Resolutsiooni ettepanek - B6-0106/2009Resolutsiooni ettepanek
B6-0106/2009
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

22.1.2009

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Erik Meijer
väliskomisjoni nimel
Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2008. aasta eduaruanne

Menetlus : 2008/2693(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0106/2009
Esitatud tekstid :
B6-0106/2009
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B6‑0106/0000

Euroopa Parlamendi resolutsioon endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2008. aasta eduaruande kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 19.–20. juunil 2003. aastal Thessalonikis kokku tulnud Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi, milles lubati kõikidele Lääne-Balkani riikidele ühinemist Euroopa Liiduga;

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 1993. aasta resolutsioone 817 ja 845;

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 16. detsembri 2005. aasta otsust anda endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile ELi kandidaatriigi staatus ning Euroopa Ülemkogu 15.–16. juuni 2006. aasta ja 14.–15. detsembri 2006. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

–  võttes arvesse 1995. aasta vahelepingut Kreeka Vabariigi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel;

–  võttes arvesse ELi–Lääne-Balkani riikide deklaratsiooni, mille kiitsid 11. märtsil 2006. aastal Salzburgis ühehäälselt heaks kõikide ELi liikmesriikide ja Lääne-Balkani riikide välisministrid;

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi stabiliseerimis- ja assotsiatsiooninõukogu 24. juulil 2007. aastal toimunud neljanda kohtumise järeldusi;

–  võttes arvesse viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute sõlmimist ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel 18. septembril 2007;

–  võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/212/EÜ, millega sätestatakse endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused[1];

–  võttes arvesse Brdos tehtud avaldust „Uus keskendumine Lääne-Balkanile”, mille esitas ELi eesistuja 29. märtsil 2008, rõhutades vajadust anda Thessaloniki arengukavale ja Salzburgi deklaratsioonile uut hoogu;

–  võttes arvesse komisjoni 2008. aasta eduaruannet endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kohta (SEK(2008)2695);

–  võttes arvesse oma 10. juuli 2008. aasta resolutsiooni komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendi kohta[2];

–  võttes arvesse oma 23. aprilli 2008. aasta resolutsiooni endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi 2007. aasta eduaruande kohta[3];

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi parlamentaarse ühiskomisjoni 29.–30. jaanuari 2007. aasta ja 26.–27. novembri 2007. aasta soovitusi;

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise lühiajaliste viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta[4];

–  võttes arvesse oma 24. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise tagasivõtulepingu sõlmimise kohta[5];

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsust 2007/824/EÜ Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise viisade väljastamise lihtsustamise lepingu sõlmimise kohta – Kirjavahetus[6];

–  võttes arvesse nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsust 2007/817/EÜ Euroopa Ühenduse ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise lepingu sõlmimise kohta – Kirjavahetus[7];

–  võttes arvesse ELi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi viienda parlamentaarse ühiskomisjoni 28. novembri 2008. aastal vastu võetud lõppdeklaratsiooni;

–  võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2008. aasta teatist „Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2008–2009” ja 9. detsembril 2008. aastal kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et komisjoni 2007. aasta laienemisstrateegia dokumendis peetakse eriti oluliseks – alates selle strateegia algetapist – õigusriiki ja head valitsemistava, eelkõige seoses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse, haldus- ja kohtureformi ja kodanikuühiskonna arendamisega;

B.  arvestades, et EL on asunud laienemisprotsessi kvaliteeti parandama;

C.  arvestades, et ühe ELi liikmesriigi, nimelt Kreeka ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vahel on käimas ÜRO egiidi all toimuvad läbirääkimised, mille eesmärk on kandidaatriigi nimeküsimuse lahendamine mõlemale poolele sobival viisil; arvestades, et endiselt on kõige olulisem heanaaberlike suhete tagamine ning läbirääkimiste teel mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine naabritevahelistele vaidlustele kooskõlas 11. märtsi 2006. aasta Salzburgi deklaratsiooniga,

1.  väljendab heameelt asjaolu üle, et endise Jugoslaavia makedoonia Vabariigi valitsuserakondi ja opositsiooni ühendab soov täita Kopenhaageni kriteeriumid ELi liikmeks saamisel ning ühineda esimesel võimalusel ELiga, mida laialdaselt toetab kodanikuühiskond ja avalik arvamus; sellega seoses rõhutab, et küsimus pole mitte väljastpoolt kehtestatud nõudmiste täitmises, vaid eelkõige kandidaatriigile endale parema tuleviku kindlustamises;

2.  kinnitab oma täielikku toetust endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja kõikide teiste Lääne-Balkani riikide väljavaadetele saada ELi liikmeks, mis piirkonna stabiilsuseks, leppimiseks ja rahumeelseks tulevikuks väga oluline;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et seitse aastat pärast Ohridi lepingut võttis riigi parlament vastu seaduse keelte kasutamise kohta halduses ja hariduses; väljendab eelkõige heameelt kõrghariduse omandamise laiendatud võimaluste üle, sest mitmes linnas on avatud uusi teaduskondi, sealhulgas selliseid, mille õppekava on mitmes eri keeles; märgib, et on paranenud vähemuses olevate kogukondade võrdne esindatus, eelkõige avalikus halduses, politseis ja relvajõududes;

4.  tunnustab edu, mida riik on saavutanud viisavabadust käsitlevas dialoogis, eelkõige suurt hulka väljastatud biomeetrilisi reisi- ja isikut tõendavaid dokumente, integreeritud piirihalduse süsteemi rakendamist ja riikliku viisainfosüsteemi kasutuselevõttu; märgib rahuloluga edu, mida on saavutatud inimkaubanduse, ebaseadusliku rände ja korruptsiooni vastases võitluses, ning kutsub valitsust üles jätkama pingutusi kõnealuses valdkonnas; väljendab heameelt ELiga sõlmitud tagasivõtulepingu rakendamise üle ja nõuab tihedamat koostööd Frontexi, Europoli ja Eurojustiga; märgib raskusi, millega seisavad silmitsi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud, kuna üks ELi liikmesriik ei tunnusta nende passe; ja kutsub saavutatud edu arvesse võttes komisjoni üles võimalikult kiiresti esitama nõukogule soovituse lihtsustada viisarežiimi endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikega ja kaotada viisanõuded;

5.  tunnustab endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse majandusvaldkonnas tehtud pingutusi, mille tulemusena on saavutatud märkimisväärset edu majanduskriteeriumide täitmisel ja suunatud sellega riiki toimiva turumajanduse poole; väljendab heameelt eelkõige maksude tasumise lihtsustamise, koondregistri reformi, väliskaubanduse hõlbustamise ja bürokraatia vähendamise üle; julgustab valitsust jätkama oma poliitikaid, mille eesmärk on stabiilne SKP kasv, madal inflatsioonimäär, eelarvedistsipliin ja üldise ettevõtluskeskkonna tugevdamine;

6.  märgib, et pärast korduvaid katseid segada 1. juunil 2008 toimunud parlamendivalimisi, eelkõige riigi loodeosas, võttis valitsus tõhusaid meetmeid, korraldades osalised kordusvalimised ja jälgides teraselt valimiste käiku, et saada täpsed valimistulemused; väljendab heameelt selle üle, et on alustatud kohtumenetlusi, mille eesmärk on karistada valimiste korra rikkujaid; tunnustab seda, et vastu on võetud valimisseaduse muudatused, mis on suuremas osas kooskõlas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ja Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo soovitustega, ning on veendunud, et edaspidi, näiteks märtsis 2009 toimuvatel presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimisel, tehakse valimiste häirimise vältimiseks kõik jõupingutused;

7.  väljendab heameelt saavutatud edu üle ühinemiseelse rahastamisvahendi detsentraliseeritud haldamiseks vajalike struktuuride loomisel; toetab valitsuse pingutusi luua haldussuutlikkust, mis võimaldaks rakendada komisjoni otsust usaldada ühinemiseelse abi juhtimine riiklikele ametiasutustele;

8.  märgib, et sarnaselt enamiku ELi liikmesriikidega tunnustas ka endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik samal ajal Montenegroga oma parlamendi laialdaselt toetatud otsusega naaberriigi Kosovo iseseisvust, hoolimata sellest, et see võib lühiajaliselt raskendada heade suhete säilitamist teise naaberriigi Serbiaga; väljendab heameelt Kosovo ametiasutustega saavutatud kokkuleppe üle piiri märkimise osas;

9.  märgib, et ELi suurenenud huvi Serbia vastu, mis võib anda sellele riigile 2009. aastal ELi kandidaatriigi staatuse, ei tohi kaasa tuua huvi vähenemist endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi vastu ega ühinemisprotsessi edasist aeglustumist;

10.  märgib, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik on asunud täitma ELi liikmesuse kriteeriume ja võtab arvesse edusamme 2001. aastal alla kirjutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu ja Ohridi raamlepingu rakendamisel ning viimase aja edusamme komisjoni kehtestatud peatükkide avamise kriteeriumide rakendamisel; peab siiski kahetsusväärseks, et kolm aastat pärast ELi kandidaatriigiks saamist ei ole ikka veel alustatud ühinemisläbirääkimisi ning tammutakse paigal, millel on riigi motivatsiooni vähendav mõju ja mis ohustab piirkonna stabiilsust; peab soovitavaks selle erandliku olukorra lõppemist; nõuab tungivalt protsessi kiirendamist ning tuletab meelde, et 23. aprillil 2008 väljendas parlament lootust, et otsus ühinemisläbirääkimiste algusaja kohta tehakse 2008. aastal, samal ajal tunnistades, et kiire ühinemise teele jäänud takistused tuleb likvideerida läbirääkimiste toimumise aastatel; nõuab tungivalt, et nõukogu kiirendaks nimetatud protsessi, määrates kindlaks ühinemisläbirääkimiste alguskuupäeva käesoleva aasta jooksul, sõltuvalt ühinemispartnerluse kesksete prioriteetide täielikust rakendamisest;

11.  kordab, kui oluline on endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kui ELi kandidaatriigi jaoks vastavalt 19.–20. juunil 2008. aastal kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustele ning 8.–9. detsembril 2008. aastal kokku tulnud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldustele jätkata heanaaberlike suhete hoidmist ja otsida lahendusi seni lahendamata küsimustele naabritega, sealhulgas läbirääkimiste teel mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmine nimeküsimuses, võttes aluseks rahvusvahelised lubadused ja oma kahepoolsed ning mitmepoolsed kohustused;

12.  toetab vahendaja Matthew Nimetzi jõupingutusi ÜROs, nagu on ette nähtud ÜRO Julgeolekunõukogu 1993. aasta resolutsioonides 817 ja 845, mille eesmärk on lahendada riigi nimest tulenevad erimeelsused, et jõuda endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Kreeka vahel võimalikult kiiresti kokkuleppele, lähtudes vahendaja 6. oktoobri 2008. aasta ettepanekust selle kohta, kuidas eristada rahvusvaheliselt eri piirkondi, mis kuuluvad eri riikidele, kuid mida kutsutakse Makedooniaks; mõistab, et mõlemad osapooled suhtuvad kõnealusesse ettepanekusse kõhklevalt; võtab teadmiseks uue Makedoonia läbirääkija määramise; kutsub mõlemaid osapooli jätkama läbirääkimisi ÜRO egiidi all ning jõudma kompromisslahendusele, et see küsimus ei takistaks jätkuvalt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu on sätestatud praegugi kehtivas 1995. aastal sõlmitud ajutises kokkuleppes; hoiatab, et kui nimetatud kaks riiki kiiresti kokkuleppele ei jõua, võib see märgatavalt edasi lükata endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ühinemise ELiga; asub seisukohale, et sellised lahendamata kahepoolsed probleemid Balkanimaades ei tohiks takistada ühinemist või olla tähtsamad Euroopa integratsiooniprotsessist;

13.  võtab teadmiseks taotluse, mille endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik esitas Rahvusvahelisele Kohtule seoses ajutise kokkuleppe artikliga 11; väljendab heameelt selle üle, et endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Kreeka jäävad oma lubaduse juurde jätkata läbirääkimisi hoolimata sellest, et seoses ajutise kokkuleppe rakendamisega alustati Rahvusvahelises Kohtus menetlust; seoses nn Nimetzi protsessi raames teatavaks tehtud uue läbirääkimiste vooruga väljendab lootust, et Kreeka valitsus ei kasuta enam oma vetot endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi vastu ja toetab selle riigi integreerimist Euroopa Liitu ja NATOsse, andes sellega oma panuse piirkonna stabiilsusesse ja heaolusse;

14.  väljendab heameelt endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsuse jõupingutuste üle teha naabruses olevate ELi liikmesriikidega koostööd, et uurida võimalikke lahkarvamusi ja väärtõlgendusi seoses ajalooga, mis võivad põhjustada vaidlusi, ning nõuab tungivalt, et edendataks riigi ühise kultuuri- ja ajaloopärandi pühaks pidamist koos naabritega; väljendab muret, et ei ole tehtud mingeid edusamme, et tõrjuda naaberriikide vastu uuesti esile kerkinud vaenu õhutavaid sõnavõtte, eelkõige meedias ja haridussüsteemis, ning nõuab endiselt tungivalt, et valitsus tagaks ELi ja Euroopa Nõukogu standardite järgimise riiklikul tasandil;

15.  märgib, et demokraatlikus riigis toimub valitsuse ja opositsiooni vahel dialoog, kus on alati ruumi eriarvamustele, pööratakse tähelepanu alternatiivsetele lahendustele ning on võimalik saavutada häälteenamust poliitika muutmise toetuseks, samuti on oluline tagada, et osa elanikkonnast ei kardaks tolerantsuse vähenemist, kui ühel erakonnal on parlamendis enamus, nagu see on endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis pärast viimaseid parlamendivalimisi;

16.  nõuab tungivalt, et isikud, kes esitavad kaebuse võimu kuritarvitamise ja/või korruptsiooni kohta, saaksid dokumendi, mis selgelt kinnitab, et nad on kaebuse esitanud; väljendab heameelt kehtiva tava üle teavitada kodanikke kaebuse alusel võetud meetmetest ja nende tulemustest ning asjaolu üle, et politsei ja kohtuasutused registreerivad need kaebused selgel ja ühesugusel viisil;

17.  kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsust üles tegutsema jõulisemalt, et võidelda endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Kosovo ja Albaania organiseeritud kuritegevuse vaheliste sidemete vastu;

18.  taunib asjaolu, et 20. septembri 2007. aasta seadus kirikute, usukoguduste ja religioossete rühmituste õigusliku seisundi kohta ei ole eri usundite liikmetes veel tekitanud tunnet, et neil on samasugune õigus oma usku tunnistada ja propageerida ning sel eesmärgil hooneid omada, kasutada ja rajada nagu riigi kahe traditsiooniliselt suurima usundi – eelkõige makedoonia õigeusu ja islami – pooldajatel; tuletab meelde, et ametivõimudel on kohustus kaitsta sallivust nende suhtes, kelle veendumused on teistsugused, ning usulist mitmekesisust;

19.  väljendab kahetsust järjest kasvava surve pärast, mida valitsusjõud meediale avaldavad, eelkõige valimiskampaania ajal; nõuab sõltumatu ja mitmekesise info säilitamist raadios ja televisioonis, et tagada ühiskonna erinevate arvamuste kuuldavus sellega, et säilitatakse ajakirjandusvabadus ning välditakse tihedate sidemete loomist kommertskanalite ning konkreetsete erakondade ja poliitikute vahel; tunneb samuti muret selle üle, et ajalehed ja telekanalid sõltuvad suures osas majanduslikult valitsuse reklaamidest ja sellest saadavast tulust, mis võib vähendada soovi järgida kriitilise ajakirjanduse metoodikat;

20.  märgib, et isegi pärast 2005. aasta tööseaduse muudatuste vastuvõtmist ei ole selge, kuidas paljud kõrvuti eksisteerivad ametiühingud saavad sõlmida õiguslikult siduvaid lepinguid valitsuse ja ettevõtjatega, eriti võttes arvesse praegust nõuet, et ametiühingud peavad esindama 33% asjaomastest töötajatest, enne kui nad võivad saada lepingupartneriteks, mis takistab mitmekesisust ning toob kaasa selle, et huvitatud pooled seavad alatasa kahtluse alla nende ametiühingute liikmesuse tegelikud määrad;

21.  kutsub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsust üles kiiresti ehitama uusi prügilaid, sulgema ja koristama vanu prügilaid ning samal ajal arendama praktilisi meetmeid, et kaasajastada integreeritud jäätmemajandust, sealhulgas jäätmekogumist liigiti, muu hulgas sündikaatide kaudu, ja ehitama tehaseid, kus jäätmetest saab energiat ja kütust toota;

22.  nõuab piiril asuvate Ohridi, Prespa ja Dojrani järve vee kvaliteedi parandamist ja veetaseme säilitamist ning selles osas tõhusate kokkulepete sõlmimist naaberriikide Albaania ja Kreekaga; tunneb samuti heameelt veemajanduse seaduse eelnõu üle ning nõuab tungivalt, et parlament seda viivitamata arutaks;

23.  on ärevusega märganud, et OKTA naftatöötlemistehas, mis tegutseb Skopje lähedal Ilindeni linnas ja mida peetakse riigi suurimaks saastajaks, avaldab negatiivset mõju inimestele ja keskkonnale;

24.  hoiatab, et uute investeeringuteta veehoidlatesse, -puhastusse ja -transporti võib linnade joogiveega varustamine ohtu sattuda;

25.  palub endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusel alustada uuesti kohalike avalike teenuste liberaliseerimis- ja erastamisprotsessi, pöörates eelkõige tähelepanu elektri tootmise, edastamise ja jaotamise sektoritele;

26.  väljendab kahetsust, et raudteevõrgu toimimine on viimastel aastatel halvenenud; märgib eriti, et nii kohalikku reisijavedu kui ka ühendusi naaberriikidega on vähendatud miinimumini ning et kasutusel olev veerem ei sobi reisijaveoks suhteliselt lühikestel vahemaadel, mille tõttu on vaja uusi investeeringuid, et reisijavedu raudteel säiliks; väljendab kahetsust selle üle, et ei ole toimunud mingit arengut raudteeühenduse ehitamise osas endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Bulgaaria vahel, mis aitaks kaasa kogu piirkonna majandusarengule ja stabiilsusele;

27.  julgustab valitsust kiirendama taastuvenergiaallikatega seotud planeerimist ja tootmist, eelkõige seoses päikese- ja tuuleenergiaga; seoses sellega kutsub Skopje ametiasutusi üles toetama igakülgselt sellise energiapoliitika arendamist, mis on kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkidega, ja toetama ELi seisukohta tulevasel Kopenhaageni konverentsil, kus arutatakse Kyoto-järgset lepingut;

28.  väljendab muret, et registreeritud koduvägivalla ohvrite suur hulk on veelgi kasvanud, ning nõuab tungivalt, et sellise vägivallaga võitlemiseks võetaks vastu eraldi seadus lisaks juba kehtivale perekonnaseadusele, et prokuratuuril oleks võimalik koduvägivallatsejad kohtu alla anda;

29.  tunneb muret romide vähemuse ebasoodsa olukorra pärast riigis, võttes aluseks muu seas Amnesty Internationali viimase aruande, mille kohaselt 39% romi naistest saavad vähesel määral haridust või ei saa üldse, 83% ei ole kunagi olnud ametlikult tasustatud töökohal ning 31% kannatavad krooniliste haiguste all – need protsendid on struktuuriliselt olulisemalt kõrgemad kui keskmised protsendid teistest rahvustest naiste kohta;

30.  väljendab heameelt edusammude üle, mida on siiani tehtud romide poliitilise esindatuse osas; samal ajal innustab valitsust kiiremini rakendama romide kohta vastu võetud poliitilisi meetmeid ning neid piisavalt rahastama;

31.  väljendab koos ÜRO pagulaste ülemvolinikuga heameelt asjaolu üle, et seni ei ole sunnitud riigist lahkuma ühtegi Kosovost põgenenud vähemusrahvaste esindajat, kellel ei ole alalist elamisluba, ning avaldab lootust, et valitsus ja ÜRO inimõiguste komisjon saavutavad peagi kokkuleppe põgenike rahalise toetamise küsimuses;

32.  arvestades, et rahvusvaheline finantskriis on jõudnud Euroopasse ning võib kaudselt mõjutada kaubandust ja välisinvesteeringuid Lääne-Balkani riikides, palub komisjonil jälgida sündmuste arengut ning vajaduse korral võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi sujuv jätkumine, mis on piirkonna stabiilsuse üks olulisi tegureid ja vastab ka ELi enda tähtsatele huvidele;

33.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika