RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
13.2.2009
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Ria Oomen-Ruijten
väliskomisjoni nimel
Türgi 2008. aasta eduaruanne
B6‑0105/2009
Euroopa Parlamendi resolutsioon Türgi 2008. aasta eduaruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 2008. aasta eduaruannet Türgi kohta;
– võttes arvesse oma 27. septembri 2006. aasta resolutsiooni Türgi edusammude kohta ühinemise suunas[1], 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ELi ja Türgi vaheliste suhete kohta[2] ning 21. mai 2008. aasta resolutsiooni Türgi 2007. aasta eduaruande kohta[3];
– võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis kiideti heaks 3. oktoobril 2005. aastal;
– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused („ühinemispartnerlus”), ning nõukogu varasemaid 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades, et ühinemisläbirääkimisi Türgiga alustati 3. oktoobril 2005. aastal pärast seda, kui nõukogu oli läbirääkimiste raamistiku heaks kiitnud, ning arvestades, et kõnealuste läbirääkimiste alustamisega käivitati pikaajaline protsess, mille tulemusi ei saa ette ennustada;
B. arvestades, et Türgi on võtnud endale kohustusi seoses reformide, heanaaberlike suhete ja ELile järk-järgult lähenemisega, ning arvestades et kõnealuseid jõupingutusi tuleks pidada Türgi võimaluseks muutuda veelgi ajakohasemaks;
C. arvestades, et täielik vastavus Kopenhaageni kriteeriumidele ja ELi integratsioonivõime kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumise järeldustega on endiselt ELi kui ühistele väärtustele rajatud ühendusega ühinemise alus;
D. arvestades komisjoni järeldust, et 2008. aastat iseloomustasid tugevad poliitilised pinged ning tugevast mandaadist hoolimata ei esitanud Türgi valitsus järjepidevat ja kõikehõlmavat poliitiliste reformide kava;
E. arvestades, et Türgi ei ole siiani rakendanud EÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu ning selle lisaprotokolli sätteid;
F. arvestades, et 2008. aastal avati neli läbirääkimiste peatükki,
1. tunneb muret, kuna Türgi reformiprotsess on juba kolmandat aastat järjest pidevalt aeglustunud, ning kutsub Türgi valitsust üles tõestama oma poliitilist tahet 2005. aastal kohustuseks võetud reformiprotsessi jätkamiseks; rõhutab, et selline ajakohastamine on eelkõige Türgi enda huvides ja kasuks kogu Türgi ühiskonnale;
2. on mures Türgi ühiskonna ja peamiste erakondade jätkuva polariseerumise pärast, mis on 2008. aasta jooksul süvenenud ning on mõjutanud negatiivselt poliitiliste institutsioonide toimimist ja reformiprotsessi;
3. rõhutab, et poliitilised reformid moodustavad reformiprotsessi peamise osa, ning väljendab heameelt asjaolu üle, et Türgi valitsus koostas ja kinnitas ühenduse õigustiku ülevõtmise riikliku programmi;
4. nõuab tungivalt, et erakondade juhid püüdleksid tõsiselt dialoogi poole ja lepiksid kompromissi nimel kokku reformikavas, et moderniseerida Türgit stabiilseks, demokraatlikuks, pluralistlikuks ja jõukaks ühiskonnaks, mis juhindub inimõiguste ja põhivabaduste austamisest ning tugineb õigusriigi põhimõtetele;
I Kopenhaageni kriteeriumide täitmine
Demokraatia ja õigusriigi põhimõtted
5. peab kahetsusväärseks, et esialgne katse põhiseadust põhjalikult reformida lõppes vaidlusega pearäti küsimuse üle ning põhjustas ühiskonna veelgi suurema polariseerumise; kutsub Türgi valitsust üles jätkama tööd uue tsiviilpõhiseadusega, mis seaks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse kesksele kohale, ning nõuab tungivalt, et valitsus tagaks erakondade ja kodanikuühiskonna ning etniliste ja usuliste vähemuste aktiivse kaasamise kõnealusesse põhiseaduse väljatöötamise protsessi;
6. tunneb muret 2008. aastal algatatud ja parlamendi kahe erakonna tegevuse lõpetamist käsitleva kohtuasja pärast, eriti Demokraatliku Ühiskonna Partei (DTP) vastu suunatud siiani menetluses oleva kohtuasja pärast; rõhutab vajadust muuta esmajärjekorras erakondi käsitlevaid õigusakte, et viia need vastavusse Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguse ning Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni soovitustega;
7. kutsub Türgi ametivõime üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et võimaldada kõikidel erakondadel, kes valimistel osalevad, olla esindatud valimiskomisjonis;
8. peab kahetsusväärseks, et sõjaväe täieliku süsteemse tsiviiljärelevalve loomisel ning militaar- ja kaitsepoliitika parlamentaarse järelevalve tugevdamisel ei ole toimunud mingit arengut;
9. võtab teadmiseks kohtureformi strateegia väljatöötamisel tehtud edusammud; juhib sellegipoolest tähelepanu tungivale vajadusele täiendavate süstemaatiliste jõupingutuste järele, et tõhustada kohtusüsteemi erapooletust ja professionaalsust eesmärgiga tagada, et kohtusüsteemi liikmed ei sekkuks poliitilisse arutellu ja austaksid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni standardeid;
10. peab kahetsusväärseks, et ombudsmani ametikoha loomisel ei ole toimunud mingit arengut; võtab teadmiseks konstitutsioonikohtu negatiivse otsuse ombudsmani seaduse kohta ning nõuab tungivalt, et Türgi valitsus taaskehtestaks võimalikult kiiresti vajalikud õigusaktid nimetatud ametikoha loomiseks, mida nii valitsus kui ka parlament on varem toetanud;
11. peab kahetsusväärseks, et Türgi valitsus ei ole esitanud laiaulatuslikku korruptsioonivastast strateegiat; rõhutab vajadust tugevdada parlamentaarset järelevalvet riiklike kulutuste üle ja vajadust kontrollikoda käsitlevate uute õigusaktide järele;
12. tunneb heameelt selle üle, et on alanud kohtuprotsess nende isikute üle, keda süüdistatakse kuulumises Ergenekoni kuritegelikku ühendusse; julgustab ametiasutusi jätkama juurdlust ja paljastama täielikult nimetatud ühenduse riigistruktuuridesse ulatuva võrgustiku; tunneb muret nimetatud kohtuasjas süüdistatavate kohtlemise kohta tulnud teadete pärast; nõuab tungivalt, et Türgi ametiasutused tagaksid neile õiglase kohtumõistmise ja jälgiksid rangelt õigusriigi põhimõtteid;
Inimõigused ning vähemuste austamine ja kaitse
13. peab kahetsusväärseks, et Türgis ei kaitsta siiani täielikult sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust; on seisukohal, et ajakirjandusvabadust demokraatlikus, pluralistlikus ühiskonnas ei toeta sage veebisaitide keelustamine ega surve avaldamine kriitilisele ajakirjandusele ja kohtuasjade algatamine kriitilise ajakirjanduse vastu; on samuti arvamusel, et 2008. aasta aprillis vastu võetud muudatus karistusseadustiku artikli 301 kohta ei olnud piisav, sest sellistele inimestele nagu Sahharovi auhinna laureaadile Leyla Zanale esitatakse jätkuvalt süüdistusi rahumeelsete arvamuste avaldamise eest nimetatud artikli ja teiste karistusseadustiku, terrorismivastase seaduse või ajakirjandusseaduse artiklite alusel; kordab, et vajalik on artikli 301 tühistamine ning karistusseadustiku ja teiste selliste seaduste põhjalik reform, mida kasutatakse meelevaldselt rahumeelsete arvamuste piiramiseks, et tagada sõnavabaduse täielik austamine kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni standarditega;
14. tervitab justiitsminister Mehmet Ali Sahini poolt valitsuse nimel edastatud vabandusi vanglas halva kohtlemise tõttu surnud Engin Ceberi perekonnale; ühineb Türgi parlamendi inimõigustekomisjoni murega kohtusüsteemi suutmatuse pärast esitada süüdistusi piinamise ja halva kohtlemise juhtumite kohta, mille arv pidevalt suureneb; kutsub Türgi valitsust üles tegema täiendavaid süstemaatilisi jõupingutusi, et teha lõpp piinamistele ja väärkohtlemisele ametlikes kinnipidamiskohtades ja mujal ning karistamatusetundele; rõhutab seoses sellega, et ÜRO piinamisvastase konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimine ja rakendamine suurendaks märkimisväärselt nimetatud jõupingutuste usaldusväärsust; tunneb samuti muret politsei liigse jõukasutuse pärast avalikel meeleavaldustel;
15. tunneb heameelt Türgi Rahvusassamblee inimõiguste uurimiskomisjoni tehtud töö üle vanglates toimuvate piinamiste ja väärkohtlemise ning ajakirjanik Hrant Dinki mõrva uurimisel; nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud võtaksid järelmeetmeid komisjoni aruannete tulemuste ja ka peaministri kontrollikomisjoni aruande alusel; on samuti seisukohal, et arutades teisi lahendamata kohtuasju, nagu Hrant Dinki mõrv, tuleks suhtuda tõsisemalt Ergenekoni võimalikku osalusse;
16. tervitab sihtasutuste seaduse vastuvõtmist 2008. aasta veebruaris ja tunnustab komisjoni hinnangut, et sihtasutuste seaduses keskendutakse mitmele olulisele omandiga seotud küsimusele, mis puudutavad kogukondi, mille liikmed ei ole moslemid; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus tagaks, et seadust rakendatakse kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusega, ning tegeleks siiani lahendamata probleemiga, mis on seotud vara konfiskeerimise ja kolmandatele osapooltele müümisega ning enne uute õigusaktide jõustumist liidetud sihtasutuste varade probleemiga;
17. kordab, et endiselt on vaja Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigusega kooskõlas loodud õiguslikku raamistikku, et võimaldada kõikidel usukogukondadel toimida liigsete piiranguteta, eelkõige nende õigusliku seisundi, vaimulike koolituse, hierarhia valimiste, usuõpetuse ja pühakodade rajamise osas; julgustab Türgi ametivõime, kõiki erakondi, kodanikuühiskonda ja asjaomaseid kogukondi looma keskkonda, mis toetab reaalselt usuvabaduse täielikku austamist; kordab nõudmist taasavada viivitamatult kreeka õigeusu Halki seminar ja hakata avalikult kasutama oikumeenilise patriarhi vaimulikutiitlit; tervitab valitsuse hiljutisi algatusi ning valitsuse ja aleviitide juhtide vahelisi kestvaid kõnelusi pikaajaliste probleemide üle, näiteks aleviitide pühakojad ja memoriaali püstitamine Sivase veresauna mälestamiseks, ning kutsub Türgi valitsust üles viivitamata nende probleemidega tegelema ja muutma riiklikud religioonikursused mittekohustuslikuks; väljendab kahetsust Püha Gabrieli Süüria õigeusu kloostri sundvõõrandamise üle Tur Abdinis ja kloostri esindajate vastu algatatud kohtumenetluste üle;
18. nõuab tungivalt, et Türgi valitsus teeks esmajärjekorras poliitilise algatuse kurdi küsimuse lõplikuks lahendamiseks ning keskenduks seejuures kurdi päritolu kodanike majanduslikele ja sotsiaalsetele võimalustele, ning parandaks märkimisväärselt nende kultuurilisi õigusi, sealhulgas tegelikke võimalusi õppida kurdi keelt riigi- ja erakoolides ning kasutada seda ringhäälingus ja avalikele teenustele juurdepääsuks, ja lubaks ametisse valitud ametnikel kasutada valijatega suheldes türgi keelele lisaks teist keelt; tunneb heameelt ööpäevaringse kurdikeelse avalik-õigusliku telekanali käivitamise üle 1. jaanuaril 2009. aastal;
19. mõistab hukka Kurdistani Töölispartei (PKK) ja muude terrorirühmituste vägivallateod Türgi pinnal; väljendab uuesti solidaarsust Türgiga riigi terrorismivastases võitluses ja kutsub PKKd veel kord üles viivitamata relvarahu välja kuulutama ja sellest tingimusteta kinni pidama;
20. nõuab tungivalt, et DTP ja kõik selle valitud liikmed eemalduksid selgelt terroristlikust PKKst, ning palub kõikidel erakondadel osaleda lahenduse leidmises, mis suurendaks Türgi riigi stabiilsust, jõukust ja usaldusväärsust;
21. märgib, et Türgi valitsus on otsustanud viia lõpule Kagu-Anatoolia projekti (GAP) Türgi kaguosa arendamiseks; juhib siiski tähelepanu projekti sotsiaalsetele, ökoloogilistele, kultuurilistele ja geopoliitilistele tagajärgedele, sealhulgas naaberriikide Iraagi ja Süüria veevarudele avalduvale mõjule, ning kutsub valitsust üles võtma neid küsimusi täielikult arvesse, kaitsma mõjutatud elanikkonna õigusi ning tagama plaani edasiarendamisel tihedat koostööd kohalike ja piirkondlike ametiasutustega; kutsub komisjoni üles esitama uurimust GAPi ja selle tagajärgede kohta;
22. kordab, et Euroopa pluralismi ja mitmekesisuse väärtuseid hõlmaval Lausanne’i lepingul põhinev vähemuste määratlus on palju laiem kui see, mille Türgi on vastu võtnud; on mures jätkuva vähemuste vastase vaenulikkuse ja vägivalla pärast; on mures, et Türgi ei ole teinud edusamme, et tagada kultuuride mitmekesisus ning toetada vähemuste austamist ja kaitset kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni standarditega; nõuab tungivalt, et Türgi valitsus alustaks ammu oodatud dialoogi OSCE rahvusvähemuste ülemvolinikuga seoses selliste küsimustega nagu vähemuste kaasamine avalikku ellu ja saadete edastamine vähemuskeeltes;
23. kutsub Türgi valitsust üles võtma meetmeid organisatsioonide ja rühmituste vastu, kes õhutavad vaenulikkust vähemuste suhtes, ja kaitsma kõiki neid, keda ähvardatakse ja kes oma elu pärast kardavad ning tegema samal ajal järjekindlaid jõupingutusi sellise keskkonna loomiseks, mis soodustab põhiliste inimõiguste ja põhivabaduste täielikku austamist;
24. kutsub Türgi valitsust üles otsima lahendusi, et säilitada Türgi saarte Gökçeada (Imvros) ja Bozcaada (Tenedos) kahekultuuriline loomus, ning tegelema kreeka vähemuse hariduse ja omandiõigusega seotud probleemidega;
25. tunneb heameelt komisjoni hinnangu üle selle kohta, et õiguslik raamistik, millega tagatakse naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus, on üldjoontes valmis; nõuab siiski tungivalt, et Türgi valitsus tagaks raamistiku rakendamise, et see mõjutaks positiivselt naiste olukorda Türgis; kordab oma sagedasi nõudmisi luua Türgi parlamendis alaline naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon, mis oleks hädavajalik vahend naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise parandamiseks Türgis, ja juhib tähelepanu eelolevatele kohalikele valimistele kui võimalusele parandada naiste vähest esindatust poliitikas;
26. on mures nn aumõrvade järjest suureneva arvu pärast Türgis ning kutsub Türgi ametivõime ja kodanikuühiskonda üles tõhustama jõupingutusi, et ennetada kõnealuseid mõrvu, koduvägivalda ja sundabielusid; väljendab heameelt varjupaikade arvu suurenemise üle, kuid nõuab tungivalt tõhusat ja jätkusuutlikku poliitikat eelarve- ja personaliküsimustes ning toetust naistele ja nende lastele pärast varjupaigast lahkumist; palub Türgi valitsusel võidelda tihedas koostöös ELi liikmesriikidega naistega kaubitsemise vastu;
27 tunneb heameelt ülemkohtu otsuse üle mitte toetada huvirühma Lambda Istanbul keelustamist; nõuab tungivalt, et valitsus tagaks võrdõiguslikkuse, olenemata soost, rassilisest või etnilisest päritolust, usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest;
Toimiva turumajanduse olemasolu
28. tervitab komisjoni hinnangut, milles Türgi liigitatakse toimiva turumajandusega riigiks;
29. märgib, et kuigi Türgi majanduskasv aeglustus 2008. aastal, näitas riigi üldine majandustegevus, et Türgi majanduse alused ja taastumisvõime on paremas seisus kui mõned aastad tagasi; märgib, et ülemaailmse finantskriisi mõju Türgi pangandussüsteemile on siiani olnud piiratud, kuid tunneb muret kriisi mõju pärast majanduskasvule; palub komisjonil anda täpselt aru kriisi tagajärgedest Türgi majandusele; julgustab Türgi valitsust jätkama tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ning teiste rahvusvaheliste ja Euroopa finantsasutustega;
Võime täita liikmesusest tulenevaid kohustusi
30. peab kahetsusväärseks, et mitu Türgi võetud EÜ ja Türgi tolliliiduga seotud kohustust on täitmata ning see kahjustab kahepoolseid kaubandussuhteid;
31. märgib, et tolliliit kohustab Türgit pidama läbirääkimisi ja sõlmima vabakaubanduslepinguid kolmandate riikidega, kellega EL on vabakaubanduslepingud sõlminud; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaasama Türgit eelseisvate ELi ja kolmandate riikide vaheliste vabakaubanduslepingute mõju hindamise uuringutesse ning parandama veelgi teabe edastamist ELi seisukoha ja vabakaubanduslepingute alaste läbirääkimiste hetkeolukorra kohta;
32. peab kahetsusväärseks, et Türgi valitsus ei ole veel täielikult rakendanud EÜ ja Türgi assotsiatsioonilepingu ning selle lisaprotokolli sätteid; tuletab meelde, et kui Türgi jätab 2009. aasta detsembriks kohustused täitmata, mõjutab see oluliselt läbirääkimiste kulgu; kutsub nõukogu üles jälgima ja läbi vaatama ühenduse ja selle liikmesriikide 21. septembri 2005. aasta deklaratsiooniga hõlmatud valdkondades tehtavaid edusamme vastavalt oma 11. detsembri 2006. aasta järeldustele;
33. avaldab Türgile tunnustust tema edusammude eest hariduse ja kultuuri valdkonnas; kordab, et kõigi juurdepääsu tagamine haridusele ei ole mitte üksnes hea strateegia vähemuste kaasamiseks, vaid on ka jõuka ja modernse ühiskonna alus; näeb plaanis avada Türgi ülikoolides Armeenia ja Kurdi õpingute osakonnad hea tahte märki, millele peavad järgnema konkreetsed meetmed;
II Heaolu suurendamine
Sotsiaalse ühtekuuluvuse ja heaolu suurendamine
34. juhib tähelepanu sellele, et sotsiaalse suunitlusega turumajandus on sotsiaalselt sidusa ühiskonna alus ning stabiilsuse ja heaolu üks oluline tegur; tervitab seoses sellega sotsiaalkindlustuse ja üldise ravikindlustuse seaduse vastuvõtmist kui panust Türgi ühiskonna sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks;
35. tunneb heameelt ka selle üle, et Türgi parlament võttis 2008. aasta mais vastu tööhõivepaketi, mille eesmärk on toetada naiste, noorte ja puudega inimeste töövõimalusi; on siiski mures jätkuvalt nõrga tööturu pärast, sest see hõlmab ainult 43% tööealisest elanikkonnast, ning on eelkõige mures naiste üldise tööhõive languse pärast; julgustab Türgi valitsust võtma täiendavaid meetmeid, et lahendada varimajanduse probleemi;
36. kordab oma nõudmist, et Türgi valitsus võtaks täiendavaid konkreetseid meetmeid, et suurendada naiste mõjuvõimu poliitilises, majanduslikus ja sotsiaalses sektoris, näiteks ajutiste meetmete abil, millega suurendatakse nende aktiivset osalust poliitikas; juhib tähelepanu vajadusele võtta tõhusaid meetmeid, et lihtsustada naiste juurdepääsu haridusele, mis on endiselt OECD riikide hulgas kahjuks kõige piiratum;
37. võtab teadmiseks tervisekaitse valdkonnas tehtud edusammud; kuid on mures, et vaimse tervise osas ei ole edusamme tehtud; nõuab tungivalt, et Türgi ametiasutused eraldaksid rohkem ressursse vaimse tervise raviks ja lahendaksid probleemi, mis on seotud vaimse puudega inimeste ebapiisava üldarstiabi ja raviga vaimuhaiglates ja taastusravikeskustes; nõuab, et puuetega laste ja täiskasvanute kohtlemisel hooldusasutustes austataks täielikult nende õigusi;
38. peab kahetsusväärseks, et ei ole tehtud edusamme ametiühingute õigusi käsitlevate õigusaktide muutmisel, ning kutsub Türgi parlamenti üles võtma kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidega vastu uut ametiühinguid käsitlevat seadust; peab kahetsusväärseks, et hoolimata asjaolust, et ametiühingute moodustamist ja liikmesust käsitlevad õigusaktid muudeti 2004. aastal leebemaks, kehtivad ametiühingute tegevusele jätkuvalt piirangud; kutsub Türgi ametivõime üles leidma koos ametiühingutega lahendust, mis võimaldab rahumeelsete meeleavalduste toimumist 1. mail Taksimi väljakul Istanbulis vastavalt ühinemisvabadusele;
39. juhib järjekordselt tähelepanu vajadusele tegeleda Türgi erinevate piirkondade ning maa- ja linnapiirkondade vaheliste suurte arenguerinevustega, mis on peamiseks takistuseks Türgi ühiskonna jõukuse saavutamisel; peab seega kahetsusväärseks, et Türgi valitsus ei ole siiani esitanud kõikehõlmavat strateegiat nimetatud probleemiga tegelemiseks, ning on pettunud, et komisjon ei ole esitanud mingit teavet ELi panuse kohta nimetatud strateegia kavandamisel ühinemiseelse abi rahastamisvahendi raames, nagu parlament oli oma eespool nimetatud 21. mai 2008. aasta resolutsioonis nõudnud;
III Heanaaberlike suhete arendamine
40. rõhutab vajadust leida Küprose küsimusele terviklik lahendus, mis põhineks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidel ja Euroopa Liidu aluspõhimõtetel; tervitab mõlema poole kahe poliitilise juhi võetud uut kohustust saavutada lahendus läbirääkimiste teel ja toetab praegu toimuvaid otseseid läbirääkimisi kahe Küprose kogukonna juhtide vahel ja kiidab heaks ükskõik millise kokkuleppe, milleni nad jõuavad, kui see on vastavuses ELi aluspõhimõtetega, kaasa arvatud nelja põhivabadusega, ning kui see kiidetakse rahvahääletusel heaks; kutsub Türgit üles looma läbirääkimisteks sobivat õhkkonda ning viima selle nimel välja Türgi väed ja võimaldama kahel juhil pidada vabalt läbirääkimisi oma riigi tuleviku üle;
41. ergutab tihedamat piiriülest koostööd kohalike asutuste, ettevõtjate ja teiste kohalike partnerite vahel naaberriikide, ELi liikmesriikide Kreeka ja Bulgaariaga;
42. tunneb heameelt viimase aasta jooksul toimunud Türgi ja Iraagi ametivõimude vahelise teabevahetuse ja koostöö üle, sealhulgas kontaktide üle Türgi ja Kurdistani piirkondliku valitsuse vahel Põhja-Iraagis; julgustab nimetatud ametivõime tegema veelgi tihedamat koostööd eesmärgiga kindlustada, et Iraagi territooriumilt tehtavate terrorirünnakute ennetamine oleks Iraagi kohustus, et tagada stabiilsus ja aidata kaasa kogu Türgi ja Iraagi naabruspiirkonna majandusarengule; tuletab meelde oma varasemaid nõudmisi Türgi valitsusele austada terrorismivastaseid operatsioone korraldades Iraagi territoriaalset terviklikkust, inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid ning tagada, et operatsioonides ei hukkuks tsiviilelanikke;
43. väljendab heameelt president Güli 2008. aasta septembris toimunud Armeenia visiidi üle, mis leidis aset president Sarkisjani kutsel, ning loodab, et see aitab tõepoolest kujundada õhkkonda, mis soosiks nende kahe riigi vaheliste suhete normaliseerumist; kutsub Türgi valitsust üles taasavama piiri Armeeniaga ning taastama Armeeniaga täielikult majandus- ja poliitilised suhted; kutsub Türgi ja Armeenia valitsust veel kord üles alustama lepitusprotsessi, mis käsitleks nii tänapäeva kui ka minevikku ja võimaldaks avameelset ja avatud arutelu minevikusündmuste üle; kutsub komisjoni üles leppimisprotsessi hõlbustama;
44. hindab Türgi ja Kreeka valitsuse jätkuvaid jõupingutusi kahepoolsete suhete parandamiseks; kordab, et Türgi Rahvusassamblee 1995. aastal välja kuulutatud casus belli tühistamine oleks oluline tõuge nimetatud suhete edasiseks paranemiseks; tuletab meelde Türgi kohustust hoida heanaaberlikke suhteid ning kutsub Türgi valitsust üles tegema tõsiseid ja aktiivseid jõupingutusi, et lahendada kõik lahtised tüliküsimused rahumeelselt ning kooskõlas ÜRO põhikirja, muude asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ning kahepoolsete lepingute ja kohustustega;
IV ELi ja Türgi kahepoolse koostöö tugevdamine
45. kutsub nõukogu üles kaaluma läbirääkimiste avamise kiirendamist selliste peatükkide puhul, milles Türgi on komisjoni hinnangul täitnud avamise tingimused;
46. tunnustab Türgi soovi saada Euraasia energiakeskuseks ning rolli, mida Türgi võiks etendada Euroopa energiavarustuse kindlusesse panustamisel; kiidab Türgit edusammude eest energia valdkonnas; tuletab meelde oma eespool nimetatud 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni, millega toetati läbirääkimiste alustamist kõnealuse peatüki üle, ning peab kahetsusväärseks, et nõukogus ei ole selle suhtes kokkuleppele jõutud; ergutab Türgit liituma Euroopa Energiaühendusega täieõigusliku liikmena, et tugevdada ELi ja Türgi vahelist energiakoostööd, mis tooks kasu kõikidele osapooltele; kutsub Türgit üles toetama täielikult Nabucco torujuhtme projekti, mis on Euroopa esmatähtis projekt, ning loodab, et peatselt sõlmitakse riikidevaheline leping torujuhtme tegevuse alustamise osas;
47. võtab teadmiseks rände ja varjupaiga valdkonnas tehtud edusammud; peab siiski kahetsusväärseks, et Türgi ei ole 2006. aasta detsembrist alates jätkanud EÜga läbirääkimisi tagasivõtulepingu üle, mille allkirjastamine on üks viisalihtsustuslepingu tingimus; ning kutsub Türgi valitsust üles tegema tihedamat koostööd ELiga rände juhtimisel, sealhulgas rakendama nõuetekohaselt kehtivaid liikmesriikidega sõlmitud kahepoolseid tagasivõtulepinguid ja protokolle; märgib, et ELi viisanimekirjade ühtlustamisel ei ole edusamme tehtud; kutsub komisjoni ja Türgi valitsust üles alustama läbirääkimisi viisalihtsustuslepingu üle; nõuab tungivalt, et liikmesriigid leevendaksid bona fide reisijatele, nagu üliõpilased, teadlased või ettevõtjad, viisade andmise piiranguid; nõuab varjupaigataotlejate ja pagulaste inimõiguste täielikku austamist, sealhulgas ÜRO pagulaste ülemkomissari piiramatut juurdepääsu kõikidele kinnipidamiskeskustele;
48. tunneb heameelt selle üle, et 2008. aasta septembris algatati uue põlvkonna projektid, mille eesmärk on tõhustada dialoogi Türgi ja ELi kodanikuühiskonna vahel; palub komisjonil anda aru tegevuste kohta, mida on viidud läbi ELi ja Türgi kodanikuühiskonna dialoogi raames; kordab oma üleskutset Türgi valitsusele kaasata kodanikuühiskond aktiivsemalt reformiprotsessi;
49. märgib, et komisjon kavatseb koostada mõjuhinnangud ainult teatavate poliitikavaldkondade kohta[4] nõuab tungivalt, et komisjon koostaks laiaulatuslikuma mõjuhinnangu 2004. aastal esitatud mõjuhinnangu järelmeetmena ning esitaks selle viivitamata parlamendile;
50. palub Türgi valitsusel ja kohtuorganitel teha paremat koostööd ELi liikmesriikide ja asutustega kohtuasjades, mille puhul ELi kodanikud ja elanikud on olnud pettuse ohvrid, nagu nn roheliste fondide (Türgis asuvad islami investeerimisfondid) kohtuasjas ja Deniz Feneri (Saksamaal asuv heategevusfond) kohtuasjas;
Koostöö rahvusvahelistes ja globaalsetes küsimustes
51. hindab Türgi jõupingutusi anda oma panus lahenduste leidmiseks mitmetes maailma kriisipiirkondades, eelkõige Lähis-Idas ja Lõuna-Kaukaasias ning samuti seoses suhetega Afganistani ja Pakistani vahel; tunneb heameelt eelkõige Türgi aktiivse ja konstruktiivse sekkumise üle Venemaa ja Gruusia konflikti eesmärgiga edendada Lõuna-Kaukaasias rahu ja stabiilsust, eriti tema ettepaneku kaudu võtta vastu stabiilsuspakt; kutsub nõukogu ja komisjoni üles tugevdama koostööd Türgiga ning otsima koostoimet ELi ja Türgi lähenemisviiside vahel kõnealuste piirkondade osas;
52. õnnitleb Türgit ÜRO Julgeolekunõukogusse valimise puhul ning julgustab Türgi valitsust kasutama ÜROs sellist lähenemisviisi, mis on hoolikalt kooskõlastatud ELi seisukohaga;
53. kiidab heaks Kyoto protokolli ratifitseerimise Türgi parlamendis;
54. tunneb heameelt Türgi panuse üle Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning NATO operatsioonidesse; peab sellegipoolest kahetsusväärseks, et NATO ja ELi strateegiline koostöö, mis väljuks Berlin Plus-lepingute raamidest, on tõkestatud Türgi vastuseisu tõttu, millel on negatiivsed tagajärjed operatsioonides osalevate ELi töötajate kaitsele, ning nõuab tungivalt, et Türgi loobuks oma vastuseisust nii kiiresti kui võimalik;
55. kutsub Türgi valitsust üles kirjutama alla Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudile ja esitama selle ratifitseerimiseks, millega suurendatakse täiendavalt Türgi panust ja osalust globaalses mitmepoolses süsteemis;
°
° °
56. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 284.
- [2] ELT C 263 E, 16.10.2008, lk 452.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0224.
- [4] Euroopa Komisjon: Euroopa Parlamendi õigusloomega mitteseotud resolutsioonidel põhinevad meetmed – mai II 2008.