini deklaratsiooni (partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias) rakendamisel tehtud edusammud”;

–   võttes arvesse Vilniuse deklaratsiooni meetmete tugevdamise kohta reageerimiseks HIV/AIDSile Euroopa Liidus ja naaberriikides, mis võeti vastu Euroopa Liidu ja naaberriikide ministrite ja valitsuste esindajate poolt Leedus Vilniuses 16.–17. septembril 2004. a toimunud konverentsil „Euroopa ja HIV/AIDS – uued väljakutsed, uued võimalused”;

–   võttes arvesse WHO 2006. aasta HIV/AIDSi programmi „Üldise juurdepääsu suunas 2010. aastaks”;

–   võttes arvesse Eurobaromeetri 2006. aasta veebruari andmeid AIDSi ennetamise kohta;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.   arvestades, et EuroHIVi 2006. aasta lõpu aruanne näitab, et ajavahemikus 1999–2006 lisandus Euroopa Liidus 269 152 uut HIV-nakkusega inimest ja WHO Euroopa regioonis lisandus 806 258 uut HIV-kandjat;

B.  arvestades, et EuroHIVi 2006. aasta lõpu aruande andmeil on Euroopa Liidus 11 % uutest HIViga nakatunutest alla 25aastased noored;

C.  arvestades, et EuroHIVi ja UNAIDSi aruanded kinnitavad, et HIViga nakatumiste arv Euroopa Liidus ja samuti naaberriikides kasvab murettekitava kiirusega ning et teatavates riikides on hinnanguline HIViga nakatunud inimeste arv peaaegu kolm korda suurem kui ametlikud andmed näitavad;

D.   arvestades, et hoolimata HIVi nakatunute suuremast arvust jätkus 2006. aastal diagnoositud AIDSi juhtumite järjekindel vähenemine ning EuroHIVi 2006. aasta lõpu aruande andmeil diagnoositi ELis võrreldes 1999. aastaga 40 % võrra vähem juhtumeid;

E.  arvestades, et suur osa HIViga nakatumistest jääb diagnoosimata; arvestades, et paljud inimesed ei tea, kas nad on nakatunud või mitte, ning saavad seda tõenäoliselt teada alles HIV/AIDSiga seotud haiguste ilmnemisel;

F.  arvestades, et HIVi nakkavus suureneb märgatavalt, kui samaaegselt esineb ka muid sugulisel teel nakkavaid haigusi (nagu nt gonorröa, klamüüdia, herpes ja süüfilis);

G.  arvestades, et HIV-epideemia veeni süstivate narkomaanide seas on üks selle nakkuse kiire leviku põhjusi mitmetes Ida-Euroopa riikides;

H.  arvestades, et HIV/AIDS on nakkushaigus ning seetõttu on oht nakatuda avastamata nakatunud isikute kaudu;

I.  arvestades, et UNAIDSi ja WHO leiud Euroopa aruannetes, mis käsitlevad Dublini deklaratsiooni (partnerluse kohta võitluseks HIV/AIDSi vastu Euroopas ja Kesk-Aasias) rakendamisel tehtud edusamme, osutavad sellele, et vähesed Euroopa piirkonna 53 riigist on võtnud häbimärgistamise, diskrimineerimise ja inimõiguste suhtes niisuguse hoiaku, mis on kooskõlas nende Dublini deklaratsioonis võetud kohustustega;

J.  arvestades, et inimõiguste terviklik kaitse on oluline HIVi vastase võitluse kõikide aspektide seisukohast;

K.  arvestades, et piiriülene koostöö on epideemiaga võitlemisel hädavajalik;

L.   arvestades, et uute ravimite kasutamisega on võimalik pikendada HIV+ nakatunud inimeste eluiga, kuid need ei tapa viirust, mistõttu suureneb HIVi nakatunud ja AIDSi põdevate inimeste arv Euroopas;

M.  arvestades, et uute nakatumiste arvu vähendamiseks tuleb edendada tõhusaid rahvatervise meetmeid, et hõlbustada HIVi varajast avastamist,

1.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles sõnastama HIVi käsitlevat strateegiat, et:

• –edendada varajast diagnoosimist ja vähendada takistusi testimisele;
• –tagada varajane ravi ja varajasema ravi kasulikkusest teavitamine,

2.  kutsub komisjoni üles tagama, et Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus teostab täpset seiret ja järelevalvet, esitades sealhulgas täpsemaid hinnanguid diagnoosimata elanikkonna kohta (suurus, tunnusjooned jne);

3.  kutsub komisjoni üles eraldama kõnealuse strateegia rakendamise toetuseks poliitilisi ja rahalisi vahendeid ning inimressursse;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama vabatahtlikku juurdepääsu testimisele, mis peab UNAIDSi suuniste kohaselt olema anonüümne;

5.  kutsub komisjoni üles kehtestama HIV/AIDSi vähendamise strateegiat, mis keskenduks narkomaanidele ja veeni süstivatele narkomaanidele;

6.  ergutab liikmesriike sõnastama nõukogu soovitusi tõenditepõhise testimise ja ravisuuniste rakendamise kohta kõikides liikmesriikides;

7.  palub Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et HIV/AIDSi vastase võitluse edusammude seires Euroopa Liidus ja selle naaberriikides arvestataks tulevikus ka näitajaid, mis otseselt käsitlevad ja mõõdavad inimõigusküsimusi seoses HIV/AIDSiga;

8.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tagada, et HIVga nakatunud ja AIDSi põdevate inimeste diskrimineerimine oleks kõikides liikmesriikides tulemuslikult välistatud;

9.   kutsub liikmesriike üles tõhustama HIV/AIDSi ennetamist, testimist ja ravi käsitlevaid teabe- ja koolituskampaaniaid, kasutades selleks eri sihtrühmade kohaseid teabevahendeid;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikidele, ÜRO peasekretärile, UNAIDSile, Maailma Terviseorganisatsioonile ja liikmesriikide valitsustele.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0137.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0321.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0526.
• [4]  KOM(2005)0654.