Menetlus : 2009/2548(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B6-0134/2009

Esitatud tekstid :

B6-0134/2009

Arutelud :

PV 11/03/2009 - 3
CRE 11/03/2009 - 3

Hääletused :

PV 11/03/2009 - 5.21
CRE 11/03/2009 - 5.21
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0121

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 111kWORD 53k
20.2.2009
PE420.395
 
B6‑0134/2009
nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Miroslav Ouzký
keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni nimel
ELi strateegia ulatusliku kliimakokkuleppe saavutamiseks Kopenhaagenis ja piisavate vahendite eraldamine kliimamuutuse poliitika rahastamiseks

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi strateegia kohta ulatusliku kliimakokkuleppe saavutamiseks Kopenhaagenis ja piisavate vahendite eraldamise kohta kliimamuutuse poliitika rahastamiseks 
B6‑0134/2009

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 175;

–  võttes arvesse kliima- ja energiapaketti, mille Euroopa Parlament võttis vastu 17. detsembril 2008. aastal, eelkõige Euroopa Parlamendi seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi(1) ning ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020(2);

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19.–20. juuni 2008. aasta ja 11.–12. detsembri 2008. aasta kohtumiste eesistujariigi järeldusi;

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni „2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks”(3);

–  võttes arvesse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 14. konverentsi (COP 14) ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimivat konventsiooniosaliste neljandat konverentsi (COP/MOP 4), mis toimus Poolas Poznańis 1.–12. detsembril 2008;

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist „Ulatuslik kliimakokkulepe – eesmärk Kopenhaagenis” (KOM(2009)0039);

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa majanduse taastamise kava” (KOM(2008)0800);

–  võttes arvesse komisjoni 22. novembri 2007. aasta teatist pealkirjaga „Euroopa energiatehnoloogia strateegiline kava (SET-kava). Eesmärk – süsihappegaasiheite vähendamine tulevikus” (KOM(2007)0723);

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et Kopenhaagenis peaksid 2009. aasta detsembris jõudma lõpule läbirääkimised ulatusliku rahvusvahelise kliimakokkuleppe üle, mis on kooskõlas eesmärgiga, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõus jääks alla 2 °C;

B.  arvestades, et üha enam teadlasi tunnistab, et ohtliku kliimamuutuse vältimine nõuab kasvuhoonegaaside taseme stabiliseerimist atmosfääris 350 ppmv CO2-ekvivalendi juures, mis on varem soovitatud tasemest tunduvalt madalam;

C.  arvestades, et Euroopa Liit lepib oma läbirääkimisseisukoha suhtes kokku Euroopa Ülemkogu 2009. aasta kevadisel kohtumisel;

D.  arvestades, et EL on püüdnud täita juhtrolli võitluses globaalse soojenemisega ja toetab täielikult ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimiste protsessi;

E.  arvestades, et EL võttis hiljuti vastu kliima- ja energiapaketi, mis hõlmab õiguslikke meetmeid, mille abil 2020. aastaks vähendatakse kasvuhoonegaase ühepoolselt 20% võrra 1990. aasta tasemetega võrreldes, ja mis sisaldab kohustust püüelda 30% vähendamise poole, kui Kopenhaagenis saavutatakse piisavalt ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe;

F.  arvestades, et heitkogused kasvavad kiiresti arengumaades, kes ei suuda neid ilma märkimisväärse tehnilise ja rahalise toeta vähendada;

G.  arvestades, et raadamise ja metsade hävitamise arvele langeb ligikaudu 20% kogu maailma süsinikdioksiidi heitkogustest; arvestades, et raadamine ja metsade hävitamine kujutavad suurt ohtu seoses kliimamuutusega ka seetõttu, et need kahjustavad metsade tähtsat funktsiooni süsiniku neeldajana; arvestades, et raadamine toimub murettekitava tempoga 13 miljonit hektarit aastas, millest suurem osa leiab aset arengumaade troopilistes piirkondades;

H.  arvestades, et ELi heitkogustega kauplemise süsteem (EU ETS) võib olla mudeliks heitkogustega kauplemise arendamisel muudes arenenud riikides ja piirkondades;

I.  arvestades, et poolte ülemaailmse kliimamuutuste leevendamise jõupingutuste saavutamiseks piisab vähekulukate „win-win” -meetmete võtmisest, nt parandades energiatõhusust;

J.  arvestades, et heitkogustega kauplemise enampakkumistel on potentsiaal tuua tulevikus märkimisväärset tulu, mida saaks kasutada kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks vajalike meetmete rahastamiseks arengumaades;

K.  arvestades, et kõrgekvaliteediliste projektide rahastamine arengumaades, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) osas, sõltub ulatuslikust, läbipaistvast ja pidevast infovoost rahastamise kättesaadavuse ja taotlemise vahendite kohta; arvestades, et selle eest peab vastutama rahvusvaheline üldsus, kusjuures EL peab võtma juhtrolli ja näitama head eeskuju;

L.  arvestades, et hiljutiste hinnangute kohaselt läheb ülemaailmseks heitkoguste vähendamiseks kuni aastani 2020 vaja 175 miljardi euro väärtuses uusi investeeringuid, millest üle poole tuleks teha arengumaadesse,

M.  arvestades, et komisjoni hinnangute kohaselt kulub raadamise vähendamiseks poole võrra aastaks 2020 igal aastal 15–25 miljardit eurot ning et selle peatamine nõuaks veelgi suuremaid kulutusi;

N.  arvestades, et mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt läbiviidud uurimuste hinnangul ulatuvad kliimamuutusega kohanemise kulud arengumaades kümnete miljardite eurodeni aastas,

1.  rõhutab, et EL peab säilitama juhtrolli rahvusvahelises kliimapoliitikas; rõhutab, et oma juhtrolli usaldusväärsuse säilitamiseks peab EL rääkima ühel häälel;

2.  nõuab, et EL tegutseks aktiivselt Kopenhaageni kokkuleppe saavutamise nimel, milles võetakse arvesse viimaseid kliimamuutust käsitlevaid teadusaruandeid, kohustutakse saavutama stabiliseerimistasemed ja õhutemperatuuri puudutavad eesmärgid, mis aitab suure tõenäosusega vältida ohtlikku kliimamuutust, ning võimaldatakse regulaarset läbivaatamist tagamaks, et eesmärgid on kooskõlas uusimate teaduslike andmetega; tervitab komisjoni ettepanekuid selles valdkonnas;

3.  tuletab meelde, et maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu jäämiseks alla 2 °C võrreldes industrialiseerimiseelsete tasemetega ei piisa vaid arenenud maade heitkoguste märkimisväärsest vähendamisest, vaid ka arengumaad peavad andma oma panuse selle eesmärgi täitmiseks;

4.  juhib tähelepanu, et heitkoguste vähendamine arengumaades alla tavapäraste tasemete aitab kaasa maailma keskmise õhutemperatuuri tõusu jäämisele oluliselt alla 2 °C; rõhutab samas, et arengumaades tuleb heitkoguseid vähendada alla tavapäraste tasemete, milleks on vaja tööstusriikide ulatuslikku toetust;

5.  rõhutab, et vajalike kliimamuutuse leevendamise meetmete võimaldamiseks arengumaades on tarvis märkimisväärselt suurendada rahalisi vahendeid;

6.  rõhutab tööstusriikide kohustust anda piisavat, jätkusuutlikku ja prognoositavat rahalist ja tehnilist tuge arenguriikidele, mis pakuks neile stiimuleid, et nad kohustuksid vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kohaneksid kliimamuutuse tagajärgedega ja vähendaksid raadamisest ja metsade hävitamisest tulenevaid heitkoguseid, ning samuti arendaksid oma suutlikkust järgida tulevase rahvusvahelise kokkuleppe kohustusi; rõhutab, et suurem osa sellistest vahenditest peavad olema uued ja täiendama ametlikku arenguabi;

7.  tuletab meelde oma eespool nimetatud 4. veebruari 2009. aasta resolutsiooni ja eriti neid osi, mis käsitlevad rahvusvahelist mõõdet ning rahastamist ja eelarveaspekte;

8.  rõhutab, et praeguses finants- ja majanduskriisis saab ELi eesmärgi võidelda kliimamuutusega ühendada uute majanduslike võimalustega arendada uusi tehnoloogiaid, luua töökohti ja suurendada energiavarustuse kindlust; rõhutab, et Kopenhaageni kokkulepe võib anda vajaliku stiimuli sellisele „uuele rohelisele kursile”, kiirendades majanduskasvu, edendades rohelist tehnoloogiat ning kindlustades nimetatud uued töökohad ELis ja arengumaades;

9.  nõuab, et Euroopa Ülemkogu võtaks eesmärgiks saavutada tööstusriikide vaheline kokkulepe vähendada kollektiivselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes (IPCC 4AR) soovitatud vahemiku 25–40% ülemises osas ning et vähendus toimuks riigisiseselt

10.  tunneb muret täpsuse puudumise pärast, mis puudutab ELi finantsvastutuse taset komisjoni eespool nimetatud 28. jaanuari 2009. aasta teatises; palub Euroopa Ülemkogul võtta konkreetseid rahastamiskohustusi, mis on kooskõlas ülemaailmsete jõupingutustega piirata keskmise temperatuuri tõusu tunduvalt alla 2 °C, kui võetakse vastu läbirääkimismandaat Kopenhaageni konverentsiks;

11.  on veendunud, et sellised rahastamiskohustused peaksid vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt 2008. aasta detsembris ettenähtule hõlmama liikmesriikide lubadust kasutada märkimisväärne osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemi raames korraldatud enampakkumistelt laekuvatest tuludest kliimamuutuse leevendamiseks ja sellega kohanemiseks vajaliku tegevuse rahastamiseks nendes arenguriikides, kes on rahvusvahelise kokkuleppe ratifitseerinud, kuid rõhutab, et kuna heitkoguste kauplemisega on kaetud alla 50% ELi heitkogustest, on liikmesriikides tarvis kaasata ka teised majandusharud, kui asi puudutab nende oluliste meetmete rahastamist;

12.  rõhutab, et sellised kohustused näevad ette ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooniga sätestatud mehhanismide prognoositava rahastamise, mis täiendab ametlikku arenguabi ja ei sõltu liikmesriikide iga-aastastest eelarvemenetlustest;

13.  tervitab komisjoni ideed, et osa rahast tuleks anda laenude kujul, kuna mõned tegevused võivad luua nö „win-win” -situatsiooni ka arengumaades;

14.  rõhutab, et siduvad eesmärgid võimaldaksid investoritel kliimamuutusega seotud riske ja võimalusi paremini hinnata ning kaasaksid investoreid projektidesse, mis täidaksid nii kliimamuutuse leevendamise kui ka sellega kohanemisega seotud eesmärke; rõhutab lisaks vajadust selguse järele seoses erakapitali rolliga eesmärkide saavutamiseks vajalikes investeeringutes;

15.  peab siiski äärmiselt tähtsaks kliimapoliitika tulevast rahastamist käsitleva ulatuslikuma tegevuskava vastuvõtmist, mis hõlmaks kõiki olulisi valdkondi ja rahastamisallikaid; peab komisjoni eespool nimetatud 28. jaanuari 2009. aasta teatist selle töö jaoks heaks lähtepunktiks, kuid rõhutab, et teatist tuleb tugevdada selgelt määratletud meetmetega; palub Euroopa Ülemkogul volitada komisjoni töötama viivitamatult välja sellise tegevuskava Kopenhaageni läbirääkimisi silmas pidades;

16.  on veendunud, et suur osa ühisest panusest arengumaade leevendamispüüdlustesse ja kohanemisvajadustesse peab olema pühendatud projektidele, mis püüavad peatada raadamist ja metsade hävitamist, ning metsastamise ja metsade uuendamise projektidele nendes riikides;

17.  tervitab Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi (CDM) kui üht võimalikku moodust, mis võimaldaks arengumaadel osaleda süsinikuheitmete turul; rõhutab, et korvamismeetmete kasutamine heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamiseks tööstusriikide poolt ei saa kuuluda arenguriikide kohustuste hulka oma kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel rahvusvahelise kliimakokkuleppe raames; nõuab seetõttu, et projektidele seatavad ranged kvaliteedikriteeriumid peavad olema osa tulevastest korvamismehhanismidest, vältimaks seda, et tööstusriigid jätavad arenguriigid ilma odavatest vähendamisvõimalustest, ning lisaks tagama selliste projektide kõrge taseme usaldusväärsete, kontrollitavate ja tegelike heitkoguste vähendamistega, mis ühtlasi kindlustab jätkusuutlikku arengut nendes riikides;

18.  on seisukohal, et ELi ühine panus arengumaade leevendamispüüdluste ja kohanemisvajaduste toetamiseks peaks aastaks 2020 ulatuma vähemalt 30 miljardi euroni aastas ning et see summa võib suureneda seoses uute teadmistega kliimamuutuse tõsidusest ja selle maksumuse ulatusest;

19.  rõhutab, et ulatuslikud finantsvood kliimamuutuse leevendamispüüdlustesse ja sellega kohanemise vajadustesse arengumaades moodustavad vaid osa lahendusest; nõuab, et raha tuleb kulutada säästlikult, vältides bürokraatiat (eriti VKEde puhul) ja korruptsiooni; õhutab, et rahastamine peab olema prognoositav, koordineeritud ja läbipaistev, arendades arengumaade suutlikkust nii tsentraalsel kui ka kohalikul tasandil, ja eelistades inimesi, kes seisavad silmitsi kliimamuutuse probleemidega, mitte üksnes valitsusi; rõhutab sellega seoses pideva ja hõlpsasti kättesaadava teabe olulisust pakutavate rahastamisvõimaluste kohta; kutsub nõukogu ja tulevast eesistujariiki Rootsit üles aktiivselt edendama nimetatud põhimõtteid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. konverentsil Kopenhaagenis 2009. aastal;

20.  kutsub komisjoni üles loobuma oma varasemast vastuseisust metsanduse kaasamisele heitkogustega kauplemise süsteemidesse; on veendunud, et 2012. aasta järgset perioodi käsitleva kokkuleppe alusel peavad tulevaste „raadamisest ja metsade hävitamisest tulenevate heitkoguste vähendamise” (REDD) mehhanismide rahastamisel osalema nii turupõhised kui ka mitte-turupõhised vahendid; kutsub sellega seoses komisjoni ja nõukogu üles võtma juhtrolli REDDi jaoks süsinikuheitmete pilootturgude väljaarendamisel; ühtlasi kutsub komisjoni ja nõukogu välja selgitama, kuidas turupõhised ja mitteturupõhised metsanduse vahendid saaksid üksteist täiendada;

21.  usub, et ELi juhtroll tehnilise ja rahalise toe andmisel arengumaadele parandab märkimisväärselt võimalusi edu saavutamiseks Kopenhaageni läbirääkimistel; on veendunud, et Euroopa juhtroll rahastamisel, pakkudes konkreetseid arvnäitajaid läbirääkimiste varajases etapis, on vajalik avalikkuse piisava toetuse saavutamiseks, arengumaade julgustamiseks ambitsioonikate siduvate heitkoguste vähendamise eesmärkide võtmisel ning teiste OECD-riikide julgustamiseks andma samal viisil ka oma panus;

22.  tunnistab tõsiasja, et EL tervikuna on Kyoto eesmärgi saavutamise graafikus, kuid juhib tähelepanu, et mõned liikmesriigid jäävad kaugele maha oma Kyoto protokolliga võetud sihtarvudest, mis võib kahjustada ELi usaldusväärsust Kopenhaageni protsessis; nõuab seetõttu, et need liikmesriigid, kes ei ole Kyoto eesmärkide saavutamise graafikus, peaksid oma meetmeid tõhustama;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile koos palvega viimasele edastada see kõikidele osapooltele, kes ei ole ELi liikmesriigid.

(1) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0610.
(2) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0611.
(3) Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0000.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika