Resolutsiooni ettepanek - B6-0027/2009Resolutsiooni ettepanek
B6-0027/2009

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

7.1.2009

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Daniel Cohn-Bendit, Gisela Kallenbach, Angelika Beer, Raül Romeva i Rueda, Cem Özdemir, Sepp Kusstatscher ja Joost Lagendijk
fraktsiooni Verts/ALE nimel
11. juuli kuulutamine 11. juuli 1995. aasta Srebrenica genotsiidi ohvrite üleeuroopaliseks mälestuspäevaks

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0022/2009

Menetlus : 2009/2502(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0027/2009
Esitatud tekstid :
B6-0027/2009
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0027/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon 11. juuli kuulutamise kohta 11. juuli 1995. aasta Srebrenica genotsiidi ohvrite üleeuroopaliseks mälestuspäevaks

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 7. juuli 2005. aasta resolutsiooni „Balkani riikide tulevik 10. aastat peale Srebrenicat”;

–  võttes arvesse 16. juunil 2008 allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingut Euroopa Liidu ning Bosnia ja Hertsegoviina vahel ning ELi 2003. aasta Thessaloníki tippkohtumisel kõikidele Lääne-Balkani riikidele antud ELi liikmeks saamise väljavaadet;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et 1995. aasta juulis langes Bosnia linn Srebrenica, mis oli tol ajal isoleeritud enklaav, olles ÜRO Julgeolekunõukogu 16. aprilli 1993. aasta resolutsiooniga kuulutatud kaitstud piirkonnaks, Serblaste Vabariigi tolleaegse presidendi Radovan Karadžići kontrolli all tegutseva kindral Ratko Mladići juhitud Bosnia serblaste vägede kätte;

B.  arvestades, et 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. juulil tapeti rohkem kui 8000 meest ning sundküüditati ligikaudu 25 000 naist, last ja eakat inimest;

C.  arvestades, et endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu (EJRK) poolt genotsiidiks kuulutatud tragöödia leidis aset ÜRO poolt turvapaigaks tunnistatud kohas, sümboliseerides seetõttu rahvusvahelise üldsuse jõuetust konflikti sekkumisel ja tsiviilelanikkonna kaitsmisel;

D.  võttes arvesse Genfi konventsiooni arvukaid rikkumisi, mille Bosnia serblaste väed Srebrenica tsiviilelanikkonna suhtes toime panid, sealhulgas tuhandete naiste, laste ja eakate inimeste küüditamist ning paljude naiste vägistamist;

E.  arvestades, et hoolimata siiani tehtud hiiglaslikest pingutustest massi- ja üksikhaudade avastamiseks ja ohvrite surnukehade väljakaevamiseks ning tuvastamiseks ei võimalda siiani tehtud uuringud Srebrenicas ja selle ümbruses toimunud sündmuste stsenaariumi täielikku taastamist;

F.  arvestades, et tõeline rahu ei ole võimalik ilma õigusemõistmiseta ning arvestades, et täielik ja piiramatu koostöö EJRKga jääb Lääne-Balkani riikide ELi integreerimise protsessi edasise jätkumise põhinõudeks;

G.  arvestades, et Bosnia serblaste vägede kindral Radislav Krstić on esimene EJRK poolt Srebrenica genotsiidile kaasaaitamises ja sellele õhutamises süüdi mõistetud isik, kuid kõige silmapaistvam süüdistatav isik Ratko Mladić on kaksteist aastat pärast traagilisi sündmusi ikka veel vabaduses;

H.  arvestades, et vajakajäämised ELi otsustamismehhanismides ning tõelise ühise välis- ja julgeolekupoliitika puudumine mängisid samuti negatiivset rolli sündmuste kulgemisel;

I.  arvestades, et rahvusvaheliste organisatsioonide ebaefektiivsus ja ebapädevus sai saatuslikuks Srebrenica elanikele ning näitab viivitamatut vajadust rahvusvaheliste rahuvalve- ja rahutagamisoperatsioonide parema ettevalmistamise ja koordineerimise järele ning eriti vajadust luureandmete ja teabe vahetamise järele, mille puudumine põhjustas selgelt Hollandi vägede täieliku suutmatuse enklaavi kaitsta;

J.  arvestades, et on vaja tõsta nimetatud traagiliste sündmuste alast teadlikkust kogu Euroopas ja saavutada Lääne-Balkanil vastutuse avalik tunnistamine, eesmärgiga taastada vastastikune usaldus ja algatada kestev dialoog piirkonna riikide vahel,

1.  märgib, et 1995. aastal Srebrenicas toimunud massihävitus jääb alati Euroopa ajaloo lahtiseks haavaks, mida tuleks asjakohaselt mälestada, et vältida selliste sündmuste kordumist;

2.  mälestab metsikuste ohvreid ja avaldab neile austust; avaldab kaastunnet ja väljendab solidaarsust ohvrite perekondadega, kellest paljud elavad lõpliku kinnituseta oma isade, poegade, abikaasade või vendade saatuse kohta; tunnistab, et seda jätkuvat valu suurendab suutmatus tuua nimetatud tegude eest vastutavad isikud kohtu ette;

3.  kutsub nõukogu ja komisjoni üles mälestama asjakohaselt Srebrenica-Potočari genotsiidi aastapäeva, toetades Euroopa Parlamendi otsust kuulutada 11. juuli Srebrenica genotsiidi mälestuspäevaks kogu Euroopa Liidus ja kõikides Lääne-Balkani riikides;

4.  avaldab oma täielikku toetust EJRK väärtuslikule ja raskele tööle, rõhutab, et Srebrenicas ja selle ümbruses toimunud massihävituse eest vastutavate isikute kohtu ette toomine on oluline samm rahu ja stabiilsuse saavutamisel piirkonnas ning rõhutab veel kord, et täielik koostöö EJRKga on kõikide piirkonna riikide jaoks ELiga tihedamate suhete loomise ning ühinemisprotsessi alustamise eeltingimus;

5.  rõhutab rahu ja stabiilsuse tagamise tähtsust Lääne-Balkanil ning vajadust tõelise lepitusprotsessi algatamise järele Euroopa integratsiooniprotsessi osana; nõuab tungivalt, et kõik riigid teeksid täiendavaid jõupingutusi keerulise ja segase mineviku suhtes kokkuleppele jõudmiseks;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Bosnia ja Hertsegoviina ning selle haldusüksuste valitsusele ja parlamendile, samuti Lääne-Balkani riikide valitsustele ja parlamentidele.