Resolutsiooni ettepanek - B6-0141/2009Resolutsiooni ettepanek
B6-0141/2009

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

16.3.2009

suuliselt vastatavate küsimuste B6‑0204/2009 ja B6‑0203/2009 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): David Martin
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
Majanduspartnerlusleping ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel

Menetlus : 2008/2671(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B6-0141/2009

B6‑0141/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis[1], 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel[2], 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva Maailma Kaubandusorganisatsiooni kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta[3], 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule[4], 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi[5], 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse[6], 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta[7], 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta[8], 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni TRIPS-lepingu ja ravimite kättesaadavuse kohta[9], 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta[10] ning 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006[11];

–  võttes arvesse oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi soovituse kohta komisjonile, mis käsitleb majanduspartnerluslepingute läbirääkimisi AKV riikide ja piirkondadega[12];

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute mõju kohta arengule[13];

–  võttes arvesse majanduspartnerluslepingut ühelt poolt CARIFORUMi riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

–  võttes arvesse ühisdeklaratsiooni seoses majanduspartnerluslepingu allakirjutamisega;

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–  võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais tehtud järeldusi;

–  võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–  võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–  võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–  võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–  võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO peanõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–  võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt Gleneaglesis avaldatud Gleneaglesi kommünikeed;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 seoses artikli 103 lõikega 2,

A.  arvestades, et alates 1. jaanuarist 2008 ei ole varasemad ELi ja AKV riikide vahelised kaubandussuhted, mis andsid neile riikidele mittevastastikusel alusel soodustatud juurdepääsu ELi turgudele, enam kooskõlas WTO eeskirjadega;

B.  arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.  arvestades, et majanduspartnerluslepinguid tuleks kasutada pikaajaliste suhete ülesehitamiseks, mille puhul kaubandus toetab arengut;

D.  arvestades, et kaubanduspoliitika muutub praegusest finants- ja majanduskriisist tulenevalt arenguriikide jaoks tähtsamaks kui kunagi varem;

E.  arvestades, et lepingutes sisalduvate komplekssete ja laiaulatuslike kohustuste riiklik ja piirkondlik mõju võib kujuneda väga märkimisväärseks;

F.  arvestades, et majanduspartnerlusleping seab paratamatult tingimused CARIFORUMi ja muude kaubanduspartnerite vaheliste tulevaste lepingute ulatusele ja sisule ning selle piirkonna seisukohtadele läbirääkimistel;

G.  arvestades, et konkurents ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel on vähene, sest valdav enamus ELi ekspordist koosneb peamiselt kaupadest, mida Vaikse ookeani piirkonna riigid ei tooda, kuid vajavad sageli kas otseseks tarbimiseks või sisendina kodumaises tööstuses;

H.  arvestades, et igal CARIFORUMi riigil on erinev, teatava riikidevahelise kattuvuse tasemega liberaliseerimise ajakava, mis aja jooksul ühtlustub, kujunedes piirkondlikuks ajakavaks; arvestades, et CARIFORUMi eesmärk on rajada aastaks 2015 ühtne turg;

I.  arvestades, et majanduspartnerluslepingu kaubanduseeskirjade lõplik mõju võib olla palju suurem kui tollimaksude kaotamine;

J.  arvestades, et täiustatud kaubanduseeskirjadega peab kaasnema kaubandusega seotud abi suurem toetamine;

K.  arvestades, et kaubandusabi eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

L.  arvestades, et vastavalt lepingu artikli 139 lõike 2 viimasele lausele „Ühtki käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata selliselt, et see vähendaks lepinguosaliste ja allakirjutanud CARIFORUMi riikide võimalusi soodustada ravimite kättesaadavust.”;

M.  arvestades, et majanduspartnerlusleping sisaldab arengukoostöö deklaratsiooni, kuid ei sisalda õiguslikult siduvaid rahastamiskohustusi,

1.  rõhutab, et kõnealuseid lepinguid saab pidada rahuldavaks, kui nendega saavutatakse järgmised eesmärgid: anda AKV riikidele abi säästlikuks arenguks, toetada kõnealuste riikide osalemist maailmakaubanduses, tugevdada regionaliseerimise protsessi, taaselavdada kaubavahetust Euroopa Liidu ja AKV riikide vahel ning edendada AKV riikide majanduse mitmekesistamist;

2.  tuletab meelde, et mitte üksnes majanduspartnerluslepingu struktuur ja sisu, vaid ka selle rakendamise viis ja vaim peavad toetama CARIFORUMi riikide arengueesmärke, -poliitikat ja -prioriteete;

3.  juhib tähelepanu asjaolule, et majanduspartnerlusleping peaks aitama saavutada aastatuhande arengueesmärke;

4.  rõhutab, et lepingu peamine eesmärk on aidata arengueesmärkide, vaesuse vähendamise ja põhiliste inimõiguste järgimisega kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

5.  kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva selleks, et alustada taas läbirääkimisi Doha arengukava üle ja tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepingutega edendataks jätkuvalt arengut vaestes riikides;

6.  on veendunud, et kõikehõlmavad majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja mitte olema AKV riikidele alternatiiviks;

7.  rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust tihedamate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; tõstab esile koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

8.  väljendab muret asjaolu pärast, et vaatamata komisjonile antud majanduspartnerluslepingu läbirääkimiste pidamise volitustele, mille nõukogu kiitis 17. juunil 2002 heaks ja mille kohaselt võetakse läbirääkimiste käigus arvesse ühenduse äärepoolseimate piirkondade erihuve, mistõttu majanduspartnerluslepinguga võiks eelkõige näha ette erimeetmed kõnesolevate piirkondade toodete toetamiseks, et lühemas perspektiivis lülitada need vastavalt WTO sätetele piirkondadevahelisse kaubandusse, ei ole piirkondlike nõukogude poolt komisjonile edastatud teabe kohaselt äärepoolseimate piirkondade huve paljudel juhtudel piisavalt arvesse võetud ning seepärast on äärepoolseimate alade kaasamine piirkondadevahelisse kaubandusse jäänud tähelepanuta;

9.  ergutab veelgi langetama arenguriikide ja piirkondlike rühmituste vahelisi tollimakse, mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubavahetuse väärtusest, et jätkata arenguriikide vahelise kaubanduse, lõuna–lõuna suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

10.  tuletab meelde, et tõeline piirkondlik turg on majanduspartnerluslepingu eduka rakendamise äärmiselt oluline alus ning et piirkondlik integratsioon ja koostöö on CARIFORUMi riikide sotsiaalse ja majandusliku arengu seisukohast väga olulised;

11.  rõhutab, et lepingu rakendamisel tuleb pöörata nõuetekohast tähelepanu CARIFORUMi integratsiooniprotsessidele, sealhulgas Chaguaramase muudetud lepingus ettenähtud CARICOMi ühtse turu ja majandusruumi (CSME) eesmärkidele;

12.  tõdeb, et CARICORUMi riigid, kes on Kariibi Ühenduse liikmed, on võtnud kohustusi valdkondades, mida ei ole veel CSME alusel lahendatud või täielikult rakendatud, sh finantsteenused, muud teenused, investeerimine, konkurents, riigihanked, e-kaubandus, intellektuaalomand, kaupade vaba liikumine ja keskkonnaküsimused; nõuab, et nimetatud valdkondi käsitlevate sätete rakendamisel võetaks nõuetekohaselt arvesse CSMEd vastavalt CARIFORUMi riikide majanduspartnerluslepingu artikli 4 lõikele 3;

13.  nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd EÜga;

14.  palub komisjonil selgitada vahendite tegelikku jaotust kogu AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal;

15.  nõuab, et vastavalt abi tulemuslikkust käsitlevatele Pariisi põhimõtetele peab abi lähtuma muu hulgas nõudlusest ja palub AKV riikidel seetõttu teatada, milliseid majanduspartnerluslepinguga seotud lisavahendeid nad vajavad, pidades eeskätt silmas reguleerivaid raamistikke, kaitsemeetmeid, kaubanduse hõlbustamist, rahvusvaheliste sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamise toetamist ja majanduspartnerluslepingu järelevalvesüsteemi koosseisu;

16.  tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti 2010. aastaks suurendama ELi kaubandusega seotud ühise abi kogusummat kahe miljardi euroni aastas (üks miljard eurot ühenduse poolt ja üks miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab kindlalt, et CARIFORUMi riigid saaksid sellest asjakohase ja õiglase osa;

17.  palub komisjonil selgitada, kuidas rahalisi vahendeid kogu piirkonnas jagatakse, ning kutsub ELi liikmesriike kavandama lisaks 2008.–2013. aasta eelarvekohustustele täiendavat rahastamist;

18.  palub komisjonil selgitada, millised vahendid täiendavad kümnenda EAFi rahastamist; palub komisjonil tagada, et kõik arengukoostööd käsitlevad sätted, sh nende rahastamine, võetaks kasutusele viivitamatult, asjakohaselt ja tulemuslikult;

19.  märgib, et Bahama, Antigua ja Barbadose jaoks on põhiküsimus kaubanduse liberaliseerimisest tulenev tollitulude kaotus; tõdeb, et teiste CARIFORUMi riikide puhul on märkimisväärne osa ELi ekspordist kas juba niigi kaubandustõketest vaba või toimub suurem liberaliseerimine 10–15 aasta pärast alates rakendamise ajakavast;

20.  väljendab heameelt selle üle, et poolte vahel kokku lepitud tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs turule toob kaasa märkimisväärse kasvu kaubanduses ning seda toetavad paindlikumad ja täiustatud päritolureeglid ning kõikehõlmav läbivaatamisklausel;

21.  nõuab tungivalt, et mis tahes täiemahulise majanduspartnerluslepingu üle läbirääkimiste pidajad võtaksid täielikult arvesse loodusvarade läbipaistvat haldamist ja tooksid välja parimad tavad, mis on vajalikud selleks, et AKV riigid saaksid sellistest varadest maksimaalset kasu;

22.  tunnistab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist;

23.  tunnustab asjaolu, et kõikehõlmavasse majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumisepoolset konkurentsi, ettevõtlust edendavat infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonide suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni kokkulepitud kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus;

24.  rõhutab, et majanduspartnerluslepingus tuleks võtta arvesse mõlema lepinguosalise VKEde erihuve;

25.  kutsub Euroopa Liitu üles kohaldama enamsoodustusrežiimi põhimõtet kõikide AKV riikide allpiirkondlike rühmade suhtes;

26.  kiidab heaks CARIFORUMi riikide ja muude allpiirkondlike rühmade poolt enamsoodustusrežiimi valikulise kohaldamise Euroopa Liidu suhtes;

27.  võttes arvesse majanduspartnerluslepingu artikli 5 eri- ja diferentseeritud kohtlemist käsitlevaid sätteid ning pidades silmas vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamist, peaksid sobivad majanduspartnerluslepingu arengunäitajad teenima kolme peamist eesmärki: toetada majanduspartnerluslepingust tulenevate kohustuste täitmist CARIFORUMi riikides või lubada nende suhtes erandeid, jälgida majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju säästvale arengule ja vaesuse vähendamisele ning kontrollida EÜ kohustuste täitmist, eeskätt lubatud rahalise ja tehnilise abi eraldamist ja tegelikku osutamist;

28.  märgib, et põllumajandustoetustele ning finants- ja tehnilisele abile tehtavates avaliku sektori kulutustes esineb suuri erinevusi;

29.  märgib, et see seab AKV riikide põllumajandustootjad nii sise- kui välisturul ebasoodsasse olukorda, sest nende tooted on võrreldes ELi ja USA subsideeritud põllumajandustoodetega tegelikkuses kallimad;

30.  toetab seetõttu kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõnesid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need tulenevad peamiselt vajadusest kaitsta varases arenguetapis olevaid tööstusharusid või tundlikke tooteid nendes riikides;

31.  nõuab asjakohaseid ja läbipaistvaid selge rolli ja mõjuga järelevalvemehhanisme, et jälgida majanduspartnerluslepingute mõju koos AKV riikide suurenenud omavastutuse ja laialdase sidusrühmadega konsulteerimisega;

32.  palub komisjonil toetada sõltumatu järelevalvemehhanismi loomist CARIFORUMi riikides, mille käsutuses oleksid kõik vajalikud ressursid, et viia läbi analüüs, mis on vajalik, et teha kindlaks, millisel määral täidab majanduspartnerlusleping oma eesmärke;

33.  rõhutab asjakohase ja läbipaistva järelevalvemehhanismi tähtsust, mille üle teostab tõhusat üldjärelevalvet Euroopa Parlamendi vastutav komisjon koostöös AKV riikide esindajatega, et tagada kaubandus- ja arengupoliitika üldine järjepidevus;

34.  rõhutab CARIFORUMi riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate üliolulist rolli majanduspartnerluslepingu järelevalves ja haldamisel; märgib, et nende tõhus osalemine nõuab selget ja igakülgset tegevuskava ELi ja CARIFORUMi riikide vahel;

35.  palub Euroopa Ülemkogul konsulteerida enne CARIFORUMi riikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu ratifitseerimist Kariibi mere piirkonnas asuvate Euroopa Liidu äärepoolseimate piirkondade (Martinique, Guadeloupe ja Prantsuse Guajaana) piirkondlike nõukogudega;

36.  tervitab eespool nimetatud ühisdeklaratsiooni vastuvõtmist ning asjaolu, et lepingu kohustuslik laiaulatuslik läbivaatamine viiakse läbi hiljemalt viie aasta möödumisel allakirjutamise kuupäevast ning seejärel iga viie aasta järel, et teha kindlaks lepingu mõju, sealhulgas selle rakendamise maksumus ja tagajärjed; juhib tähelepanu asjaolule, et lepingu osapooled kohustusid vastavalt vajadusele muutma lepingu sätteid ja kohandama nende kohaldamist; nõuab, et majanduspartnerluslepingu läbivaatamise korral oleksid Euroopa Parlament ja CARIFORUMi riikide parlamendid sellesse kaasatud;

37.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.