Menetlus : 2009/2504(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0054/2009

Esitatud tekstid :

B6-0054/2009

Arutelud :

PV 14/01/2009 - 8
CRE 14/01/2009 - 8

Hääletused :

PV 15/01/2009 - 6.3
CRE 15/01/2009 - 6.3

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0025

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 97kWORD 47k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0051/2009
12.1.2009
PE416.179
 
B6‑0054/2009
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Daniel Cohn-Bendit, Monica Frassoni, David Hammerstein, Hélène Flautre, Caroline Lucas, Margrete Auken, Jill Evans, Angelika Beer ja Cem Özdemir
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Konflikt Gaza sektoris

Euroopa Parlamendi resolutsioon konflikti kohta Gaza sektoris 
B6‑0054/2009

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida kohta, eelkõige 16. novembri 2006. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris, 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni olukorra kohta Lähis-Idas, 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni humanitaarolukorra kohta Gazas ning 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni olukorra kohta Gaza sektoris;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone 242 (1967), 338 (1973) ja 8. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni 1860;

–  võttes arvesse neljandat Genfi konventsiooni (1949) ja selle viit põhimõtet;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu 30. detsembri avaldust olukorra kohta Lähis-Idas;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et pärast Egiptuse vahendusel Iisraeli ja Hamasi vahel 18. juunil 2008. aastal sõlmitud kuuekuulise vaherahu lõppu alustas Iisraeli sõjavägi 27. detsembril 2008 vastulöögina Palestiina võitlejate raketirünnakutele õhurünnakut, millele järgnes maavägede sissetung Gaza sektorisse;

B.  arvestades, et mõlemad pooled rikkusid korduvalt vaherahu ning see ei toonud kaasa Iisraeli poolset Gaza sektori blokaadi lõpetamist, nagu pooled kokku leppisid, millega kaasneb kogu Gaza sektori elanikkonda mõjutav tõsine humanitaarkriis ning Jordani Läänekaldal valitseva olukorra piiratud ja väheoluline paranemine;

C.  arvestades, et Iisraeli pealetungi käigus on praeguseks surma saanud ligi 1000 ja vigastada 3000 inimest, kelle hulgas on palju naisi ja lapsi, ning hävinud on tsiviilinfrastruktuur, hooned, majad ja isegi pagulasperedele varjupaika pakkunud ÜRO kool;

D.  arvestades, et Iisrael ja Palestiina väljendasid 27. novembri 2007. aasta Annapolise deklaratsioonis otsusekindlust alustada heas usus kahepoolseid läbirääkimisi, et sõlmida enne 2008. aasta lõppu lahendamata küsimusi lahendav rahuleping ning täita viivitamata rahuplaaniga pooltele kehtestatud kohustused, mis hõlmavad asundustega seotud igasuguse tegevuse peatamist, piirangute kaotamist kaupade ja inimeste liikumiselt okupeeritud aladel ning vägivalla ja terrorismi lõpetamist,

1.  mõistab kindlalt hukka Iisraeli õhu- ja maavägede massiivsed ja ebaproportsionaalsed rünnakud tihedalt asustatud aladel, mis on põhjustanud üha suureneva arvu tsiviilohvreid ja laiaulatuslikud tsiviilinfrastruktuuri purustused, ning kutsub Iisraeli üles täitma rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega kehtestatud kohustust tagada humanitaarabi takistamatu toimetamine konfliktipiirkonda; mõistab samas hukka Iisraeli tsiviilisikute vastu suunatud Hamasi raketirünnakud;

2.  kordab oma seisukohta, et Iisraeli ja Palestiina konflikti ei saa lahendada sõjalisel teel; pooldab seetõttu diplomaatilist tegevust eesmärgiga saavutada püsiv relvarahu, mis tugineb Hamasi raketirünnakute lõpetamisele, tunnelite kaudu relvade smugeldamise lõpetamisele, Gaza sektori blokaadi lõpetamisele Iisraeli poolt ning selle kõrval piiride avamisele ja piiriületuspunktide töö korraldust käsitlevale uuele ja tõhusale kokkuleppele;

3.  toetab eriti Prantsusmaa ja Egiptuse ühisalgatust ning kutsub nõukogu üles kasutama kõiki võimalusi neliku taaselustamiseks ja kõikide asjassepuutuvate osapoolte vaheliste läbirääkimiste võimaldamiseks; väljendab heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu poolt vastu võetud resolutsiooni üle, milles nõutakse viivitamatult püsiva relvarahu sõlmimist, millest peetaks täielikult kinni ja mis tooks kaasa Iisraeli vägede täieliku väljaviimise Gazast ning humanitaarabi takistamatu andmise ja jaotamise kogu Gazas, ning mõistab hukka mõlema poole soovimatuse järgida nimetatud resolutsioonis esitatud tingimusi;

4.  kordab, et Iisraelil on õigus end kaitsta, kuid rõhutab, et selline õigus peab olema proportsionaalne ähvardava ohuga ning seda tuleb kasutada, järgides täielikult humanitaarõigust ja Genfi konventsioonidest tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi, mis asetavad pearõhu tsiviilelanike austamisele ja kaitsmisele vaenutegevuse mõju eest, ning tuletab Iisraelile meelde eeskätt tema kohustusi, mis tal okupeeriva võimuna on vastavalt tsiviilisikute sõjaaegse kaitse Genfi neljandale konventsioonile; nõuab tungivalt, et liikmesriigid lõpetaksid relvade tarnimise Iisraelile, kuni puudub kindlus, et neid relvi ei kasutata vastuolus rahvusvahelise õigusega ning Iisrael ei kasuta rahvusvahelise õigusega keelatud relvi, nagu valge fosforiga täidetud mürsud;

5.  tunneb sügavat muret 1,5 miljoni palestiinlase käekäigu ja turvalisuse pärast, kes on suletud Gazasse võimaluseta piirkonnast lahkuda, ning Jordani Läänekaldal elavate palestiinlaste humanitaarolukorra pärast, kelle tingimused ei ole Palestiina omavalitsuse koostöövalmidusele vaatamata paranenud; on seisukohal, et pommitamise peatamine kolmeks tunniks päevas ei ole praeguse humanitaarkatastroofi lahendamiseks piisav ning sellega toime tulemiseks on vaja viivitamata püsivat tulevahetuse lõpetamist; tuletab meelde, et pragune kriis on veelgi teravdanud olukorda, mille põhjuseks on 2007. aastast alates Iisraeli võimude kehtestatud pikaajaline Gaza sektori blokaad;

6.  kutsub seetõttu mõlemat osapoolt üles lõpetama vaenutegevust, et võimaldada tsiviilelanikele piisav juurdepääs humanitaarabile, anda võimalus vigastatute evakueerimiseks, taastada hädaabiteenused ja eluline infrastruktuur ning pakkuda konfliktipiirkonnast lahkuda soovivatele palestiinlastele võimalust lahkuda turvaliselt ja naaberriikide kaasabil;

7.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud teeksid kõik võimaliku, et avada Rafah' piiriületuspunkt, et võimaldada pagulastel ja tsiviilelanikel piirkonnast lahkuda ja varustada piirkonda humanitaarabiga;

8.  rõhutab, et praeguses kriisis stabiilse kokkuleppe sõlmimise ja rahvusvahelise üldsuse osalemise põhiline eeltingimus on 2007. aasta veebruari Meka kokkuleppele tugineva sisemise üksmeele saavutamine Palestiina ühiskonna kõikide osaliste vahel;

9.  rõhutab, et Iisraeli sõjategevus purustab pöördumatult Annapolise protsessi ning seab ohtu senised piiratud saavutused ja säilinud lootused saavutada keskpikas perspektiivis läbirääkimiste teel konfliktile kõikehõlmav lahendus; kutsub seetõttu ELi üles võtma viivitamata algataja rolli, et korraldada kõigi peamiste osapoolte osalusel rahvusvaheline konverents, mille eesmärk on töötada lõpuni välja olemasolevad rahuettepanekud, eriti Araabia Liiga rahuettepanek, ning luua vundament kahe riigi vahelise kõikehõlmava lahenduse saavutamiseks, mille üks osapool on turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning teine osapool elujõuline Palestiina riik, mille pealinn on Ida-Jeruusalemm;

10.  kutsub nõukogu üles alustama ettevalmistusi ÜRO mandaadi all läbiviidavate ja ELi juhitud rahvusvaheliste rahuvalvejõudude, mis hõlmavad ka Araabia ja moslemi riikide kontingente, saatmiseks Gaza sektorisse;

11.  kutsub nõukogu üles peatama suhete arendamist Iisraeliga, kuni kõik osapooled on kokku leppinud täielikus ja püsivas relvarahus ning Iisrael võimaldab humanitaarabi takistamatut kohaletoimetamist; kinnitab samas veel kord, et ELi ja Iisraeli suhete arendamise kindel eeltingimus peab olema inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse austamine, Gaza ja okupeeritud Palestiina alade humanitaarkriisi lahendamine, tõeline pühendumine ulatusliku rahukokkulepe saavutamisele ning ELi ja Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) vahel sõlmitud ajutise assotsiatsioonilepingu täielik rakendamine;

12.  on seisukohal, et Iisraeli rünnakud Gaza sektorile on vastuolus ELi-Iisraeli assotsiatsioonilepingu sätetega, eeskätt inimõiguste klausliga, mida peetakse juriidilisest seisukohast lepingu oluliseks osaks; rõhutab veel kord vajadust kehtestada selle klausli täitmiseks selge mehhanism;

13.  taunib Iisraeli ametivõimude otsust mitte lubada ajakirjanikke Gaza sektorisse ja lasta sinna ainult piiratud arvul humanitaarkonvoisid; nõuab, et rahvusvahelistele vaatlejatele tagataks takistuste ja piiranguteta juurdepääs, et võimaldada neil enne sõjalist rünnakut ja selle ajal toimunud kuritegude uurimist; taunib Iisraeli ametivõimude otsust vahistada ja saata 15. detsembril 2008 riigist välja ÜRO inimõiguste nõukogu esindaja Palestiina aladel Richard Falk, kes uurib palestiinlaste kohtlemist Iisraeli poolt;

14.  on sügavalt mures Iisraeli pealetungi tõsise mõju pärast kogu maailmas, mis soosib vastastikust vihkamist kõigi asjassepuutuvate inimeste vahel, nõrgestab islami maailma mõõdukaid pooli ning külvab vägivalda, mis põhjustab äärmuslaste rühmituste veelgi radikaalsemaks muutumist ja antisemiitliku tegevuse hoogustumist;

15.  nõuab olulise hulga Palestiina vangide vabastamist, pidades eriti silmas Palestiina seadusandliku nõukogu vangistatud liikmete, sealhulgas Marwan Barghouti vabastamist; rõhutab, et selline samm võiks ergutada osapooli dialoogi taasalustamisele;

16.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ÜVJP kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile, Lähis-Ida neliku eriesindajale Lähis-Idas, Palestiina omavalitsuse presidendile, Palestiina seadusandlikule nõukogule, Iisraeli valitsusele, Iisraeli parlamendile Knessetile ning Egiptuse valitsusele ja parlamendile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika