RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
28.1.2009
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Martin Schulz ja Claudio Fava,
fraktsiooni PSE nimel
Guantánamo kinnipidamiskeskuse vangide tagasisaatmine ja ümberasustamine
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B6-0066/2009
B6‑0069/2009
Euroopa Parlamendi resolutsioon Guantánamo kinnipidamiskeskuse vangide tagasisaatmise ja ümberasustamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse inimõigusi ja põhivabadusi ning omavolilise kinnipidamise, tahtevastase ja riigi korraldatud varjatud kadumise ja piinamise keelamist käsitlevaid rahvusvahelisi, Euroopa Liidu ja siseriiklikke õigusakte, näiteks kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval viisil kohtlemise või karistamise vastast 10. detsembri 1984. aasta konventsiooni;
– võttes arvesse USA ning ELi ja selle liikmesriikide vahelist Atlandi-ülest koostööd, eelkõige terrorismivastase võitluse valdkonnas;
– võttes arvesse:
- •oma 13. juuni 2006. aasta resolutsiooni kinnipeetavate olukorra kohta Guantánamos[1],
- •oma 16. veebruari 2006. aasta resolutsiooni Guantánamo kohta[2],
- •oma 10. märtsi 2004. aasta soovitust nõukogule Guantánamo kinnipeetavate õiguse kohta õiglasele kohtupidamisele[3] ja
- •oma 7. veebruari 2002. aasta resolutsiooni Guantánamo Bay kinnipeetavate kohta[4],
- •Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioone,
- •ÜRO inimõiguste komisjoni 15. veebruari 2006. aasta raportit inimõiguste kohta,
- •ÜRO eriraportööride avaldusi,
- •ÜRO piinamisvastase komisjoni USAga seotud järeldusi ja soovitusi,
- •Euroopa Parlamendi presidendi 20. jaanuari 2009. aasta avaldust,
- •Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku 19. jaanuari 2009. aasta avaldust,
- •ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori avaldust,
- •ELi õiguse, vabaduse ja julgeoleku voliniku ning ELi eesistujariigi avaldusi;
– võttes arvesse oma 14. veebruar 2007. aasta resolutsiooni LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta (Fava raport)[5] ning Euroopa Nõukogu tegevust samas küsimuses;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakuid rajas USA 2002. aasta jaanuaris Guantánamo lahe äärde (Kuuba) tugevdatud järelevalvega kinnipidamiskeskuse, kus peetakse kinni terrorismis kahtlustatavaid isikuid;
B. arvestades, et Guantanamo Bay ja salajaste kinnipidamiskeskuste vangidel ei lubata kasutada põhilisi inimõigusi, eriti õigust õiglasele kohtupidamisele, ja nende kallal on kasutatud jõhkraid ülekuulamisvõtteid, näiteks uppumist imiteerivat piinamisviisi, mis on piinamine ning julm, ebainimlik või alandav kohtlemine;
C. arvestades, et USA kohtute, sealhulgas Ülemkohtu paljudes otsustes on tunnistatud osalisi ja piiratud õigusi, sealhulgas võimalust anda asi Ameerika tsiviilkohtutele menetlemiseks;
D. arvestades, et oma resolutsioonis LKA poolt kinnipeetavate transpordiks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta on põhjalikult käsitletud ELi ja selle liikmesriikide tegevust, sealhulgas Guantánamosse suunduvatel lendudel;
E. arvestades, et USA ametivõimude avaldatud nimekirjas oli 759 Guantánamoendist ja praegust vangi; 525 vangi on vabastatud, 5 on surnud vangistuses; praegu on Guantánamos umbes 250 vangi ja et:
- •osa kinnipeetavate puhul on otsustatud, et nad vastavad vabastamise tingimustele, sest neile ei ole kunagi süüdistust esitatud ja arvatavasti ei esitata neile süüdistust üheski kuriteos; nendest umbes 30 osas on Ameerika Ühendriigid vabastanud nad igasugustest vabastamist takistavatest kahtlustest, kuid neid ei ole võimalik päritoluriiki tagasi saata, sest on oht, et neid jälitatakse või piinatakse või nende riikide valitsused keelduvad neid tagasi võtmast;
- •osa kinnipeetavate puhul on USA otsustanud süüdistust mitte esitada, kuid leiab, et nende valitsused peavad neid vangis pidama või allutama rangele järelevalvele, sest nad kujutavad endast potentsiaalset ohtu;
- •osa kinnipeetavaid peavad USA ametivõimud "ohtlikuks".
F. arvestades, et piinamise ja muude ebaseaduslike vahendite kasutamine osutab sellele, et kohtud ei saa kogutud „tõendeid“ arvesse võtta, mis teeb terrorismis süüdistamise ja süüdimõistva kohtuotsuse tegemise võimatuks,
1. tunneb heameelt USA presidendi Barack Obama ametliku otsuse üle jätkata Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemist; rõhutab, et selle häbiväärse koha sulgemisega pöördub USA tagasi humanitaar- ja rahvusvahelist õiguse normide juurde, millesse Bushi valitsus suhtus järjekindla põlgusega;
2. tuletab meelde, et kõige suuremat vastutust Guantánamo Bay kinnipidamiskeskuse sulgemise ja selle vangide tuleviku eest kannab USA; kinnitab sellele vaatamata, et kõik demokraatlikud riigid on kohustatud järgima rahvusvahelist õigust ja põhiõigusi, eelkõige aga EL ja selle liikmesriigid, mis koos moodustavad ühistel väärtusel rajaneva ühiskonna;
3. kutsub liikmesriike üles vastama president Obama palvele teha koostööd, et leida lahendused ja olla valmis Guantánamo vangide vastuvõtmiseks ELi, et toetada rahvusvahelise õiguse tugevdamist, tagades sellega prioriteedina kõikide õiglase ja inimliku kohtlemise;
4. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide parlamentidele, NATO peasekretärile, Euroopa Nõukogu peasekretärile ja Parlamentaarse Assamblee presidendile, ÜRO peasekretärile ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja kongressile.