RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

25.3.2009

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2
Esitaja(d): Martin Schulz, Hannes Swoboda, Jan Marinus Wiersma, Helmut Kuhne, Miguel Angel Martínez Martínez, Justas Vincas Paleckis ja Józef Pinior
fraktsiooni PSE nimel
Euroopa südametunnistus ja totalitarism

B6‑0164/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa südametunnistuse ja totalitarismi kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 6 ja 7;

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;

–  võttes arvesse 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega;

–  võttes arvesse kodukorra artikli 103 lõiget 2,

A.  arvestades, et ajaloolased on ühel meelel selles osas, et ajaloolisi fakte ei ole võimalik täiesti objektiivselt tõlgendada ning et objektiivseid ajaloolisi ülestähendusi ei ole olemas; arvestades, et elukutselised ajaloolased kasutavad siiski mineviku uurimiseks teaduslikke vahendeid ning püüavad seejuures olla võimalikult erapooletud;

B.  arvestades, et ükski poliitiline organ või erakond ei ole ajaloo tõlgendamise osas monopoolses seisundis ning niisugused organid ja erakonnad ei saa väita, et nad on objektiivsed;

C.  arvestades, et ajalooliste faktide ametlikke poliitilisi tõlgendusi ei tohiks peale suruda parlamentide enamusotsustega; arvestades, et ükski parlament ei saa õigusaktide abil määrata kindlaks seda, millisena ajalugu nähakse;

D.  arvestades, et Euroopa integratsiooniprotsessi üks peamine eesmärk on tagada põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine tulevikus, ning arvestades, et asjakohased mehhanismid kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 6 ja 7;

E.  arvestades, et ajaloo väärtõlgendused võivad innustada muid alternatiive välistavat poliitikat ning õhutada seega vihkamist ja rassismi;

F.  arvestades, et kahekümnendal sajandil küüditati, vangistati, piinati ja mõrvati totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide poolt Euroopas miljoneid ohvreid; arvestades, et Euroopa kahekümnenda sajandi ajalugu on väga keeruline ja mitmeti mõistetav, nagu on seda ka inimeste sellekohased mälestused;

G.  arvestades, et ida ja lääne institutsioonilisel ja majanduslikul ühtsustamisel on tehtud küll tõeliselt suuri edusamme, kuid mälestuste ühtsustumine peab alles teoks saama;

H.  arvestades, et minevikusündmusi kajastavate mälestuste jäädvustamist käsitlevatest otsustest ei tohi saada poliitiliste vaidluste teema; arvestades, et poliitikud peaksid küsima ajaloolastelt sõltumatut nõu ning julgustama avaliku arutelu pidamist teatud sündmuste erinevate ajalooliste tõlgenduste teemal;

I.  arvestades, et Lääne-Euroopa valitsev ajalooline kogemus oli natsism, samas kui Kesk-Euroopa riigid said lisaks veel kommunismi kogemuse, ning arvestades, et tuleb edendada nende riikide kahekordse diktatuuripärandi mõistmist;

J.  arvestades, et suurem osa ajaloolasi on ühel meelel selles osas, et natsism ja stalinism olid teatavatest sarnasustest hoolimata põhimõtteliselt erinevad, kuigi ohvrite jaoks ei ole vahet, milline režiim ja mis põhjusel võttis neilt vabaduse, piinas neid või mõrvas nad,

1.  nõuab, et kogu Euroopas kuulutataks välja kõikide totalitaarsete režiimide (eelkõige natsismi ja stalinismi) ohvrite mälestamise päev, mida tähistataks väärikalt ja erapooletult; kutsub Euroopa ajaloo maja ekspertkomisjoni üles esitama ettepanekuid sobiva kuupäeva kohta, mis tuletaks Euroopa kodanikele meelde totalitarismi ohte;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.