RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

4.3.2009

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Francis Wurtz, Ilda Figueiredo, Helmuth Markov ja Kyriacos Triantaphyllides
fraktsiooni GUE/NGL nimel
Panus Euroopa Ülemkogu 2009. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga

B6‑0108/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon panuse kohta Euroopa Ülemkogu 2009. aasta kevadisele kohtumisele seoses Lissaboni strateegiaga

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2005. aasta teatist pealkirjaga „Ühismeetmed majanduskasvu kiirendamiseks ja tööhõive tõstmiseks: ühenduse Lissaboni kava” (KOM(2005)0330);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Ühenduse Lissaboni programmi (2008–2010) rakendamisaruanne” (KOM(2008)0881);

–  võttes arvesse komisjoni teatist Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia välise mõõtme kohta (KOM(2008)0874);

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Lissaboni strateegia struktuurireformide rakendamine Euroopa majanduse elavdamise kava raames” (KOM(2009)0034);

–  võttes arvesse liikmesriikide esitatud 27 riiklikku Lissaboni reformikava;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

Neoliberalismi tagajärjed: sotsiaal- ja majandustingimuste halvenemine

1.   rõhutab, et ELis on suurenenud vaesus, ebakindlad töösuhted ja ebavõrdsus – olukord, mis võib veelgi halveneda, sest viimased prognoosid näitavad suunda majanduslanguse poole ja 3,5 miljoni töötu lisandumist aastal 2009;

2.  tuletab meelde, et vaesuse, ebakindlate töösuhete ja ebavõrdsuse suurenemine eelneb majandus- ja finantskriisi süvenemisele; on seetõttu vastu igasugustele püüdlustele kasutada valitsevat majanduskriisi õigustusena praegustele sotsiaalsetele ja majandustingimustele;

   rõhutab, et see kriis näitab mitte ainult parempoolse poliitika, valitseva neoliberaalse fundamentalismi ja sellega seotud poliitilise programmi läbikukkumist ning selle võimetust lahendada töötajate ja elanikkonna probleemid, vaid annab tugeva hoobi ka võidutseva kapitalismi müüdile;

4.  mõistab hukka ja lükkab tagasi ELi katsed varjata kriisi tegelikke põhjusi ja tunnistada õigeks mitte ainult kapitalistlik süsteem ise, vaid ka omaenda kohustuste täitmine; rõhutab sellega seoses, et ikka jätkatakse poliitikat, mille eesmärk on edendada rahanduse dereguleerimist, liberaliseerida turud ja anda avalikud teenused erasektori kätte, liberaliseerida maailmakaubandus, dereguleerida töösuhted ja kahjustada Lissaboni strateegias ja Euroopa tööhõivestrateegias sätestatud töötajate õigusi, – poliitikat, millega soodustatakse suurte majandus- ja finantskorporatsioonide hiiglasliku kasumi kuhjumist ja suurte monopolide teket ning halvendatakse töötajate ja elanikkonna elatustaset;

5.  rõhutab, et kapitalismi praeguse kriisiga kaasneb tõsine majandus- ja sotsiaalprobleemide süvenemise oht, mida ei saa ega tohi alahinnata;

6.  märgib, et viimased arengud riikide ja rahvusvahelises olukorras näitavad, et kriis jätkub hoolimata rahandussüsteemi päästmiseks kasutada antud miljonitest eurodest ja dollaritest ning silmapiiril on laialdase levikuga majandussurutise sünged väljavaated; juhib tähelepanu sellele, et tegelikkus näitab, et rahandussüsteemi rekapitaliseerimise meetmetest ei piisa ning tuleb rakendada kiireloomulisi meetmeid selle kriisi (mis ei ole ainult finantskriis) põhjustega tegelemiseks;

7.  juhib tähelepanu sellele, et meetmetega, mis kiideti heaks viimasel ülemkogu kohtumisel detsembris, ei suudeta kaugeltki kohaselt reageerida praeguse kriisi sügavaimatele põhjustele; tuletab meelde, et nn Euroopa majanduse elavdamise kava rahastavad peamiselt liikmesriigid, mis näitab, mida mõeldakse nn Euroopa solidaarsuse all;

8.  mõistab ka hukka nõukogu ja komisjoni seisukohad – mis vastavad ühenduse Business Europe omadele – mille järgi kasutatakse praegust olukorda ära selleks, et veelgi edasi arendada sama poliitikat, mis on sätestatud Lissaboni lepingus, mis on toitnud spekulatsioone ja suurendanud ekspluateerimist ning mis on selle erakordselt laialdase kriisi põhjuseks; märgib, et sellise poliitika toetajad töötavad praegu selle nimel, et kõik jääks sisuliselt samaks;

9.  peab vastuvõetamatuks, et töötajatelt, väikeettevõtjatelt, põllumajandusettevõtjatelt, pensionäridelt, noortelt ja naistelt eeldatakse saabuva kriisi ettekäändel, et nad tooksid nagu alati suuri ohvreid; on seisukohal, et sel viisil jätkamine tähendaks kriisi süvendamist;

Eesmärk luua Euroopa, kus on tööhõive koos õigustega ning paremad elamistingimused töötajatele ja elanikkonnale

10.   kordab oma pühendumist koostöö, sotsiaalse progressi ja võrdsuse Euroopale, kus edendatakse keskkonnakaitset ning austatakse demokraatiat, solidaarsust ja rahu;

11.  nõuab, et austataks tahet, mida väljendasid demokraatlikult ja suveräänselt Prantsusmaa, Madalmaade ja Iirimaa elanikud, kes lükkasid tagasi veelgi neoliberaalsema ja militaristlikuma ELi, öeldes „ei” Euroopa põhiseadusele ja Lissaboni lepingule;

12.  nõuab, et esimese sammuna praegusest poliitikast loobumise suunas öeldaks kiiresti lahti Lissaboni strateegiast ja selle neoliberaalsest tegevuskavast;

13.  rõhutab, et töötajate ja elanikkonna probleemide ja vajadustega ei tuleks tegelda kapitalistliku süsteemi tugevama reguleerimise või ümberkorraldamise abil, vaid hoopis makromajandusliku poliitika ümberpööramise ning tööhõive ja töötajate õiguste kaitsmisega;

14.  kutsub liikmesriike üles kaitsma oma tootmissektoreid ja töökohti; juhib tähelepanu pidevatele teadetele töökohtade kadumisest ELis ning et sellele tuleb kiiresti ja kohaselt reageerida;

15.  kinnitab vajadust alternatiivse poliitika järele, et parandada töötajate ja elanikkonna elamistingimusi, tagada tulude õiglane jaotamine, ergutada majandustegevust, luua töökohti, tugevdada riigi osa majanduses, ergutada nõudlust, stimuleerida mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu ning tugevdada investeeringuid ning võtta seejuures arvesse iga liikmesriigi vajadusi ja eripära;

16.  kutsub kevadist ülemkogu üles kohe vastu võtma ülalnimetatud põhimõtetel põhinevat „Euroopa solidaarsuse ja säästva arengu strateegiat”, mis hõlmab uut ELi majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, et edendada investeeringuid järgmistesse valdkondadesse:

• i)töökvaliteet selle kõikides aspektides (töötasu, stabiilsus, töötingimused ja väljaõpe) ning erialase ettevalmistuse parandamine, et tagada kõrgelt koolitatud ja kvalifitseeritud tööjõud;
• ii)alus- ja tööstust toetav infrastruktuur;
• iii)avalikud teenused nende kvaliteedi parandamise eesmärgil;
• iv)tugev ühtekuuluvuspoliitika, et edendada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust;
• v)keskkonnakaitse ja ökotehnoloogia;
• vi)töö-, sotsiaal-, keskkonna- ja ohutusstandardid, et saavutada ühtlustamine, millega tagataks kõrgeimad standardid;
• vii)sotsiaalmajandus;

     viii)   sotsiaalkaitse, et kaotada vaesus ning võidelda sotsiaalse tõrjutusega;

• ix)(avaliku sektori) teadusuuringud ja innovatsioon, et tagada selle kasu kõikidele;
• x)kultuuri, spordi ja kodanikuosaluse edendamine ja
• xi)majanduse rahandusest sõltuvuse kaotamine;

17.  on seisukohal, et stabiilsuse ja kasvu pakt tuleb tühistada ning kehtestada samaaegselt tööhõive ja kasvu pakt, mis edendab avaliku sektori investeeringuid, parandab tõhusust ning kehtestab konkreetsed majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaalased kriteeriumid, mis on spetsiaalselt koostatud vastavalt iga liikmesriigi konkreetsetele vajadustele, eeskätt töötuse vähendamise eesmärgil;

18.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles sellesuunalist tööd jätkama ning koostama majanduse stabiliseerimiseks, kliimamuutuse vastu võitlemiseks ning kvaliteetsete töökohtade ja sotsiaalsete õigustega täieliku tööhõive edendamiseks „Jätkusuutliku arengu, tööhõive ja sotsiaalse kaasamise Euroopa investeerimisprogrammi”, mille maht oleks vähemalt 1 % ELi SKPst ja millega peaks kaasnema liikmesriikides sarnaste riiklike investeerimisprogrammide loomine;

19.  rõhutab vajadust tõhusate meetmete järele, et tagada töötajate õiguste austamine ja tugevdamine, kindlustada töötajatele, eeskätt naistele inimväärne sissetulek, ning tagada õigus tööohutusele ja töötervishoiule, sotsiaalkaitsele ja ametiühinguvabadusele, ning edendada soolise diskrimineerimise kõigi vormide kaotamist töökohal;

20.  rõhutab, et on vaja kiireid meetmeid ostujõu suurendamiseks, selleks et stimuleerida nõudlust ja edendada üldist majandustegevust;

21.  kutsub liikmesriike üles võtma vastu poliitikat, et viia palgad ja pensionid endisele tasemele ning pöörata vastassuunda trend, mille järgi tootlikkusest saadav kasu läheb süstemaatiliselt tööandjatele, selleks et aidata kaasa suuremale õiglusele jõukuse jagamisel, töötajate ja pensionäride elatustaseme paranemisele ning majanduse taastumisele;

22.  juhib eriti tähelepanu töötuks jäänud töötajatele, kelle abistamiseks on vaja täiendavaid ja koheseid meetmeid, näiteks töötushüvitise määramise kriteeriumide laiendamine ja selle kestuse pikendamine; peab vastuvõetamatuks, et tööandjad kasutavad kriisi tuhandete töötajate vallandamise ettekäändena;

23.  rõhutab, et ilma riikliku hoolekande täiustamiseta ei saa kriisile ja selle tagajärgedele reageerida; palub liikmesriikidel tugevdada riigi sotsiaalseid ülesandeid ja sotsiaalkaitsesüsteeme, suurendada riigi investeeringuid varustusse, eelkõige lasteaedades ja vanadekodudes, töötada välja elamuehituspoliitika, mis tagab kõigi õiguse eluasemele, kaitsta ja arendada riiklikke tervishoiuteenuseid ja edendada riiklikku koolisüsteemi;

24.  rõhutab, kui oluline on riikliku sotsiaalkaitsesüsteemi tugevdamine, mis sõltub ka palkade suurendamisest; juhib tähelepanu sellele, et pensionifondidel ja eelkõige ettevõtete pensionifondidel ei tohi lubada investeerida süsteemseid riske sisaldavatesse finantstoodetesse, nagu riskifondid ja erakapitali investeerimisfondid, sest nimetatud fondide pankrot mõjutaks negatiivselt pensioniõigusi;

25.  kutsub nõukogu ka üles seadma ambitsioonikat eesmärki vähendada vaeste arvu ja kaotada täielikult nn töötavad vaesed; rõhutab, et selleks on vaja suuremaid töötasusid ja juurdepääsu tasuta, kvaliteetsetele ja üldistele avalikele teenustele;

26.  kinnitab oma vastuseisu tööaja direktiivi eelnõule ja nõuab selle ettepaneku tagasivõtmist; kutsub lisaks nõukogu üles tõsiselt pühenduma tööaja lühendamisele, ilma et sellega kaasneks palkade vähendamine, ning palub liikmesriikidel kooskõlastada oma jõupingutusi, et järkjärgult vähendada tööaega ja täita lühiajaline eesmärk, milleks on 35-tunnine töönädal;

27.  kutsub liikmesriike üles loobuma turvalise paindlikkuse lähenemisviisist ja võtma meetmeid ebakindlate töösuhete vastu võitlemiseks, näiteks selle tagamisega, et ebakindlat töösuhet ei kasutata püsiva töö puhul;

Eesmärk luua Euroopa, kus toimub majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane progress

28.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid tugevdaksid oma rolli ja sekkumist majanduse strateegilistes valdkondades ja sektorites, eriti energeetika- ning side- ja transpordisektoris, ning saavutaksid valitseva ja tugeva positsiooni rahandussektoris;

29.  rõhutab avalike teenuste tähtsust sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele ELis; rõhutab, et avaliku struktuuri sektorid ei tohiks olla konkurentsile avatud, vaid peaksid kuuluma pigem riigiasutustele ning olema nende hallatavad, sest see on ainus võimalus tagada pakutava teenuse kvaliteet, kättesaadavus ja taskukohasus ning seeläbi tagada kasutajate õigused;

30.  rõhutab, et ühenduse eelarvet tuleks kasutada viisil, milles seatakse esikohale tõelise lähenemise poliitika, mis põhineb sotsiaalsel progressil ning iga riigi potentsiaali kaitsmisel ja edendamisel, loodusvarade jätkusuutlikul kasutamisel ja keskkonnakaitsel, eesmärgiga saavutada tõeline majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus;

31.  teeb ettepaneku muuta struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi eesmärkide suunda, et tulemuslikult vähendada piirkondlikke erinevusi, edendada majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning tõelist lähenemist ning loobuda pidevast „lissaboniseerimisest”;

32.  kutsub kevadist ülemkogu uurima rubriikide 1 ja 2 alla kuuluvaid kasutamata kulukohustusi ja võtma meetmeid, et tagada struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi täielik rakendamine; palub sellega seoses suurendada ühenduse rahastamise taset ning loobuda nende fondide puhul n+2 ja n+3 reeglist;

33.  teeb ettepaneku võtta vastu erimeetmed mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, näiteks vähendatud energia-, side- ja maanteekulud; tunnistab, et laenude kättesaadavust soodustavad meetmed on tähtsad, kuid on arvamusel, et elanikkonna ostujõudu ja nõudlust suurendamata ei muutu peaaegu mitte midagi, eriti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks;

34.  nõuab uut tööstusinvesteeringute poliitikat, mille puhul kasutataks ära iga liikmesriigi loodusvarasid ja tootmisvõimsust;

35.  nõuab tootmissektorite kaitsmist ning viivitamatut alustamist sellest, et hinnatakse ettevaatavalt, millised sektorid kriisi tõttu kõige enam kannatavad; nõuab uut ühenduse programmi tootmissektorite toetamiseks ja arendamiseks igas liikmesriigis, et aidata kaasa töökohtade loomisele ja majanduse elavdamisele;

36.  nõuab ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika põhjalikku reformimist, et tagada toiduga kindlustatus ja sõltumatus toiduainetega varustamisel igas riigis, edendada riiklikke projekte ja toetada mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid, ühistuid ja kohalikke asutusi ning koondada ühenduse vahendid sellele suunale ja korrigeerida piirkondlikku asümmeetriat;

37.  tuletab meelde oma taotlust luua ELi tasandil reguleeriv raamistik, mis muudaks äriühingute ELis ja EList väljapoole ümberpaigutamise karistatavaks, ning võtta meetmeid äriühingute ümberpaigutamise lõpetamiseks, nimelt ühenduse abi sõltuvaks muutmist teatud kohustuste täitmisest, nagu töökohtade loomine ja kohaliku elu arendamine, ning takistuste loomist rahvusvahelistele ettevõtetele, et nad ei saaks jätkata oma tegevust täiesti karistamatult;

38.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepanekud meetmete kohta, mille kohaselt hakkaksid siseturul müüdavatele imporditud toodetele/kaupadele kehtima samad nõuded nagu eri liikmesriikides toodetud toodetele/kaupadele;

39.  nõuab imporditud kaupade süstemaatilist järelevalvet ja kontrolli ning vajaduse korral kaitsemeetmete vastuvõtmist;

40.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks välja uue rahvusvahelise kaubanduspoliitika, et võimaldada töökohti loovate tööstusharude ja majandustegevuse püsimajäämist ning arengut, parendada töötingimusi, kaitsta sotsiaalseid õigusi ja neid laiendada ning kaitsta tulemuslikult keskkonda;

41.  on seisukohal, et WTO kaubandusläbirääkimiste viimane nurjumine näitab, et Euroopa Liit peab oma poliitika rahvusvaheliste kaubandusläbirääkimiste küsimuses läbi vaatama, ning nõuab tungivalt, et EL esitaks uusi ettepanekuid tulevasteks mitmepoolseteks kaubandusläbirääkimisteks, mis oleksid suunatud reguleerivate ja stabiliseerivate mehhanismide kasutuselevõtule õiglase rahvusvahelise kaubandussüsteemi tagamiseks, et lahendada sellised globaalsed probleemid nagu vaesus, puudulik areng ja sõltumatuse puudumine toiduainetega varustamisel, kiiresti kerkivad toiduhinnad, epideemiad, tööpuudus ja ettevõtete ümberpaigutamine, keskkonna hävitamine ja kliimamuutus;

42.  jagab seisukohta, et liikmesriigid ja EL peavad tegema otsustavaid jõupingutusi selleks, et lõpetada oma sõltuvus fossiilkütustest ja pöörata vastupidiseks praegune mittesäästev suundumus; rõhutab, et ökoloogiline ja sotsiaalne säästvus peab olema ELi ja liikmesriikide riiklike investeeringute kavade keskmes; märgib, et investeeringud peaksid olema suunatud taastuvate energiaallikate kasutamisele, majanduskasvu lahtisidumisele energia kasvust, energiatõhususe suurendamisele ja energiasäästu soodustamisele, millega kaasnevad areng ja sotsiaalne progress;

43.  ergutab liikmesriike uurima ja vastu võtma edasisi meetmed, et toetada lõpptarbijat ja seeläbi stimuleerida rohelisema energia kasutamist ja energiatõhusust erinevates valdkondades nagu eluase, seadmed ja autopark, mida vajaduse korral toetataks ühenduse abiga;

44.  nõuab suuremat toetust investeeringutele, millega edendatakse jäätmete vähendamist, materjalide korduvkasutust ja ringlussevõttu ning ohtlike tööstusjäätmete ja mürgiste jäätmete vähendamist ja töötlemist;

45.  rõhutab, et Euroopa Keskpanga põhikiri tuleks läbi vaadata, et tagada, et poliitiline kontroll Euroopa Keskpanga üle oleks liikmesriikide käes, ning et keskpanga rahapoliitika ja suunised tuleks tugeva majanduskasvu ja tööhõive huvides läbi vaadata;

46.  väljendab rahulolu, et Euroopa Keskpank vähendas hiljuti intressimäära, ja kutsub teda üles rahapoliitikat veelgi vabamaks laskma, et võidelda saabuva majanduslangusega; väljendab rahulolematust asjaoluga, et intressimäära vähendati liiga hilja selleks, et saavutada suuremat positiivset mõju;

47.  juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Investeerimispangale ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangale tuleb anda vajalikud vahendid väga madala intressimääraga krediidiliini märkimisväärseks suurendamiseks VKEde, kohalike asutuste ja avalike projektide, ökoloogilise tootmise ja ökoloogiliste teenuste ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuste jmt jaoks, tingimusel et nad loovad sotsiaalsete õigustega, korraliku palga ja korralike töötingimustega kvaliteetset tööhõivet;

48.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja meetmed, et võidelda perede suurenevate võlgadega ning toetada peresid ja väikeettevõtteid toimetulekul eluaseme- ja ärilaenudega, sealhulgas intressimarginaalide, komisjonitasude, intressimäärade ja laenusaamistingimuste halduskorras kindlaksmääramise teel;

49.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid maksuparadiiside / maksuvabade finantskeskuste kaotamiseks, valuuta- ja börsitehingutele (sealhulgas börsivälistele tehingutele) maksude kehtestamiseks (nn Tobini maks) ning kõrgemate maksude kehtestamiseks suurtele majandus- ja finantskorporatsioonidele; palub nõukogul, komisjonil ja liikmesriikidel võtta kindel kohustus kaotada maksuparadiisid ja maksuvabade piirkondade tegevus kogu maailmas;

50.  teeb ettepaneku töötada välja uus rahvusvaheline kord ÜRO raames, et kaitsta õiglasemaid ja võrdsemaid majandussuhteid, tagada juurdepääs toidule, veele ja energiale ja nende varade säilitamine, parandada elamistingimusi ning võidelda nälja, vaesuse ja haigustega; rõhutab ka, et on vaja tagada austus suveräänsuse vastu, tugevdada rahu ja riikidevahelist koostööd, ÜRO demokratiseerimist ja tema põhikirja austamist;

51.  märgib, et kuigi rahvusvahelise raha- ja finantssüsteemi läbivaatamine ja meetmed dollari eelisseisuse vastu võitlemiseks on vajalikud, ei saa seda teha euro tugevuse kunstliku taastamisega ELi nõrgemate majanduste arvel;

52.  nõustub, et finantssüsteemi on vaja stabiliseerida, kuid on seisukohal, et selleks on vaja selgeid eeskirju ja kohustusi ning avalike vahendite õiglast hüvitamist, kuid ka nende isikute nõuetekohast karistamist, kes on pettuste ja spekulatsioonide eest vastutavad;

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.