Resolutsiooni ettepanek - B7-0025/2009Resolutsiooni ettepanek
B7-0025/2009
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimine ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel

9.9.2009

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Alojz Peterle väliskomisjoni nimel

Menetlus : 2009/2624(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0025/2009
Esitatud tekstid :
B7-0025/2009
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0025/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Kesk-Aasia kohta, eriti 23. oktoobri 2003. aasta resolutsiooni Türkmenistani, kaasa arvatud Kesk-Aasia kohta[1], 20. veebruari 2008. aasta resolutsiooni ELi Kesk-Aasia strateegia kohta[2] ja 14. veebruari 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste- ja demokraatiaklausli kohta Euroopa Liidu kokkulepetes[3];

–   võttes arvesse oma 2. septembri 2008. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu ja komisjoni otsus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli sõlmimise kohta, et võtta arvesse Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia ühinemist Euroopa Liiduga[4];

–   võttes arvesse ELi ning Usbekistani, Kõrgõzstani ja Kasahstani vahel sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguid, mis kõik kehtivad alates 1999. aastast;

–   võttes arvesse inimõigusi käsitlevaid klausleid eespool nimetatud lepingutes;

–   võttes arvesse praegu kehtivat Euroopa Liidu ja Tadžikistani suhete raamistikku, ELi ja endise Nõukogude Liidu vahel sõlmitud kaubandus- ja koostöölepingut, mis asendatakse partnerlus- ja koostöölepinguga, kui selle on ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ja Tadžikistan ning kui Euroopa Parlament on andnud oma nõusoleku;

–   võttes arvesse Tadžikistaniga sõlmitava partnerlus- ja koostöölepingu ratifitseerimist Euroopa Liidu kõigi 27 liikmesriigi ning Tadžikistani poolt;

–   võttes arvesse 11. oktoobril 2004. aastal ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Tadžikistani Vabariigi vahel sõlmitud kaubandust ja kaubandusküsimusi käsitlevat vahelepingut, mis on jõus alates 2005. aasta maist;

–   võttes arvesse 21.–22. juunil 2007 toimunud Euroopa Ülemkogul vastu võetud ELi strateegiat Kesk-Aasiaga loodava uue partnerluse kohta;

–   võttes arvesse Ülemkogule esitatud nõukogu ja Euroopa Komisjoni 2008. aasta juuni ühist eduaruannet Euroopa ELi Kesk-Aasia strateegia rakendamise kohta ning selles esitatud hinnangut, mille kohaselt edeneb nimetatud strateegia rakendamine jõudsalt;

–   võttes arvesse Euroopa energiapoliitika tegevuskava (2007–2013), mille Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsil 2007 vastu võttis;

–   võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta[5];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Tadžikistani vahelise ametliku inimõigustealase dialoogi raames 2008. aasta oktoobris toimunud esimest kohtumist ning sellel kohtumisel välja töötatud soovituste loetelu, millega käimasolevate õigusreformide läbiviimisel eeldatavasti nõuetekohaselt arvestatakse;

–   võttes arvesse 10. ja 11. juulil 2009 Dušanbes toimunud ELi ja Tadžikistani esimest ühist inimõigusi käsitlevat kodanikuühiskonna seminari ning 2009. aasta septembris Dušanbes toimuvat inimõiguste alast dialoogi;

–   võttes arvesse 2008. aasta oktoobris Dušanbes toimunud rahvusvahelist uimastiteemalist konverentsi, mida spondeeris Euroopa Liit;

–   võttes arvesse 10. veebruaril 2009 toimunud Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ja Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoni vahelist arvamuste vahetust;

–   võttes arvesse 6.–8. aprillil 2009. aastal Dušanbes toimunud Euroopa Parlamendi ja Tadžikistani parlamendi neljandat parlamentidevahelist kohtumist;

–   võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Kesk-Aasia riigid, kelle hulka Tadžikistan kuulub, on Euroopa ja Aasia kokkupuutepunkti keskmes, ning ajalooliselt ja traditsiooniliselt on need riigid olnud kahe maailmajao vahel oluliseks kohtumis- ja transiidipaigaks;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on ülimalt huvitatud julgeolekust, stabiilsusest, demokraatlike institutsioonide arengust ja tugevdamisest, inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete austamisest selles piirkonnas, ja seda eriti põhjusel, et strateegiline, poliitiline ja majanduslik areng ning Kesk-Aasia kasvavad piirkonnaülesed probleemid mõjutavad otseselt ja kaudselt Euroopa Liidu enda huve;

C. arvestades, et ELi Kesk-Aasia uue strateegia eesmärk on parandada poliitilist dialoogi ja tugevdada sidemeid Euroopa ja tema Kesk-Aasia partnerite vahel ELi asutamise aluseks olnud väärtusi silmas pidades;

D. arvestades, et Tadžikistan, kellel on Afganistaniga üle 1300 kilomeetri ühist piiri, täidab vahetutes suhetes Afganistaniga olulist piirkondlikku rolli ELi − ja teistes rahvusvahelistes − jõupingutustes, mis on suunatud uimastiäri, ekstremismi ja piirkonna julgeolekut ohustavate tegurite vastasele võitlusele;

E.  arvestades, et Tadžikistani puudutavad ELi poliitilised eesmärgid sisaldavad peamiselt abi vaesuse vähendamisel, heade valitsustavade juurutamisel ning reformide läbiviimisel ning piirkondlikul tasandil abi tõhusamaks võitluseks uimastiäri ja organiseeritud kuritegevusega, ja arvestades, et EL annab selleks abi ennekõike piirihalduse toetamisega Kesk-Aasia piirihaldusprogrammi (BOMCA) ja uimastite vastase tegevuse programmi (CADAP) kaudu;

F.  arvestades, et Tadžikistaniga sõlmitavas partnerlus- ja koostöölepingus on sätestatud tagasivõtmise ja ebaseadusliku sisserände piiramise alased kohustused ning koostöö selles vallas; arvestades, et nimetatud koostöö üksikasjade kohta tuleks sõlmida eraldi leping;

G. arvestades, et 1997. aastal lõppenud kodusõda hävitas Tadžikistani infrastruktuuri ja institutsioonid ning laastas majanduse, mistõttu Tadžikistan langes endiste Nõukogude Liidu vabariikide hulgas elatustasemelt viimasele kohale; arvestades, et kuigi Tadžikistan on viimaste aastate jooksul läbi teinud tugeva taastumise perioodi, elab umbes 60% elanikkonnast ikka veel sügavas vaesuses ja vaesemates piirkondades puudub endiselt juurdepääs tervishoiule ja haridusele; ja arvestades, et tadžikid toetuvad suuresti välismaal töötavate pereliikmete rahaülekannetele, kuid samas ohustab sellist sissetulekuallikat tõsiselt selle piirkonna majanduskriis, ning seetõttu on ülimalt oluline aidata Tadžikistanil välja arendada jätkusuutlik ja kindel majandussüsteem;

H. arvestades, et Tadžikistanis on kõige suurem sündimuskordaja Kesk-Aasias, kusjuures peaaegu 40% riigi 7,3 miljonilisest elanikkonnast moodustavad alla 15-aastased noored; arvestades, et hea haridussüsteemi väljaarendamine on riigi tuleviku jaoks otsustava tähtsusega;

I.   arvestades, et Tadžikistani majanduse põhilised liikumapanevad jõud on puuvilla ja alumiiniumi tootmine, kuid arvestades, et nende kaupade hinnad maailmaturul langevad; arvestades, et Tadžikistanil ei ole naftat ja tal on kõigest vähesel määral maagaasi ning vaatamata märkimisväärsetele hüdroelektrienergia varudele kannatab riik tõsise energiapuuduse all;

J.   arvestades, et institutsiooniline, õiguslik ja rahanduskeskkond ei soodusta Tadžiki ettevõtjate arengut ning vajab olulist toetust;

K. arvestades, et Tadžikistan sõltub välis- ja humanitaarabist, ning arvestades, et peaaegu pool riigi tööealisest elanikkonnast töötab välismaal, ennekõike Venemaal, ja toetab kodumaal olevaid perekondi rahaülekannetega;

L.  arvestades, et Nõukogude Liidu lagunemine põhjustas tavapäraste majandussuhete katkemise ja piirkondlikkude turgude lagunemise, mis süvendab praegust majanduslangust veelgi; arvestades, et EL peaks tegema kõik endast sõltuva selle piirkonna riikide vahelise usalduse taastamiseks ja aitama sel moel kaasa piirkondliku koostöö taastamisele;

M. arvestades, et lisaks arengukoostöö rahastamisvahendi kaudu saadavale abile osaleb Tadžikistan veel mitmes käimasolevas piirkondlikus programmis;

N. arvestades, et kuigi rahvas näib president Rahmoni toetavat, on president süstemaatiliselt maha surunud igasuguse opositsiooni ja praktiliselt lõpetanud võimujagamise, mille pidi tagama 1997. aasta rahukokkulepe;

O. arvestades, et OSCE Demokraatlike Institutsioonide ja Inimõiguste Büroo (ODIHR) lõplikus valimiste vaatlusaruandes märgitakse, et 2006. aasta presidendivalimistel puudus tegeliku valiku võimalus ja asjakohane pluralism;

P.  arvestades, et korruptsiooni ulatuslikku levikut kõikidel tasanditel tunnistatakse laialdaselt, ja arvestades, et suurt osa toetuseks mõeldud rahalisest abist ei kasutada eesmärgipäraselt;

Q. arvestades, et kodanikuühiskond on Tadžikistanis alles sündimas ja valitsus on selle tõelist arengut tihti takistanud ning et läheb veel kaua aega enne, kui kodanikuühiskond saab hakata täitma oma inimarengut toetavat potentsiaali selles riigis; arvestades, et riiklikus usuasjade komitees registreerimise nõue ja hiljuti vastuvõetud südametunnistusevabaduse ja usuühingute seaduse kohased muud piiravad meetmed on piiranud usurühmade mõningaid tegevusi,

1.  väljendab heameelt selle üle, et Tadžikistan on selgelt kinnitanud oma valmisolekut teha Euroopa Liiduga koostööd, et see riik soovib tugevdada kaubandus- ja haridussidemeid ELiga ning kavatseb oma valmisoleku kinnituseks võtta konkreetseid meetmeid sellistel võtmealadel, nagu sotsiaalhoolekanne, tervishoid, haridus, korruptsioonivastane võitlus ja inimõiguste tugevdamine;

2.  on teadlik Tadžiki valitsuse tõsisest pettumusest, et partnerlus- ja koostööleping ei ole veel sõlmitud, eriti silmas pidades ELi seisukohta, et kuna poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja muud tingimused on Kesk-Aasia riikide lõikes väga erinevad, on hädavajalik, et ELi poliitika kõnealuste riikide suhtes oleks erinev; sellest tulenevalt väljendab kavatsust anda peatselt oma nõusolek ja loodab, et partnerlus- ja koostööleping sõlmitakse võimalikult kiiresti;

3.  on seisukohal, et tema nõusolek partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks näitab üles valmidust arendada Tadžikistaniga suhteid ja julgustab Tadžikistani astuma samme hädavajalike reformide suunas; juhib siiski Tadžikistani tähelepanu ennekõike tingimustele, mida on inimõiguste/peatamisklauslis silmas peetud;

4.  on seisukohal, et partnerlus- ja koostöölepingu täielik väljaarendamine ning kahepoolsete suhete edendamine peaks põhinema võtmevaldkondades tehtud edusammude täpsel ja õigeaegsel hindamisel, ning nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon määratleks võrdleva hindamise kriteeriumite ja tingimuste selge kogumi;

Majanduslik olukord

 

5.  juhib tähelepanu Tadžikistani tõsistele majandusraskustele ning riigi transpordi- ja energeetikasektori infrastruktuuri haprusele, ning on tõsiselt mures seetõttu, et majanduskriisi mõju ja põllumajandussektori puuduste tõttu jäi 2009. aasta maikuus 1,5 miljonit inimest toiduainetega kindlustamata;

6.  nõuab tungivalt, et Tadžikistani valitsus tegeleks selle probleemi üheks algpõhjuseks olnud tarneküsimusega ja vaataks läbi poliitika, mis käsitleb liiga ambitsioonikaid projekte, mis ei aita mingil moel rahuldada inimeste põhilisi ja otseseid vajadusi; ühtlasi kutsub üles tugevdama piirkondlikke turge ja parandama kohalikku tootmist ning viivitamatult rakendama toiduabi- ja uute töökohtade loomise programme;

7.  kutsub Tadžikistani valitsust üles viivitamata tegelema katastroofilise olukorraga haridus- ja tervishoiusektoris, mis ähvardab tekitada tulevaste põlvkondade jaoks uue sotsiaalsete probleemide laine ja seada ohtu riigi tuleviku;

8.  märgib ka, et krooniline vaesus õhutab uimastiäri ning mõnede aruannete kohaselt on 30–50% Tadžikistani majandustegevusest seotud uimastiäriga;

9.  nõuab tungivalt, et Tadžikistan rakendaks otstarbekohaselt ja demokraatlikult oma tohutut hüdroelektrienergia tootmise potentsiaali, võttes sealjuures arvesse nende riikide vajadusi, kes paiknevad allavoolu ja kes tavapäraselt arvestavad kindla hooajalise veevooluga; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon püüaks igati hõlbustada selliste ühisprojektide väljatöötamist, mis hõlmaksid kõiki potentsiaalselt mõjutatud piirkondlikke osalisi ning oleksid kooskõlas ELi normidega;

10. nõuab tungivalt, et Tadžikistan teeks struktuurimuudatusi, mis parandaksid välismaiste ettevõtete investeerimistingimusi;

11. nõuab tungivalt, et Tadžikistan rakendaks täies ulatuses vajalikke majandusreforme ja rõhutab eriti vajadust põllumajandusreformide järele, et talunikud vabaneksid võlgadest ja võiksid suunduda ainult puuvillakasvatuse juurest muudele põllumajandusvormidele;

Poliitiline olukord

 

12. tõdeb, et Tadžikistan on suhteliselt stabiilne riik, mida ei näi seni ohustavat ei välisohud ega ka hästiorganiseeritud kohalik mässutegevus; osutab siiski mõningatele asjaoludele, mis viitavad režiimi lõhenemisele (näiteks seavad presidendi suutlikkuse võimu hoida kahtluse alla 2008. aastal autonoomses Mägi-Badakšani piirkonnas aset leidnud vägivallajuhtumid ja meeleavaldused ning hiljutine idapoolses Tavildara piirkonnas läbiviidud julgeolekuoperatsioon, mis hõlmas valitsusvägesid, relvastatud endisi opositsioonirühmitusi ja välismaiseid võitlejaid); samuti juhib tähelepanu murele, et sügav vaesus, lokkav korruptsioon ja üha autoritaarsemaks muutuv valitsus võivad suurendada poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse ebastabiilsuse ohtu tulevikus;

13. meenutab Tadžikistanile aastatuhande arengueesmärke ja asjaolu, et EL toetab tõsiseltvõetavaid jõupingutusi, mida selles vallas edu saavutamiseks tehakse;

14. juhib tähelepanu parlamendi struktuurile, kus presidendimeelsel Demokraatlikul Rahvaparteil on valitsev seisund; taunib asjaolu, et opositsiooniparteid on kõrvale tõrjutud ning võimalikud rivaalid vangistatud või pagendatud; arvestades presidendi lubadusega korraldada 2010. aastal valimised, kutsub Tadžikistani valitsust üles täitma riigi demokratiseerimist puudutavad lubadused, võimaldama tõeliselt mitmeparteilise poliitilise süsteemi tekkimist ja vaatama üle valimisseaduse (näiteks nägema ette erapooletute vaatlejate juurdepääsu, tühistama kandidaatide registreerimise tasu ning tagama häälte lugemise, tabelitena vormistamise ja hääletustulemuste avaldamise suurema läbipaistvuse);

15. suhtub kriitiliselt valitsusvälistele organisatsioonidele kehtestatud piirangutesse ning mõjuka ja nähtava kodanikuühiskonna tegevuse puudumisse Tadžikistanis, sest see võib saada takistuseks demokraatlikule arengule, ning kinnitab veelkord vajadust oluliste uuenduste ja inimõiguste austamise järele ühiskonna kõikides sektorites;

16. märgib, et korruptsioon on Tadžikistanis laialdaselt tunnistatud tõsine probleem, mille on osaliselt põhjustanud õiguskultuuri puudumine ja riigi võimetus avalikke teenistujaid korralikult tasustada; soovib tõendeid, et korruptsioonivastane seadus, korruptsiooniga võitlemise amet ja praeguseks käivitunud ambitsioonikas 2008–2012. aasta korruptsioonivastane strateegia ei ole vaid vormitäide;

17. kutsub Tadžikistani üles kehtestama majandussektoris täieliku läbipaistvuse poliitika, mis hõlmab muu hulgas kõigist riigiettevõtetest, nagu Tadžiki alumiiniumikompaniist Talco (nii riigisiseselt kui ka välismaal) ja energiaettevõttest Barqi Tojika pärit tulude avalikustamist ning puuvillasektori rahastamises läbipaistvuse tagamist;

Piirkondlikud küsimused

 

18. rõhutab Tadžikistani kui geograafilise naabri rolli vahetutes suhetes Afganistaniga ning sellega seotud uimastite, terrorismi ja ekstremismi küsimustes, ning märgib, et Tadžikistanil on võimalus ehitada üles tänapäevane ja hästitoimiv riik, mis suudaks toimida tõkkena Afganistanist ja selle naabrusest leviva ekstremismi vastu; rõhutab edasise koostöö tähtsust Tadžikistaniga, et aidata tal toimida stabiilse ja toimiva riigina; juhib tähelepanu sellele, et terrorismivastast võitlust ei saa kasutada ettekäändena opositsioonijõudude allasurumiseks või ähvardamiseks ning seda võitlust tuleb pidada inimõigusi ja kodanikuvabadusi täielikult järgides;

19. märgib, et energeetika ja veemajandus on inimeste turvalisuse ja Kesk-Aasia riikide vaheliste suhete seisukohalt võtmeküsimused; juhib erilist tähelepanu Tadžikistani ja Usbekistani vahelisele energeetikateemalisele vaidlusele (mida tõendab muu hulgas asjaolu, et Usbekistan sulges ajutiselt, kuid ette teatamata piiri, katkestas gaasitarned ja kahekordistas gaasi hinda) ning veeteemalistele vaidlustele Usbekistani ja Kõrgõzstaniga; kutsub sellega seoses üles pidama kiireloomulisi piirkondlikke konsultatsioone energiavarude mõistlikuks kasutamiseks;

Inimõigused

 

20. on tõsiselt mures Tadžikistanis toimuvate inimõiguste rikkumiste pärast, kuna need pannakse toime praktiliselt karistamatult ja need esinevad erinevates vormides, kaasa arvatud valitsuse ja kuritegeliku võrgustiku surve kohtutele ja kohtunikele, surve meediale, laialt levinud naiste õiguste rikkumine, laste töö kasutamine, üliõpilaste, ka alaealiste, ekspluateerimine puuvillakoristusel, tööliste elu „finantsorjuses”, nagu seda nimetab USA organisatsioon Freedom House, kohutavad tingimused kinnipidamisel, kaasa arvatud piinamine ja muud väärkohtlemise vormid, ning inimkaubandus;

21. väljendab sellega seoses rahulolu ametliku ja tulemustele suunatud inimõiguste teemalise dialoogi alustamisega ELi ja Tadžikistani vahel; peab edasiminekut selles valdkonnas kahepoolsete suhete arengu seisukohast ülimalt oluliseks; rõhutab Tadžikistani valitsusväliste organisatsioonide sellesse dialoogi ametliku ja ulatusliku kaasamise tähtsust;

22. taunib uut valitsusväliste organisatsioonide seadust, mis on välja töötatud Vene seaduse eeskujul ja millega kehtestatakse keerulised registreerimise ja ümberregistreerimise nõuded;

23. rõhutab, et kuigi Tadžiki seadusega tagatakse sõna- ja ajakirjandusvabadus, hirmutavad ametivõimud sageli isikuid, kes ei nõustu valitsuse poliitikaga, ja püüavad neid takistada vabalt või kriitiliselt rääkimast; suhtub ka kriitiliselt fakti, et sõltumatute meediakanalite suhtes kasutatakse erinevaid hirmutamis- ja kontrollimeetmeid, mis sunnivad neid rakendama enesetsensuuri;

24. on samuti mures, et usuvabadus on kahanemas ja uus religiooniseadus, mille president 25. märtsil 2009. aastal alla kirjutas, keelab paljud usulised kombed ja võib muuta paljud usukogudused ebaseaduslikuks ja põrandaaluseks;

25. rõhutab, et naiste diskrimineerimine ja nendevastane vägivald on endiselt laialtlevinud probleem; kutsub komisjoni üles looma sihtprogramme naiste võimaluste parandamiseks ning nõuab tungivalt, et Tadžiki ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et teha lõpp naiste õiguste rikkumisele ja hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust naistele;

26. märgib murega 2007. aasta rahvuslike traditsioonide ja kombetalituste seadust, milles kehtestatakse piiranguid tadžikkide riietusele ja traditsiooniliste sündmuste tähistamisele;

27. taunib piinamise laialdast levikut, juhib tähelepanu asjaolule, et Tadžiki seaduses on piinamise mõiste veel lõplikult määratlemata, ning nõuab veelkord kõigi vajalike meetmete võtmist, et tagada ÜRO piinamise vastase konventsiooni järgimine, eelkõige andes kohtu alla inimväärikust alandava ning väärkohtlemise eest vastutavad ametiisikud, ning piinamisevastase konventsiooni fakultatiivse protokolli (OPCAT) ratifitseerimist, mis sätestab kinnipidamisasutuste järelevalve; nõuab lisaks surmanuhtluse keelustamist;

28. märgib, et Tadžikistani parlamendikomisjonile, kes vastutab õigusküsimuste ja inimõiguste eest, on tehtud ülesandeks kontrollida seaduste vastavust inimõigusi käsitlevatele sätetele, kuid komitee ei ole seda ülesannet tõhusalt täitnud;

 

29. tunneb heameelt ombudsmani hiljutise ametisse määramise üle ja palub Tadžikistani valitsusel tagada tema täielik sõltumatus;

Rahvusvaheline üldsus

 

30. nõuab tungivalt, et rahvusvahelised rahastajad teeksid kõik nendest oleneva, et soodustada ja toetada elujõulise ja dünaamilise kodanikuühiskonna teket ning julgustada sõltumatut meediat kajastama riikliku korruptsiooni küsimust ja rahvusvaheliste fondide rahavooge;

31. palub komisjonil koostöös nõukogu eesistujaks oleva liikmesriigiga tagada, et komisjoni ja Tadžikistani vahelise dialoogi kõikidel tasanditel arvestataks täielikult demokraatia ja inimõigustega, ning et Euroopa Liit pakuks Tadžikistanile kõikvõimalikku abi, mida tal nendel aladel vaja võib minna;

32. rõhutab, et rohkem rahalisi vahendeid tuleb suunata otse kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna käsutusse, seades nende vahendite saamise tingimuseks läbipaistvuse ja kontrollitavuse;

33. palub komisjonil anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru arengust demokraatia ja inimõiguste vallas ning hoida parlamendi väliskomisjoni pidevalt ja täielikult kursis poliitilise dialoogi käigus tehtud edusammudega; kutsub nõukogu üles kaasama Euroopa Parlamenti inimõiguste teemalisse dialoogi Tadžikistaniga;

34. nõuab tungivalt, et komisjon alustaks võimalikult kiiresti Tadžikistani valitsusega läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu rakenduskokkulepete, näiteks tagasivõtmist ja ebaseadusliku sisserände piiramist käsitlevate kokkulepete sõlmimiseks;

35. nõuab tungivalt, et kuivõrd Tadžikistanil on naaberriigist Afganistanist Venemaale ja Lääne-Euroopasse saabuvate uimastite transiidiriigi roll, tugevdaks EL veelgi toetust meetmetele selle vastu võitlemiseks Tadžikistanis, pöörates erilist tähelepanu Tadžiki uimastikontrolli asutuse rahastamisele, ilma et see kahjustaks piirialade majandusarengu seisukohast ülitähtsat piiriülest kaubandust;

36. juhib tähelepanu, et Tadžikistanis leidub lõhkamata kobarpomme ja nõuab, et suurendataks nende kahjutustamise eesmärgil eraldatavat rahalist abi;

°

°         °

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Tadžikistani Vabariigi valitsusele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika