RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

21.4.2009

esitatud koos taotlusega võtta küsimus inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtude arutelu päevakorda
vastavalt kodukorra artiklile 115
Esitaja(d): Angelika Beer ja Cem Özdemir
fraktsiooni Verts/ALE nimel
Ashrafi laagri elanike humanitaarolukorra kohta

B6‑0249/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon Ashrafi laagri elanike humanitaarolukorra kohta

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Ameerika Ühendriikide ja Iraagi 2008. aasta novembris allkirjastatud lepingut vägede staatuse kohta, milles on fikseeritud, et USA väeüksused lahkuvad Iraagi linnadest 30. juuniks 2009 ja kogu riigist 2011. aasta lõpuks;

–  võttes arvesse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ning selle 1967. aasta lisaprotokolli;

–  võttes arvesse Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu 4. detsembri 2008. aasta otsust, mille kohaselt tuleks Iraani rahva mudžahiidlik organisatsioon (PMOI) Euroopa Liidus käibivast terroristlike ühenduste nimekirjast välja arvata;

–   võttes arvesse Human Rights Watch’i 5. mai 2005. aasta aruannet pealkirjaga „Väljapääs puudub: inimõiguste rikkumised MKO (Mujahedin-e Khalq Organisation) laagrites”;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 115,

A.  arvestades, et Iraagi valitsus teatas hiljuti oma kavatsusest likvideerida Põhja-Iraagis asuv Ashrafi laager - enklaav, kus ligi 3400 Iraani opositsioonilise rühmituse PMOI ehk Mujahedin-e Khalq (organisatsiooni lühendnimedena tuntud ka MEK ja MKO) liiget on elanud teatud ekstraterritoriaalses staatuses, mille andis Saddam Hussein 1980. aastatel;

B.  arvestades, et MEKil ei ole tänapäeva Iraanis opositsioonijõuna mingit rolli, kuivõrd see organisatsioon on minetanud oma usaldusväärsuse Saddam Husseini režiimiga tehtud koostöö tõttu, olles toetanud Iraagi relvajõudusid Iraani-Iraagi sõjas ning kurdi ja šiiidi vastuhakkude mahasurumisel;

C.  arvestades, et pärast 2003. aastal toimunud sissetungi Iraaki relvitustasid USA väeüksused selle rühmituse ja andsid MEKi liikmetele “kaitstud isiku“ staatuse vastavalt neljandale Genfi konventsioonile tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta;

D.   arvestades, et vastavalt 2008. aastal Iraagi ja Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud vägede staatuse lepingu sätetele, milles käsitletakse okupatsiooniperioodi lõpetamist koalitsioonivägede poolt, anti Ashrafi laager 1. jaanuaril 2009 taas Iraagi julgeolekujõudude kontrolli alla;

E.  arvestades, et Iraagi valitsus teatas hiljuti, et praeguseks veel Ashrafi jäänutel tuleb Iraagist lahkuda, ning arvestades, et on põhjust tõsiselt karta, et need liikmed võidakse Iraani tagasi toimetada nende tahte vastaselt;

F.  arvestades, et MEK süüdistuste kohaselt on Iraagi ametivõimud korduvalt tõkestanud toidu ja vee, samuti meditsiinilise abi saadetiste pääsu laagrisse, samal ajal kui MEKi juhtkond on väidetavalt korduvalt keeldunud Iraagi julgeolekujõududele ja Iraagi inimõiguste ministeeriumile võimaldamast juurdepääsu suurele osale laagrist;

G.  arvestades, et kuigi MEK on USAs, Iraanis, Austraalias ja Kanadas endiselt terroristlike organisatsioonide nimekirjas, otsustas Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus 4. detsembril 2008, et MEK tuleks terrorirühmituste nimekirjast välja arvata, tuues põhjuseks, et Euroopa Ülemkogu ei olnud esitanud küllaldaselt tõendusmaterjali selle kohta, et MEK on jätkuvalt terrorismiohu allikaks;

H.  arvestades, et sõltumatute vaatlejate (sh ajakirjanikud ja inimõiguste organisatsioonid) teatel ja ka endiste MEKi liikmete arvukate tunnistuste kohaselt – mõni neist endistest liikmetest on tunnistustega esinenud Euroopa Parlamendi Iraaniga suhtlemiseks loodud delegatsiooni ees –, on MEK kui organisatsioon teisenenud võitlevast Iraani opositsioonirühmitusest ususektiks, mille liikmed ajuloputuse tulemusena kummardavad pseudo-uskliku andumusega oma juhte, Massoud ja Marjiam Rajavi’t, olles välismaailmast ära lõigatud ning vaimse ja füüsilise survega oma organisatsiooni külge köidetud;

I.  arvestades, et Human Rights Watch on tosina endise MKO liikme (nende hulgas viis, kes olid üle antud Iraagi julgeolekujõududele ja keda hoiti Saddam Husseini valitsuse ajal Abu Ghraibi vanglas) otseste tunnistuste alusel üksikasjalikult kirjeldanud, kuidas teisitimõtlejatest liikmeid piinati, peksti ja hoiti aastaid Iraagi sõjaväelaagrites üksikvangistuses pärast seda, kui nad olid kritiseerisid selle rühmituse poliitikat ja ebademokraatlikke tavasid või andnud mõista, et kavatsevad organisatsioonist lahkuda;

J.  arvestades, et USA kaitse all paigutati mitusada teisitimõtlejast liiget naabruses asuvasse pagulaslaagrisse, ning arvestades, et viimastel aastatel on ÜRO pagulaste ülemvolinik andnud neile pagulase staatuse, nad on ümber asustatud turvalistesse paikadesse Iraagis või kolmandates riikides, ning arvestades, et nimetatud objekt suleti 2008. aastal;

K.  arvestades, et Rahvusvaheline Punase Risti Komitee on viimastel aastatel korraldanud enam kui 250 endise MEKi liikme repatrieerimise Iraani vabatahtlikkuse alusel,

1.  väljendab rahulolu hiljutiste USA-Iraagi lepingute üle, mille eesmärk on taastada Iraagi rahva ja valitud valitsuse täielik riiklik suveräänsus oma territooriumil, ning peab normaalseks, et Iraagi seadusi rakendataks kogu riigis;

2.  võtab teadmiseks Iraagi valitsuse teadaande oma kavatsuse kohta sulgeda Ashrafi laager ning väljendab sellega seoses muret laagrielanike humanitaarolukorra pärast;

3.  kutsub Iraagi ametivõime üles kaitsma Ashrafi laagri elanike elu ning nende füüsilist ja vaimset puutumatust ning kohtlema neid kooskõlas 1951 aasta Genfi konventsioonist tulenevate kohustustega, eelkõige hoiduma nende küüditamisest, väljasaatmisest või repatrieerimisest, mis on vastuolus tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega;

4.  väljendab sügavat muret teatavaks saanud vaimse ja füüsilise manipuleerimise ning tõsiste inimõiguste rikkumiste pärast MEKi sektis kahe Rajavi juhtimise all

5.  kutsub Iraagi valitsust ning MEKi juhte üles võimaldama rahvusvahelistele humanitaar- ja inimõiguste organisatsioonidele, samuti Iraagi inimõiguste ministeeriumile ja ajakirjandusele viivitamatult täielikku juurdepääsu kõikidele laagri osadele, et sealset olukorda saaks sõltumatult hinnata;

6.  rõhutab, et kõigile Ashrafi laagri elanikele peaks lubama, et Iraagi ametivõimude, Rahvusvahelisele Punase Risti Komitee ja ÜRO pagulaste ülemvoliniku esindajad küsitlevad neid neutraalses kohas, väljaspool Ashrafi laagrit ja ilma MEKi ametikandjate kohalolekuta, et välja selgitada, kas nad soovivad organisatsiooni jääda või sellest lahkuda;

7.  kutsub Iraagi valitsust ja MEKi juhtkonda üles lubama Ashrafi laagrist lahkuda kõikidel, kes ei soovi seal enam viibida, ning lubama perekonnaliikmetel kohtuda oma MKOsse kuuluvate sugulastega neutraalses paigas, ilma MEKi ametlike esindajate kohalolekuta;

8.  kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles saatma Ashrafi laagrisse hindamismissiooni ning abistama Iraagi valitsust püüetes leida pikaajalisele probleemile humanitaarne lahendus, eeskätt pakkudes MEKi liikmetele, kes ei soovi Iraani tagasi pöörduda, võimalust asuda ümber Euroopa Liitu;

9.  kutsub Iraagi valitsust üles looma erakorralise meetmena uuesti varjupaika neile teisitimõtlejatest liikmetele, kes jätkavad Ashrafi laagrist põgenemist, kuid kellel ei ole pärast Ashrafi pagulaslaagri sulgemist USA relvajõudude poolt kuhugi pöörduda;

10.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO pagulaste ülemvolinikule, Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, ÜRO inimõiguste nõukogule, MEKile ning Iraagi valitsusele ja parlamendile.