RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
19.2.2009
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Jan Andersson
tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel
Liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste (2008–2010) rakendamine
B6‑0133/2009
Euroopa Parlamendi resolutsioon liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste (2008–2010) rakendamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni tööhõivepoliitika suuniste (2008–2010) kohta;
– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);
– võttes arvesse nõukogu 15. juuli 2008. aasta otsust liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;
– võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (KOM(2008)0869);
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 11.–12. detsembri 2008. aasta järeldusi, milles on esitatud ELi tegevusraamistik majanduslanguse vältimiseks ning majandusaktiivsuse ja tööhõive säilitamiseks;
– võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis;
– võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,
A. arvestades majanduskasvu, tööhõive, vaesusevastase võitluse ja sotsiaalse kaasatuse tugevat omavahelist seost;
B. arvestades, et praegune majanduskriis esitab seninägematuid väljakutseid töötuse ja sotsiaalse tõrjutuse suurenemise näol, ning arvestades, et ELi majandusolukord halveneb prognooside kohaselt veelgi, mis toob 2009. aastal kaasa väiksema või isegi negatiivse tööhõive kasvu ja suurendab tööpuudust ELis;
C. arvestades, et Euroopa tööhõivestrateegia ja tööhõivesuunised on Lissaboni strateegia raames peamised vahendid tööturu probleemide lahendamiseks;
D. arvestades, et Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on ühine kohustus tegeleda probleemide, võimaluste ja ebakindlusega, mida globaliseerumine kodanikele tekitab;
E. arvestades, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis nõuab ELi otsustavat ja kooskõlastatud vastust, et hoida ära töökohtade kadumist, toetada kodanike piisavat sissetulekut, vältida majanduslangust ning muuta praegused majandus- ja tööhõiveprobleemid võimalusteks;
F. arvestades, et seetõttu on kõikidel valitsustasanditel tööturu osapoolte ja teiste sidusrühmade osalusel vaja kiiresti suurendada jõupingutusi investeerimisel inimestesse ja Euroopa tööturu ajakohastamisel, eelkõige turvalise paindlikkuse lähenemisviiside abil,
Üldine: majanduse taastamine ja tööhõivepoliitika juhtimine
1. tervitab komisjoni teatist „Euroopa majanduse taastamise kava” ning asjaolu, et teatises asetatakse rõhku lühiajaliste eelarvepoliitiliste stiimulite ning pikaajalise Lissaboni strateegia ja komplekssete suuniste seotusele; peab sellega seoses oluliseks tagada, et liikmesriikide poolt majanduse taastamiseks võetud lühiajalised meetmed annaksid panuse ühiselt kokkulepitud eesmärkide saavutamisse;
2. märgib, et praeguses kriisis on keskseks probleemiks see, et Euroopa majanduspoliitika instrumendid pole veel piisavalt arenenud, et ees ootavate probleemidega toime tulla; nõuab seepärast peamiste poliitikavahendite, eelkõige komplekssete suuniste, stabiilsuse ja kasvu pakti ja säästva arengu strateegia läbivaatamist ja uuendamist, et ühendada need Euroopa Liidu aruka majanduskasvu uue kursi raames;
3. rõhutab vajadust uuendada majanduskasvu aeglustumise taustal kompleksseid suuniseid ning nõuab tungivalt, et nõukogu lepiks kokku lühiajalistes meetmetes 2008. aasta tööhõivemäära säilitamiseks ja investeerimiseks võitlusse kliimamuutuse vastu ning kutsuks liikmesriike ja tööturu osapooli üles tagama kooskõlas riiklike tavadega piisavad sissetulekud, pöörates erilist tähelepanu ühiskonna kõige haavatavamatele rühmadele; ootab komisjonilt neid eesmärke silmas pidavaid algatusi ja ettepanekuid enne kevadist Euroopa Ülemkogu;
4. tuletab meelde, et haridus, kvalifikatsioon ja koolitus on parimad tööhõivepoliitika vahendid ning lastehoolduse võimaluste pakkumist tuleb pidada üheks eeltingimuseks eelkõige naiste tööturul osalemise suurendamisele; ergutab liikmesriike viima neid ühiseid põhimõtteid tööturu osapooltega konsulteerides oma riiklikesse reformikavadesse;
Tööhõivesuunised 2008–2010: vajadus kiire ja range rakendamise järele
5. kordab 20. suunises sisalduva turvalise paindlikkuse mõiste kasutamise tähtsust silla loomisel kahe töökoha vahel ning rõhutab, et see eeldab sotsiaalkindlustuskavade kõrget kaitsetaset ja aktiivset tööturupoliitikat;
6. tervitab sellega seoses komisjoni avaldust, et on tingimata vaja tugevdada eelkõige madala kvalifikatsiooniga töötajate tööturule tagasitoomise kavasid, suurendada tööhõivetoetusi ja lühikoolituste arvu haavatavatele rühmadele ja suurima pikaajalise töötuse riskiga isikutele, korraldada (ümber)õpet ja koolitust vähemkannatanud valdkondadega seotud ametite õppimiseks, tagada piisav sotsiaalkaitse, mis annab kindla sissetuleku, ning pühenduda otsustavalt sotsiaalsele dialoogile ja tööturu osapoolte kaasamisele;
7. rõhutab haavatavatele rühmadele suunatud meetmete tähtsust suure töötuse perioodidel ning eelkõige pikaajaliselt töötutele, puuetega isikutele ja sisserändajatele suunatud meetmete tähtsust;
8. on veendunud, et majanduskriisi raskust arvesse võttes peab komisjon olema valmis erakorralisteks meetmeteks, mille hulka kuuluvad suurendatud juurdepääs Globaliseerumisega Kohanemise Fondile, millest tuleb toetada erinevas olukorras töötajaid, sh töö kaotanud ajutisi töötajaid, ning Euroopa Sotsiaalfondi avamine töökohtade säilitamise meetmetele koolituskavade kaudu;
9. usub, et majanduskriis nõuab ELi meetmete tugevdamist, et tulla toime ümberstruktureerimisega, eelkõige tugevdades õigust teavitamisele ja nõustamisele;
10. on veendunud, et ELi struktuurifondide järgmise reformi käigus tuleks seada nende eesmärgiks jätkusuutlike ja kvaliteetsete töökohtade loomine;
11. rõhutab samuti hariduse tähtsust mitte ainult töötajate konkurentsivõime, vaid ka nende liikuvuse suurendamiseks, mis on tähtis siseturu toimimise seisukohast; rõhutab seetõttu formaalselt ja mitteformaalselt omandatud oskuste valideerimise tähtsust;
12. rõhutab 23. suunise ja elukestvasse õppesse tehtavate suurte investeeringute tähtust, et vähendada töötuse määra ja saavutada eesmärk luua Euroopas paremaid töökohti; rõhutab sellega seoses, et kõikidel kodanikel peab olema võrdne juurdepääs elukestva õppe programmidele ja võimalus neis osaleda, kuid erilist tähelepanu tuleb pöörata haavatavatele rühmadele; rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi tuleks kohe kasutada selliste meetmete rahastamiseks;
13. peab kahetsusväärseks, et madalaima haridustasemega inimesed, vanemad inimesed, maapiirkondade elanikud ja puuetega inimesed osalevad haridus-, koolitus- ja elukestva õppe programmides kõikides riikides kõige väiksema tõenäosusega;
14. rõhutab, et täiskasvanuhariduse korralduse parandamine on hädavajalik, et tõsta osalust, ning et korralduse parandamise meetmete hulka kuuluvad kohalike õppekohtade olemasolu ja lapsehooldusvõimalused, avatud ja kaugõppeteenuse pakkumine keskustest eemal asuvates piirkondades, teave ja suunised, konkreetsetele vajadustele kohandatud programmid ja paindlik õppekorraldus;
15. tuletab meelde, et Euroopa noorte töötuse määr on endiselt liiga kõrge; tuletab samuti meelde varasemate majanduskriiside kogemust, mis näitab, et noortel, kes lõpetavad haridustee ja jäävad töötuks, on palju raskem tööturule siseneda; rõhutab seetõttu, et kõik liikmesriigid peaksid täitma 18. suunise eesmärgi, et igale koolist lahkunud noorele pakutakse nelja kuu jooksul tööd, praktikavõimalust, lisakoolitust või muud töölesaamise võimalusi suurendavat meedet;
16. nõuab otsustavaid samme naiste vähese tööturul osalemise probleemi lahendamiseks; tuletab meelde, et naiste tööhõivemäärad on tavaliselt madalamad ning et naised töötavad meestest sagedamini osalise tööajaga; seepärast peab tähtsaks poliitikat, mille puhul mehed ja naised võtavad võrdse vastutuse; palub liikmesriikidel selle saavutamiseks kiiresti täita Barcelona eesmärkidega seotud kohustused;
17. märgib murelikult, et osaajatöö, mille tegijatest enamik on naised, on osutunud majanduskriisi suhtes eriti tundlikuks;
18. on seisukohal, et kõrge töötuse määr kujutab endast selget ohtu piirkondlikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, ning seetõttu peab eriti oluliseks sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitleva 17. suunise rakendamist, et vältida selle valdkonna probleeme;
19. rõhutab, et eriti majanduskriisi ajal on tähtis investeerida sotsiaalhoolekandesse; on seisukohal, et see sektor osutab mitmesuguseid olulisi ühiskondlikke teenuseid ja pakub tööd suurele osale elanikkonnast; rõhutab seetõttu, et hoolekandesektorit tuleb säilitada, et vältida ühiskondlike teenuste kvaliteedi langust ja töötuse kasvu;
20. märgib kahetsusega, et praeguse majanduskriisi ajal võib mõnes ettevõttes esineda mõningane surve palkadele vabatahtliku alternatiivina valikulisele koondamisele; rõhutab siiski, et kriisil ei tohi lasta avaldada survet üldiseks palkade vähendamiseks; peab oluliseks, et:
- iga liikmesriik kehtestaks kooskõlas riiklike traditsioonide ja tavadega poliitika, mille abil ülimadalatel palkadel põhinev konkurents kõrvaldatakse turult;
- kollektiivlepingud oleksid laiaulatuslikud;
- kollektiivlepingute hierarhiat austatakse;
- kollektiivlepingutes ja/või tööõiguses sätestatud palku ja töötingimusi austatakse ja rakendatakse,
Vajadus vastata majanduskriisile kooskõlastatud meetmetega
21. rõhutab ennetavate ja kooskõlastatud investeeringute tähtsust liikmesriikides, muu hulgas tootmisinfrastruktuuri, haridusse ja võitlusse kliimamuutuse vastu, et suurendada tööhõivet, anda panus kvaliteetsete töökohtade loomisse ja tagada sotsiaalne ühtekuuluvus; rõhutab sellega seoses ELi toetuse tähtsust moodsa ja säästva tööstuse arendamisele;
22. rõhutab, et tähtis ei ole ainult uute töökohtade loomine, vaid ka olemasolevate kvaliteetsete töökohtade säilitamine ja arendamine;
23. palub liikmesriikidel jätkata isevastutuse propageerimist ning edendada kõikide osaliste, sh tööturu osapoolte ja vajaduse korral teiste sidusrühmade kaasatust, et tööhõivesuunised tulemuslikult ellu viia;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.