Menetlus : 2008/2692(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0104/2009

Esitatud tekstid :

B6-0104/2009

Arutelud :

PV 11/03/2009 - 12
CRE 11/03/2009 - 12

Hääletused :

PV 12/03/2009 - 7.9
CRE 12/03/2009 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0133

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 117kWORD 51k
25.2.2009
PE420.345
 
B6‑0104/2009
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Hannes Swoboda
väliskomisjoni nimel
Horvaatia 2008. aasta eduaruanne

Euroopa Parlamendi resolutsioon Horvaatia 2008. aasta eduaruande kohta 
B6‑0104/2009

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogus 3. oktoobril 2005. aastal vastu võetud otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga;

–  võttes arvesse oma 10. aprilli 2008. aasta resolutsiooni Horvaatiat käsitleva 2007. aasta eduaruande kohta(1);

–  võttes arvesse komisjoni poolt 5. novembril 2008. aastal avaldatud 2008. aasta eduaruannet Horvaatia kohta (SEK(2008)2694);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et Horvaatia on teinud olulisi edusamme kõigis kolmes valdkonnas, mille suhtes kehtivad Kopenhaageni kriteeriumid;

B.  arvestades, et tuleb teha jätkuvaid jõupingutusi nende märkimisväärsete saavutuste koondamiseks ja kohandamiseks, et vastu võtta ja läbi viia komisjoni aruandes ja selles resolutsioonis käsitletud reformid;

C.  arvestades, et EL on astunud samme laienemisprotsessi kvaliteedi parandamiseks;

D.  arvestades, et 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendis pannakse suurt rõhku ühinemisläbirääkimiste varajastest etappidest alates õigusriigi põhimõtetele ja heale valitsemistavale, pöörates erilist tähelepanu korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele, haldus- ja kohtureformile ning kodanikuühiskonna arendamisele;

E.  arvestades, et Horvaatiaga peetavate ühinemisläbirääkimiste lõpetamine 2009. aastal peab jääma kõikide osalevate poolte ühiseks eesmärgiks;

F.  arvestades, et viimase aasta tapmis- ja kallaletungijuhtumid on rõhutanud vajadust hakata tõsiselt ja viivitamata tegelema korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega Horvaatias;

G.  arvestades, et ametisse on nimetatud uus siseminister, uus justiitsminister ja uus politseidirektor, kellele on tehtud ülesandeks tegeleda nende probleemidega,

Üldised tähelepanekud

1.  avaldab Horvaatiale kiitust heade tulemuste eest, mida Horvaatia on saavutanud 2008. aasta jooksul ELi liikmesuseks nõutavate õigusaktide vastuvõtmisel ja reformide läbiviimisel;

2.  tunneb erilist heameelt selle üle, et õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmetega on lõpuks kaasnenud ka jõupingutused haldussuutlikkuse suurendamiseks ja parandamiseks, mis on selliste reformide läbiviimiseks hädavajalik;

3.  on veendunud, et on võimalik saavutada eesmärk lõpetada läbirääkimised 2009. aastal kooskõlas komisjoni avaldatud soovitusliku kavaga, tingimusel et Horvaatia valitsus teeb suuremaid jõupingutusi ühinemisprotsessiga seotud tundlikumate küsimuste käsitlemiseks, sealhulgas võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu, ja saavutab lõpuks nendes valdkondades püstitatud eesmärgid, aga ka tingimusel et nõukogu on valmis ja võimeline avama viivitamata kõik läbirääkimiste peatükid;

4.  kiidab heaks komisjoni soovituse, et nõukogu peaks moodustama ajutise tehnilise töörühma, kelle ülesandeks oleks ühinemislepingu projekti koostamine; ühtlasi soovitab, et see töörühm peaks töötama paralleelselt läbirääkimistega ning alustama seepärast oma tööga 2009. aasta esimesel poolel; lisaks väljendab heameelt selle üle, et komisjon kavatseb 2009. aasta jooksul esitada teatise, milles üksikasjalikult käsitletakse Horvaatia ELiga liitumise finantsmõju;

Poliitilised kriteeriumid

5.  väljendab rahulolu edusammude üle, mida on saavutatud oluliste dokumentide ja õigusaktide vastuvõtmisel konkreetsetes valdkondades, eriti mis puudutab diskrimineerimise vastu võitlemist, naiste õigusi, vähemuste õigusi ja põgenike tagasipöördumist; rõhutab, et nüüd on otsustava tähtsusega saavutatu kiire ja tõhus rakendamine;

6.  viitab siiski vajadusele jätkata avaliku halduse valdkonna reformimist ja viia sisse uus tasustamise süsteem ning vaadata põhjalikult läbi haldusmenetlused, et suurendada Horvaatia avaliku teenistuse läbipaistvust, usaldusväärsust ja depolitiseerimist; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks piirkondlikele ja kohalikele haldusasutustele, sest detsentraliseerimisprotsessi edu tagamiseks on oluline, et need asutused oleksid võimelised võtma endale uusi ülesandeid;

7.  rõhutab, kui oluline on tagada välisinvestoritele õiguskindlus ja võrdsus seaduse ees, ning sellega seoses nõuab, et Horvaatia ametivõimud lahendaksid viivitamata omandi tagastamise venimajäänud juhtumid kooskõlas Horvaatia konstitutsioonikohtu asjakohaste otsustega;

8.  on arvamusel, et kohtusüsteemis tuleb teha suuremaid jõupingutusi, et võidelda kohtuasjade kuhjumise ja väga pikaajaliste kohtumenetluste algpõhjustega, alustada kõiki kohtuliike hõlmavat tõsist ja põhjalikku kohtusüsteemi ümberkorraldamist, viia sisse objektiivne ja läbipaistev kohtunike valimise kord ning kohtunike individuaalsed hindamis- ja edutamiskriteeriumid, tagada sõjakuritegude käsitlemine ühtsete normide alusel ja etnilisest kuuluvusest sõltumata ning leida lõpuks võimalusi kohtualuse kohaloluta tehtud otsuste probleemi lahendamiseks tihedama piirkondliku koostöö abil;

9.  võtab teadmiseks endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri avalduse, mille ta tegi 12. detsembril 2008. aastal ÜRO Julgeolekunõukogu ees ja milles ta märkis, et Horvaatia on vastanud prokuratuuri enamikule abitaotlustele, samas juhtis ta tähelepanu asjaolule, et teatud olulised sõjaväe dokumendid seoses Gotovina kohtuasjaga on jäänud arvesse võtmata; nõuab, et Horvaatia valitsus suurendaks oma jõupingutusi, et teha need olulised dokumendid kriminaalkohtule kohe kättesaadavaks;

10.  kiidab heaks asjaolu, et Horvaatia valitsus on lõpuks võtnud lisameetmeid korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks; rõhutab, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ameti (USKOK) uurimis- ja jälitamistegevuse mahu suurenemisega peavad kaasnema samaväärsed jõupingutused politsei- ja kohtusüsteemis, kui selle tegevuse raames tahetakse tulemusi saavutada; on arvamusel, et kõikidel tasanditel tuleb rikkumised täielikult hukka mõista, samuti tuleb teha asjakohased otsused ja need ellu viia, k.a varade arestimine; väljendab sellega seoses heameelt asjaolu üle, et vastu on võetud õigusakt, mille kohaselt ajutiselt külmutatakse kõigi nende isikute varad, keda süüdistatakse korruptsioonis ja organiseeritud kuritegevuses;

11.  kutsub eelnevaga seoses Horvaatia valitsust üles hoolt kandma selle eest, et politseile ja kohtusüsteemile tagatakse tegevusvabadus ja sõltumatus, aga ka inimressursid ja rahalised vahendid, mida nad vajavad oma volituste täitmiseks võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

12.  tunneb heameelt Horvaatias valitseva ajakirjandusvabaduse üle, kuid juhib tähelepanu hiljutistele juhtumitele, kus hirmutati ja tapeti ajakirjanikke, kes tegelesid korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse uurimisega; palub politseil ja kohtul neid juhtumeid põhjalikult uurida ja süüdlased vastutusele võtta, et taastada riigis positiivne õhkkond ja tagada ühinemise poliitiliste kriteeriumide jätkuv täitmine; rõhutab sellega seoses vajadust igati kaitsta inimõigusi, mis ei ole poliitiliste läbirääkimiste teema;

13.  tunneb heameelt, et valitsus on vastu võtnud tegevuskava rahvusvähemusi käsitleva riigiõiguse rakendamiseks ning suurendanud rahastamist; nõuab, et tegevuskava rakendamisel teeksid ametivõimud tihedat koostööd vähemusi esindavate valitsusväliste organisatsioonidega; lisaks rõhutab, et vaja on pöörata tähelepanu vähemuste majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele, eriti mis puudutab nende juurdepääsu töökohtadele, ning töötada välja pikaajaline strateegia vähemuste töölevõtmiseks avalikku haldusesse ja kohtusüsteemi; nõuab, et rahvusvähemuste nõukogud, kes peaksid nõustama kohalikke ametiasutusi, ei sõltuks neist rahaliselt, nii et neil oleks võimalik oma volitusi täiesti sõltumatult täita;

14.  väljendab heameelt Horvaatia vähemuste poliitika valdkonnas saavutatu üle, eelkõige asjaolu üle, et vähemustele on riigis tagatud nii haridusvõimalused kui ka parlamentaarne esindatus;

15.  tunneb heameelt jätkuvate edusammude üle vähemuste hariduse vallas; on siiski mures, et praeguse valiku korra tagajärjeks on segregatsioon, eriti romide puhul, millega tõsiselt rikutakse õigust haridusele ja mis võib kaasa tuua hariduse kehvema kvaliteedi, kui see on tavaklassides;

16.  võtab teadmiseks, et põgenike tagasipöördumiseks eelduste loomisel on saavutatud küll konkreetseid tulemusi, kuid jääb veel palju teha, et sellised tagasipöördumised oleksid püsivad, eriti mis puudutab endiste üürnike eluaset linnapiirkondades, kuid ka integratsiooni ja juurdepääsu tööturule; rõhutab, et tagasipöördumise programme on vaja on rakendada viisil, mis tagab sidususe muude sotsiaal- ja tööhõiveprogrammidega;

17.  tervitab üldiste diskrimineerimisvastaste õigusaktide vastuvõtmist ja peab nende sätete tegelikku rakendamist väga oluliseks; palub riigi ja kohaliku tasandi ametiasutustel mõista täielikult hukka rassivaenu ja muu vaenu juhtumid ning tagada niisuguste juhtumite korrakohane kohtulik läbivaatamine; lisaks kutsub riigiasutusi üles kaitsma seksuaalvähemuste õigusi;

Majanduslikud kriteeriumid

18.  näeb tööhõive suurenemises ja Horvaatia jätkuvas majanduslikus kasvus julgustavaid märke; viitab siiski püsivale suurele tööpuudusele noorte ja vähemuste hulgas ning mõjule, mida avaldavad kõrged toiduainete hinnad ja üldine inflatsioon tavakodanike elatustasemele;

19.  rõhutab, kui oluline on asuda vähendama kaubavahetusbilansi ja jooksevkonto kasvavat puudujääki ning välisvõlga, sest need nõrgendavad ja ohustavad Horvaatia majandust; rõhutab, et majanduskasvu praeguse taseme säilitamiseks ja Horvaatia järelejõudmiseks ELi liikmesriikidele tuleb struktuurireformid kiiremini läbi viia;

20.  juhib tähelepanu vajadusele edendada tihedas koostöös kõikide sidusrühmadega sellist poliitikat, mis ühitab energiavarustuse kindluse säästva arenguga; kutsub Horvaatia ametivõime üles täitma ELi kliimapaketis sätestatud eesmärke ning pöörama vajalikku tähelepanu energiatõhususele ja taastuvatele energiaallikatele eelkõige rannikualal; tuletab Horvaatiale meelde rahastamisvõimalusi, mida ELi pakub selles osas Vahemeremaadele; väljendab heameelt, et vastu on võetud tegevuskava Kyoto protokolli rakendamiseks, ning kutsub ametivõime üles võtma kõiki asjakohaseid meetmeid, et tõhusalt vähendada tööstusheiteid;

Võime täita liikmesusest tulenevaid kohustusi

21.  on õigusaktide ühtlustamise tempoga üldiselt rahul; kuid arvab, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata õigusaktide kvaliteedile; ergutab Horvaatia ametiasutusi tegema suuremaid jõupingutusi, et saavutada nõutav haldussuutlikkus, mis on vajalik ühenduse õigustiku rakendamiseks;

22.  kiidab heaks edusammud käimasolevas erastamisprotsessis terase- ja telekommunikatsioonitööstuses ning Horvaatia ametiasutuste otsuse kuulutada välja avalik pakkumine Horvaatia laevatehaste privatiseerimiseks, mis peaks olema lõpule viidud 2009. aastaks, ja rõhutab, et laevatehaste müümisprotsess peab olema täiesti läbipaistev ja kooskõlas ELi konkurentsinõuetega; palub Horvaatia valitsusel võtta komisjoni toetusel vastu erimeetmed, mis korvaksid ümberstruktureerimise sotsiaalsed kulud; palub komisjonil ja nõukogul võtta arvesse praegust majandus- ja finantskriisi, kui vaadatakse üle edusamme, mida Horvaatia on saavutanud vajalike reformide elluviimisel;

23.  märgib, et põllumajanduse sektoris on edasiminek olnud ebaühtlane: kui olukord kvaliteedipoliitika ja mahepõllumajanduse alal on jõudsalt paranenud, siis maaelu arengu fondide vahendite kasutamist tuleks tõhustada; rõhutab, et suurem haldussuutlikkus ja põllumajanduse toetussüsteemide reform on vajalikud, et üleminek ELi ühise põllumajanduspoliitika süsteemile oleks sujuv ja ülemineku sotsiaalne mõju võimalikult väike;

24.  palub Horvaatia ametiasutustel ELi ühinemiseelsete fondide vahendid otstarbekalt ära kasutada ja valmistada ette nii riigi, piirkondliku kui ka kohaliku tasandi struktuurid ja vajalik oskusteave ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamiseks;

Piirkondlik koostöö

25.  peab väga kahetsusväärseks, et ühinemisläbirääkimised on olnud pikka aega täiesti blokeeritud kahepoolsete küsimuste tõttu;

26.  rõhutab, et ühinemisele ei tohiks kahepoolsed küsimused takistuseks olla; palub siiski Horvaatia valitsusel ja naaberriikide valitsustel leida kiiresti lahendus kõigile oma probleemsetele küsimustele;

27.  rõhutab, et heanaaberlikud suhted on Euroopa integratsiooniprotsessi põhitegur, ning kutsub Horvaatiat ja tema naabreid üles aktiivselt edendama koostööd piirkonnas ja rohkem investeerima piiriülestesse koostööprojektidesse;

28.  väljendab heameelt mitteametliku kokkuleppe üle, mille 25. augustil 2007 sõlmisid Horvaatia ja Sloveenia peaminister ja mille sisuks on piirivaidluse esitamine Haagis asuvale Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, ning palub mõlemal poolel seda kokkulepet rakendada;

o

o o

29.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Horvaatia valitsusele ja parlamendile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0120.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika