RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

16.3.2009

suuliselt vastatavate küsimuste B6‑0206/2009 ja B6‑0205/2009 alusel
vastavalt kodukorra artikli 108 lõikele 5
Esitaja(d): Christofer Fjellner
rahvusvahelise kaubanduse komisjoni nimel
Vahepealne majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ghana vahel

B6‑0142/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon vahepealse majanduspartnerluslepingu kohta ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ghana vahel

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 25. septembri 2003. aasta resolutsiooni Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) viienda ministrite konverentsi kohta Cancúnis[1], 12. mai 2005. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta WTO peanõukogu 1. augusti 2004. aasta otsuse järel[2], 1. detsembri 2005. aasta resolutsiooni Hongkongis toimuva WTO kuuenda ministrite konverentsi ettevalmistamise kohta[3], 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni majanduskoostöö lepingute mõju kohta arengule[4], 4. aprilli 2006. aasta resolutsiooni Doha vooru hindamise kohta pärast Hongkongis toimunud WTO ministrite konverentsi[5], 1. juuni 2006. aasta resolutsiooni kaubanduse ja vaesuse kohta: kaubanduspoliitika kavandamine eesmärgiga suurendada kaubanduse panust vaesuse leevendamisse[6], 7. septembri 2006. aasta resolutsiooni Doha arengukava läbirääkimiste peatamise kohta[7], 23. mai 2007. aasta resolutsiooni majanduskoostöölepingute kohta[8], 12. detsembri 2007. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute kohta[9] ning 5. juuni 2008. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega kohaldatakse üldiste tariifsete soodustuste kava ajavahemikus 1. jaanuar 2009 kuni 31. detsember 2011 ja millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 552/97, nr 1933/2006 ja komisjoni määrusi (EÜ) nr 964/2007 ja nr 1100/2006[10];

–  võttes arvesse vahepealset majanduspartnerluslepingut ühelt poolt Ghana ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel;

–  võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping);

–  võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 2006. aasta aprillis, 2006. aasta oktoobris, 2007. aasta mais, 2007. aasta oktoobris, 2007. aasta novembris ning 2008. aasta mais ja novembris tehtud järeldusi;

–  võttes arvesse komisjoni 23. oktoobri 2007. aasta teatist majanduspartnerluslepingute kohta (KOM(2007)0635);

–  võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit;

–  võttes arvesse 18. detsembril 2005. aastal Hongkongis WTO ministrite konverentsi kuuendal istungjärgul vastu võetud deklaratsiooni;

–  võttes arvesse 10. oktoobril 2006. aastal WTO üldnõukogus vastu võetud kaubandusabi töökonna raportit ja soovitusi;

–  võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles sätestatakse aastatuhande arengueesmärgid kui rahvusvahelise üldsuse poolt vaesuse kaotamiseks ühiselt kehtestatud kriteeriumid;

–  võttes arvesse 8. juulil 2005. aastal G8 poolt Gleneaglesis avaldatud Gleneaglesi kommünikeed;

–  võttes arvesse 14. novembril 2001. aastal Dohas WTO ministrite konverentsi neljandal istungjärgul vastu võetud ministrite deklaratsiooni;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5 seoses artikli 103 lõikega 2,

A.  arvestades, et Euroopa Liidu kuni 31. detsembrini 2007 kehtinud kaubandussuhted AKV riikidega – mis andsid viimastele ühepoolselt eelisjuurdepääsu ELi turgudele – olid erand WTO üldeeskirjadest;

B.  arvestades, et majanduspartnerluslepingud on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, mille eesmärk on toetada piirkondlikku integratsiooni ja soodustada AKV riikide majanduse järkjärgulist integreerumist maailmamajandusse, et edendada seeläbi nende riikide jätkusuutlikku sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning anda oma panus AKV riikides vaesuse kaotamiseks tehtavatesse üldistesse jõupingutustesse;

C.  arvestades, et WTO eeskirjad ei nõua, et majanduspartnerluslepingu sõlminud riigid liberaliseeriks teenuste, investeeringute, riigihangete, intellektuaalomandi õiguste, konkurentsi, kaubanduse hõlbustamise, andmekaitse, kapitali liikumise või maksuhalduse valdkondi, ning arvestades, et neid küsimusi käsitlevad läbirääkimised peaksid toimuma ainult mõlema osapoole soovil; arvestades, et majanduspartnerluslepingutes väljakuulutatud eesmärgid – arengu soodustamine ja vaesuse vähendamine – tuleb saavutada progressiivse ja asjakohaselt väljatöötatud kaubanduse liberaliseerimisega, mis põhineb arenguga seotud võrdlusalustel, mis võivad mängida rolli turu mitmekesisuse, majanduskasvu ja -arengu edendamisel;

D.  arvestades, et üldasjade ja välissuhete nõukogu 26.-27. mai 2008. aasta järeldustes rõhutati paindliku lähenemise vajadust samas asjakohast edasiminekut tagades ning kutsuti komisjoni üles kasutama kõiki WTO nõuetele vastavaid paindlikkuse ja asümmeetria vahendeid, et võtta arvesse AKV riikide ja piirkondade erinevaid vajadusi ning arengutaset;

E.  arvestades, et endised kaubandussoodustussüsteemid ei suutnud kaasa aidata majandusliku olukorra olulisele parandamisele nendes riikides;

F.   arvestades, et vahepealsed majanduspartnerluslepingud on kaubavahetuslepingud, mille eesmärk on ära hoida katkestusi AKV riikide kaubanduses Euroopa Liiduga, ning et see pidi olema ajutine lahendus seni, kuni kestavad läbirääkimised täiemahulise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks Lääne-Aafrika piirkonnaga;

G.  arvestades, et majanduspartnerluslepingu kaubanduseeskirjade üldine mõju võib olla palju suurem kui tollimaksude kaotamine;

H.  arvestades, et Cotonou lepingu artikli 37 lõike 6 kohaselt on AKV riikidel õigus uurida majanduspartnerluslepingute alternatiive;

I.  arvestades, et vahepealsed majanduspartnerluslepingud on vaheaste lõplike majanduspartnerluslepingute suunas;

J.  arvestades, et EL pakub AKV riikidele 100-protsendiliselt kvoodivaba ja tollimaksuvaba juurdepääsu ELi turgudele koos üleminekuperioodidega riisi (kuni 2010) ja suhkru (kuni 2015) puhul;

K.  arvestades, et erinevate AKV riikide ja AKV riikide ning Euroopa Liidu suutlikkuse tase erineb oluliselt;

L.  arvestades, et ELi ja AKV riikide majanduste vaheline konkurents on piiratud, kuna enamik ELi ekspordist sisaldab kaupu, mida AKV riigid ei tooda, kuid vajavad otsesetarbimiseks või omamaise tööstuse sisendiks,

M.  arvestades, et praegune finants- ja majanduskriis tähendab, et kaubanduspoliitika on arengumaailma jaoks olulisem kui kunagi varem, et nad saaksid täielikult ära kasutada rahvusvahelise kaubanduse võimalused;

N.  arvestades, et majanduspartnerluslepingutes on sätestatud enamsoodustusrežiimi klausel, millega kehtestataks kaupade impordile tavaline, mittediskrimineeriv tollimaks, eesmärgiga tagada, et kõiki eksportijaid koheldaks samadel alustel kui enamsoodustusrežiimi alusel eksportijat;

O.  arvestades, et ELi ja AKV riikide vahel on kokku lepitud uued täiustatud päritolueeskirjad, mis võiksid nõuetekohase rakendamise ja nende vähendatud suutlikkuse taseme asjakohase arvestamise korral anda AKV riikidele märkimisväärsed eelised;

P.  arvestades, et kaubandusabi (Aid for Trade) eesmärk on toetada arenguriikide suutlikkust kasutada ära uusi kaubandusvõimalusi;

Q.  arvestades, et lõplikes majanduspartnerluslepingutes sätestatakse kindlasti tingimused AKV riikide ja teiste kaubanduspartnerite vahel tulevikus sõlmitavate lepingute kohaldamisala ja sisu ning selle piirkonna vaatepunktide kohta läbirääkimistes;

R.  arvestades, et ELi ja Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse (ECOWAS) vaheline kaubandusbilanss on piirkondadevahelise kaubanduse mõttes samaväärne;

S.  arvestades, et Ghana kuulub ECOWASi, mille moodustavad 15 riiki; arvestades, et piirkonnas asuvad riigid erinevad oluliselt nii pindala kui SKP suuruse poolest;

T.  arvestades, et 12 riiki ECOWASi 15st liikmesriigist määratletakse vähimarenenud riikidena;

U.  arvestades, et Ghana, Côte d'Ivoire ja Nigeeria ei ole määratletud vähimarenenud riikidena; arvestades, et kuna enamik ECOWASi liikmesriikidest on määratletud vähimarenenud riikidena, võib selle ühenduse piirkondlike rühmituste valitsemissektorite vahendite ja suutlikkuse ebavõrdsus tekitada probleeme,

1.  kinnitab veel kord oma seisukohta, et asjakohaselt väljatöötatuna aitavad majanduspartnerluslepingud taaselustada AKV-ELi kaubandussuhteid, edendada AKV riikide majanduslikku mitmekesistumist ja piirkondlikku integratsiooni ning vähendada vaesust AKV riikides;

2.  tunnistab kasu, mida vahepealse majanduspartnerluslepingu sõlmimine ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt AKV riikide vahel on toonud eksportijatele, suurendades võimalusi Euroopa Liitu eksportimiseks pärast Cotonou kaubandusrežiimi kehtivuse lõppemist 1. jaanuaril 2008 ning seeläbi säilitades ja oluliselt laiendades Ghana ekspordivõimalusi ELi nii täieliku turulepääsu kui ka päritolueeskirjade parandamise abil;

3.  tunneb heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ühendus pakub AKV riikidele täielikult tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu Euroopa Liidule enamiku toodete puhul, et toetada AKV riikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse liberaliseerimist;

4.  rõhutab, et majanduspartnerlusleping Ghanaga ei tohi mingil juhul ohustada ECOWASi ühtekuuluvust ega nõrgendada piirkondlikku integratsiooni;

5.  rõhutab vahepealsete majanduspartnerluslepingute sõlmimist kui vajalikku sammu jätkusuutliku majanduskasvu suunas nendes piirkondades üldiselt, ning toonitab, kui tähtis on läbirääkimisi jätkata, et saavutada täiemahuline kokkulepe suurenenud kaubavahetuse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni osas;

6.  tuletab meelde, et kuigi vahepealne leping vastab WTO tingimustele ning seda võib pidada protsessi esimeseks etapiks, ei pruugi sellele automaatselt järgneda lõplik majanduspartnerlusleping;

7.  nõuab, et juhul kui Ghana ei soovi majanduspartnerluslepingut sõlmida, kohaldaks komisjon Cotonou lepingu artikli 37 lõiget 6, mille kohaselt tuleb kaaluda kõiki alternatiivseid võimalusi, et pakkuda neile riikidele uut kaubandusraamistikku, mis vastab nende antud hetke olukorrale ja WTO eeskirjadele;

8.   märgib üleminekuperioodide kehtestamist vahepealsetes majanduspartnerluslepingutes väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, et võimaldada neil kohaneda lepinguga sätestatud muutustega, ning nõuab tungivalt, et asjaomaste riikide ametivõimud jätkaksid täiemahuliste majanduspartnerluslepingute üle peetavate läbirääkimiste käigus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate huvide toetamist;

9.  nõuab tungivalt, et AKV riigid soodustaksid liberaliseerimisprotsessi, ning ergutab selliste reformide laiendamist muudele valdkondadele peale kaubavahetuse, et suurendada ka teenuskaubanduse liberaliseerimist;

10.  nõuab, et Euroopa Liit tagaks nii AKV riikide ametivõimudele kui ka erasektorile suurema asjakohase abi, et hõlbustada majanduse üleminekut pärast vahepealse majanduspartnerluslepingu allkirjastamist;

11.  rõhutab asjakohaste ja läbipaistvate järelevalvemehhanismide tähtsust koos Euroopa Parlamendi vastutava komisjoni tõhusa järelevalvega, et tagada kaubandus- ja arengupoliitika üldine sidusus;

12.  palub komisjonil ja liikmesriikidel selgitada vahendite tegelikku jaotust AKV piirkonnas seoses lubatud prioriteetsete kulutustega suurenenud kaubandusabi eelarvereal;

13.  tuletab meelde, et 2007. aasta oktoobris võeti vastu ELi kaubandusabi strateegia, millega kohustuti suurendama 2010. aastaks ELi kaubandusega seotud kollektiivset abi 2 miljardi euroni aastas (1 miljard eurot ühenduse poolt ja 1 miljard eurot liikmesriikidelt); nõuab, et Lääne-Aafrika piirkond saaks sellest asjakohase ja õiglase osa;

14.  nõuab kaubandusabi vahendite osa varajast kindlaksmääramist ja eraldamist; rõhutab, et need vahendid peaksid olema täiendavad ja mitte üksnes kujutama endast Euroopa arengufondi vahendite ümberjagamist, et need vastaksid Ghana prioriteetidele ja et nende väljamaksed oleksid õigeaegsed, prognoositavad ning kooskõlas riiklike ja piirkondlike strateegiliste arengukavade täitmise ajakavaga; on vastu majanduspartnerluslepingutega seotud mis tahes tingimuste seadmisele Euroopa abi andmise osas ning kutsub komisjoni üles tagama, et juurdepääs 10. EAFi rahalistele vahenditele ei oleks seotud läbirääkimiste tulemuste ja tempoga;

15.  nõuab tungivalt, et asjaomased riigid annaksid selget ja läbipaistvat teavet majandusliku ja poliitilise olukorra ning arengu kohta nendes riikides, et parandada koostööd Euroopa Liiduga;

16.  rõhutab loodusvarade läbipaistva haldamise tähtsust, kuna need on arengu võtmeks; nõuab lõpliku majanduspartnerluslepingu läbirääkijatelt, et sellisest mehhanismist tuleb täielikult aru anda ning välja tuua parimad tavad, et Ghana saaks loodusvarade kasutamisest maksimaalset kasu; kinnitab veel kord sellega seoses oma 13. märtsi 2007. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta: uus partnerlus[11] ning palub komisjonil tagada, et ELis paiknevate riigiüleste ettevõtete AKV riikides asuvad tootmisrajatised peaksid kinni põhilistest ILO standarditest, sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest paktidest ning rahvusvahelistest lepingutest, et saavutada ülemaailmne tasakaal majanduskasvu ning kõrgemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite vahel;

17.  rõhutab piirkonnasisese kaubanduse tähtsust ja vajadust rohkemate piirkondlike kaubandussuhete järele, et tagada jätkusuutlik areng piirkonnas; toonitab koostöö ja ühilduvuse tähtsust eri piirkondlike üksuste vahel;

18.  ergutab veelgi langetama arenguriikide ja piirkondlike rühmituste vahelisi tollimakse, mis praegu moodustavad 15 kuni 25 % kaubavahetuse väärtusest, et jätkata arenguriikide vahelise kaubanduse, lõuna–lõuna suunalise kaubanduse, majanduskasvu ja piirkondliku integratsiooni edendamist;

19.  tervitab tolliliidu arendamist Lääne-Aafrika piirkonna riikide vahel ja püüdlusi rahaliidu loomise suunas, eelkõige arvestades seda, et äriühingud saaks kasu Lääne-Aafrika piirkonna sünkroniseerimisest, mis tooks kaasa suurema turu, kasvava kaubanduse ning paremad võimalused mastaabisäästu loomiseks;

20.  nõuab asjakohaseid ja läbipaistvaid järelevalvemehhanisme, millel oleks selge roll ning mõju, et jälgida suurenenud AKV riikide omavastutuse ja laiaulatusliku sidusrühmadega konsulteerimise abil majanduspartnerluslepingute mõju; rõhutab, et vahepealse majanduspartnerluslepingu põhjalik läbivaatamine toimub hiljemalt viis aastat pärast lepingu sõlmimise kuupäeva, ja et selles hinnatakse lepingu sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas lepingu rakendamise maksumust ja tagajärgi, ning tehakse lepingu sätete kohta muudatusettepanekud ja kohandatakse sätete rakendamist;

21.  nõuab, et vastavalt abi tulemuslikkust käsitlevatele Pariisi põhimõtetele peab abi lähtuma muu hulgas nõudlusest ja palub AKV riikidel seetõttu täpsustada, millistel eesmärkidel vajavad nad majanduspartnerluslepingutega seotud lisavahendeid, pidades eeskätt silmas reguleerivaid raamistikke, kaitsemeetmeid, kaubanduse hõlbustamist, toetust sanitaar- ja fütosanitaar- ning intellektuaalomandi standarditele vastamiseks ja majanduspartnerluslepingute järelevalvesüsteemi koosseisu;

22.  kutsub komisjoni üles andma oma parimat, et taasalustada läbirääkimisi Doha arengukava üle ning tagada, et kaubanduse liberaliseerimise lepetega jätkatakse vaeste riikide arengu edendamist;

23.  on veendunud, et lõplikud majanduspartnerluslepingud peaksid täiendama Doha arengukava lepingut ja mitte olema AKV riikidele selle alternatiiviks;

24.  tunnistab, et kahepoolseid kaitsemeetmeid sisaldav kaubanduskaitse peatükk on vajalik; kutsub mõlemaid pooli üles vältima kõnealuste kaitsemeetmete tarbetut kasutamist;

25.  märgib, et põllumajandustoetustele ning abile tehtavates avaliku sektori kulutustes esineb suuri erinevusi; kui EL kulutab põllumajandustoetustele aastas 55 miljardit eurot ja USA 55 miljardit USA dollarit, siis ei ole Ghana oma põllumajandustootjatele alates 1980. aastatest mingeid toetusi maksnud;

26.  on veendunud, et kuigi Ghana põllumajandustoodetel on sooduspääs Euroopa turule, ei saa majanduspartnerlusleping tuua kaasa Ghana põllumajandusliku tootmise arengut, kui tootmisvõimsust ei suurendata ja tootmist ei moderniseerita tehniliste ja finantsinvesteeringute abil;

27.  märgib, et see seab AKV riikide põllumajandustootjad nende konkurentsivõime vähendamise tõttu nii sise- kui ka välisturul ebasoodsasse olukorda, sest nende tooted on võrreldes ELi ja USA subsideeritud põllumajandustoodetega tegelikkuses kallimad;

28.  toetab seetõttu kokkulepitud tollimaksuerandeid, mis puudutavad põllumajandustooteid ja mõnesid töödeldud põllumajandustooteid, tingimusel et need põhinevad peamiselt vajadusel kaitsta varases arenguetapis olevaid tööstusi või tundlikke tooteid nendes riikides;

29.  märgib, et Ghana on saanud tollimaksuerandid kana- ja muu liha, tomatite, sibulate, suhkru, tubaka ning õlle jaoks;

30.  rõhutab, et lõplik majanduspartnerlusleping peaks lihtsamate ja täiustatud päritolueeskirjadega soodustama töödeldud toodete eksporti, eriti sellistes võtmesektorites nagu põllumajandus;

31.  märgib, et lõplikku majanduspartnerluslepingusse lisatakse arengukoostööd käsitlev peatükk, mis hõlmab kaubavahetust, pakkumisepoolset konkurentsi, ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, teenustega kauplemist, kaubandusega seotud küsimusi, institutsioonilise suutlikkuse tõstmist ja maksukohandusi; kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni oma kokkulepitud kohustusest viia lõpule läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus;

32.  tunnustab seda, et vahepealses majanduspartnerluslepingus juba sisaldub arengukoostööd käsitlev peatükk (2. jaotis), mis hõlmab arengukoostööd, maksukohandusi, pakkumispoole konkurentsivõimet ja ettevõtluse edendamise infrastruktuuri, mida tuleb täielikult rakendada; rõhutab, et täiemahuliste piirkondlike lepingute raames tuleb viivitamatult kokku leppida teenuseid, investeerimist ja kaubanduseeskirju käsitlevates peatükkides ning kutsub mõlemaid pooli üles pidama kinni oma kohustusest lõpetada läbirääkimised konkurentsi ja riigihangete üle alles siis, kui on loodud piisav suutlikkus;

33.  rõhutab, et igas lõplikus majanduspartnerluslepingus peavad olema ka sätted hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta;

34.  juhib tähelepanu, et majanduspartnerluslepingud peaks aitama kaasa aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele;

35.  kutsub läbirääkivaid pooli üles lisama siduvaid kokkuleppeid investeeringute, konkurentsi ja riigihangete kohta, mis võiksid tõsta huvi ettevõtluse ja investeeringute vastu Ghanas, ning rõhutab, et nende eeskirjade üldise kohaldamise korral oleks neist kasu nii tarbijatele kui ka kohalikele omavalitsustele;

36.  märgib, kui oluline on ECOWASi piirkonnast pärinevate valitsusväliste organisatsioonide ja teiste asjaomaste sidusrühmade panus ning majanduspartnerluslepingute mõju analüüs, mis aitab luua majanduspartnerluslepingute järelevalveks vajaliku tõelise partnerluse;

37.  nõuab kiiret ratifitseerimismenetlust, et partnerriigid saaksid vahepealsest majanduspartnerluslepingust kohest kasu;

38.  soovitab lõpliku majanduspartnerluslepingu üle käimasolevatel läbirääkimistel paindlikku, spetsiaalset ja pragmaatilist lähenemisviisi; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma eelkõige arvesse Ghana taotlusi, mis käsitlevad lepingu arenguaspekte; väljendab sellega seoses heameelt nõukogu 16. ja 17. juuni 2008. aasta järelduste üle;

39.  ergutab läbirääkimiste pooli lõpetama läbirääkimised kava kohaselt 2009. aasta jooksul; ergutab pooli võtma kõiki meetmeid selleks, et oleks võimalik vormistada lõplik majanduspartnerlusleping AKV riikide ja Euroopa Liidu vahel lõplikult enne 2009. aasta lõppu, nagu on kavandatud;

40.  rõhutab, et lõplikus majanduspartnerluslepingus tuleks sätestada läbivaatamisklausel ja üldise mõju hindamine, mis tuleks läbi viia kolm kuni viis aastat pärast lepingu sõlmimist; nõuab, et Euroopa Parlament ja Ghana parlament oleks kaasatud lepingu igasse läbivaatamisse;

41.  rõhutab eelkõige AKV riikide parlamentide ja valitsusväliste osalejate väga olulist rolli majanduspartnerluslepingute järelevalves ja haldamisel ning nõuab komisjonilt nende kaasamise tagamist käimasolevasse läbirääkimiste protsessi; on seisukohal, et selleks peavad EL ja AKV riigid kokku leppima selge päevakorra ning see peab põhinema laia kandepinnaga lähenemisel;

42.  peab oluliseks, et majanduspartnerluslepingute rakendamisel loodaks asjakohane järelevalvesüsteem, mida koordineeriks asjakohane parlamendikomisjon, mis koosneb rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja arengukomisjoni liikmetest, et tagada kohane tasakaal rahvusvahelise kaubanduse komisjoni juhtrolli säilitamise ning kaubandus- ja arengupoliitika üldise järjepidevuse vahel; on arvamusel, et see parlamendikomisjon peaks töötama paindlikult ja kooskõlastama aktiivselt oma tegevust AKV–ELi parlamentaarse ühisassambleega; on seisukohal, et järelevalve peaks algama pärast iga vahepealse majanduspartnerluslepingu vastuvõtmist;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide ja AKV riikide valitsustele ja parlamentidele, AKV-ELi nõukogule ning AKV-ELi parlamentaarsele ühisassambleele.

• [1]  ELT C 77 E, 26.3.2004, lk 393.
• [2]  ELT C 92 E, 20.4.2006, lk 397.
• [3]  ELT C 285 E, 22.11.2006, lk 126.
• [4]  ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 121.
• [5]  ELT C 293 E, 2.12.2006, lk 155.
• [6]  ELT C 298 E, 8.12.2006, lk 261.
• [7]  ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 244.
• [8]  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 301.
• [9]  ELT C 323 E, 18.12.2008, lk 361.
• [10]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0252.
• [11]     ELT C 301E, 13.12.2007, lk 45.