RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Välise energiavarustuse kindlus

14.9.2009

komisjoni avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Teresa Riera Madurell, Kristian Vigenin fraktsiooni S&D nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0040/2009

B7‑0043/2009

Euroopa Parlamendi resolutsioon välise energiavarustuse kindluse kohta

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Teine strateegiline energiaülevaade: ELi tegevuskava varustuskindluse ja solidaarsuse tagamiseks energiavaldkonnas” SEK(2008)2870), (SEK(2008)2871), (SEK(2008)2872) ja sellega kaasnevaid dokumente: „Euroopa praegune ja tulevane positsioon seoses energiaga: nõudlus – allikad – investeeringud”; „ELi tahkekütuse turg 2004–2006 ja 2007. aasta suundumused” (KOM(2008)744);

- võttes arvesse rohelist raamatut „Turvalise, säästva ja konkurentsivõimelise Euroopa energiavõrgu suunas” ja sellega kaasnevat dokumenti „Naftatööstuse infrastruktuurid: Hinnang ELi olemasolevatele ja ELi kavandatavatele naftatööstuse infrastruktuuridele” (KOM(2008)737);

- võttes arvesse oma 26. septembri 2007. aasta resolutsiooni Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta[1];

- võttes arvesse komisjoni rohelist raamatut „Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks” (KOM (2006)0105);

- võttes arvesse ELi energiavarustuskindluse korrespondentvõrgustiku (NESCO) esimest kohtumist, mis toimus 10. mail 2007. aastal Brüsselis;

- võttes arvesse komisjoni ja nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja ühisdokumenti pealkirjaga „Välispoliitika, mis teenib Euroopa energiahuve”, mis esitati 15. ja 16. juunil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogule;

- võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. mai 2006. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus energiaühenduse lepingu sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt²;

- võttes arvesse oma 23. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu energiavarustuse kindluse kohta³;

- võttes arvesse komisjoni 12. oktoobri 2006. aasta teatist Euroopa Ülemkogule „Energiaalased välissuhted – põhimõtetest tegudeni” (KOM(2006)0590);

- võttes arvesse 23. ja 24. märtsi 2006. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi seoses Euroopa energiapoliitikat käsitleva rohelise raamatu kinnitamisega Euroopa Ülemkogu poolt ning 15. ja 16. juuni 2006. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi seoses komisjoni ja nõukogu peasekretäri/kõrge esindaja ühisdokumendiga energiavarustuskindluse välisaspektide kohta;

- võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile pealkirjaga „Euroopa energiapoliitika” (KOM(2007)0001);

- võttes arvesse 8. ja 9. märtsi 2007. aasta Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldusi ja Euroopa Ülemkogu Euroopa energiapoliitika tegevuskava aastateks 2007–2009;

- võttes arvesse ELi ja Türgi vahel 13. juulil 2009. aastal allkirjastatud lepingut Nabucco gaasijuhtme õigusliku raamistiku kohta;

- võttes arvesse 13. juulil 2009. aastal 12 ELi äriühingu vahel allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit DESERTECi tööstusalgatuse loomiseks, et arendada Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas välja suur päikeseenergia potentsiaal;

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. märtsi 2009. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et energiavarustuse kindlus on Euroopa Liidu üldise turvalisuse, stabiilsuse ja jõukuse põhielement, millel aga aluslepingutes puudub siiani õiguslik alus;

B.  arvestades, et ehkki mõningad meetmed on juba võetud, tuleb luua tõeliselt ühine energiapoliitika, mis peab silmas nii siseturu korraldust kui ka välisaspekte ning mis võtab arvesse kõikide liikmesriikide poliitilisi ja majanduslikke huvisid;

C.  arvestades, et vaatamata nafta ja gaasi hinna langusele ülemaailmse finantskriisi tõttu viivad aeglane areng üleminekus säästvamatele kütustele, maailma nafta- ja gaasiväljade tootlikkuse langemine (hoolimata uute reservide avastamisest) ning nõudluse jätkuv kasv kriisi lõppedes vältimatult fossiilkütuse turgude jätkuva kahanemise ja tarbijariikide kasvava sõltuvuseni impordist;

D.  arvestades, et mitmed liikmesriigid sõltuvad tugevalt ühest maagaasi tarnijast ning arvestades, et põhjendamatu tarnehäire võib põhjustada tõsiseid probleeme, nagu näitas 2009. aasta alguses aset leidnud Vene-Ukraina gaasikriis;

E.  arvestades, et mitmetel liikmesriikidel puuduvad kriisidega toimetulekuks piisavad looduslikud reservid;

F.  arvestades, et olemasolevad varajase hoiatuse vahendid osutusid 2009. aasta jaanuari gaasikriisi prognoosimiseks ebapiisavaks;

G.  arvestades, et energiavarustuse kindluse ennustatavad ohud jäävad püsima seni, kuni energiat tootvad ja transiidiriigid hakkavad järgima ühiseid ja läbipaistvaid eeskirju, nagu on määratletud energiaharta lepingus ja transiidiprotokollis;

H. arvestades, et ühine energiaalane välispoliitika, mis põhineb solidaarsusel, mitmekesistamisel, ühtsusel ühiste huvide kaitsmisel, tihedamal koostööl suuremate energia tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega ning säästvuse edendamisel, looks sünergia, mis aitaks tagada varustuskindluse Euroopa Liidus ning suurendaks ELi tugevust, suutlikkust tegutseda välispoliitikas ja usaldusväärsust globaalse osalejana,

1.  ootab, et komisjon ja liikmesriigid asuksid strateegilisele juhtpositsioonile Euroopa ühise energiaalase välispoliitika loomisel, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi 26. septembri 2007. aasta resolutsioonis Euroopa ühise energiaalase välispoliitika suunas liikumise kohta;

2.  kordab, et ELi energiavarustuse kindluse seisukohast on ülimalt oluline vähendada ELi energiasõltuvust kolmandatest riikidest piirkonnale omaste energiaallikate võimalikult ulatusliku kasutamise abil – milleks on eelkõige taastuvenergiaallikad, mis on kõige olulisemad Euroopa Liidule kättesaadavad potentsiaalsed energiaallikad – ning parandada 2020. aastaks energiatõhusust 20 % võrra, muutes selle õiguslikult siduvaks eesmärgiks;

3.  tunneb heameelt komisjoni poolt teises strateegilises energiaülevaates välja pakutud mitmekesistamisele ja ELi energiavarustuse kindluse suurendamisele suunatud meetmete üle; on siiski seisukohal, et nende rakendamiseks on vaja selgelt määratletud prioriteete ja kiiret tegutsemist ning Euroopa Parlamenti tuleb samal ajal sellega täiel määral kursis hoida;

4.  tunneb heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis hiljuti vastu oma ettepaneku võtta vastu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid (KOM (2009)363);

5.  peab hädavajalikuks parandada võrkude vastastikust sidumist Euroopas, kuna siseturu tõhusaks toimimiseks ja energiaalase solidaarsuse tagamiseks on olemasolevate tühimike täitmine ülimalt oluline; tunneb selles osas heameelt infrastruktuuriprojektide rahastamise kokkuleppe üle Euroopa majanduse taastamise kava osana;

6.  rõhutab, kui oluline on kooskõlastatud Euroopa energiavarustuse kindluse süsteem, mis hõlmab projekti Nabucco ja muid projekte, mille üle ELi liikmesriigid arutelusid peavad või mille osas nad kokkuleppele on jõudnud, näiteks Nord Stream, ITGI, Medgaz ja South Stream; tundes heameelt Nabucco osas tehtud edusammude pärast, rõhutab, kui oluline on üldine kord niisuguse koridori väljaarendamiseks, millega EL saaks ühenduse uute Lähis-Idas ja Kaspia mere piirkonnas asuvate gaasiallikatega mis tahes äriühingust või torujuhtmest sõltumatult; peamine eesmärk on kõnealune ühendus kiiresti teoks teha; nõuab tungivalt, et projekti kaasatud äriühingud ja liikmesriigid tagaksid tihedas koostöös komisjoniga esialgsete kokkulepete täitmise tulevaste tarnijatega, et gaasijuhet gaasiga varustada;

7.  kutsub ELi üles tegema koostööd Vahemere piirkonna ja Põhja-Aafrika riikidega, võttes eelkõige arvesse nende riikide märkimisväärset potentsiaali energiaallikate osas ja Aafrika jaoks olulisi arenguvõimalusi; eelkõige tuleks uurida ja edendada päikese- ja tuuleenergia kasutamist ning teha seda Barcelona protsessi ja Vahemere Liidu kaudu; rõhutab, et ELi lähenemisviis projektile DESERTEC peab olema sidus ja andma aktiivse panuse Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide arengusse; kutsub seega kõnealusesse projekti kaasatud äriühinguid ja liikmesriike üles edendama (tihedas koostöös komisjoniga) arengut tõelise tehnosiirde ja suutlikkuse tõstmise abil kohalike äriühingute ja kodanikuühiskonna osas, et tagada omandiline kuuluvus ja luua pikaajaline partnerlus Mahemere piirkonna riikidega, kus DESERTECi arendama hakatakse;

8.  ergutab liikmesriike suurendama oma kiiresti vabastatavate mahutitega maagaasi, kaasa arvatud veeldatud maagaasi hoidlaid;

9.  kutsub ELi üles tegema koostööd Põhjamere piirkonna riikidega, pidades silmas nende märkimisväärset potentsiaali energiaallikatena, eelkõige avamere tuuleenergia tootmise kaudu;

10.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama kooskõlas Lissaboni lepinguga välja asjakohast „solidaarsusklauslit”, sealhulgas sekkumise tingimusi ja korda hädaolukorraks, mis tekib muudest liikmesriikidest pärineva energiavarustuse katkemise tõttu;

11.  kutsub komisjoni üles koostama direktiivi gaasi miinimumvarude hoiustamise kohta; märgib, et gaasi miinimumvarude loomine eeldab liikmesriikidelt tulemuslikku kooskõlastamist, planeerimist ja investeeringuid; kuigi gaasi miinimumvarudest saadav kasu (varustuskindlus) kaalub selgelt üles sellega seotud kulud enamiku liikmesriikide puhul, tuleks nõuetekohast tähelepanu pöörata asjaolule, et maagaasi ladustamine on kulukas; nõuab seega asjakohase finantsabi andmist liikmesriikidele, kellel on kavas suurendada oma maagaasi ladustamisvõimsust;

12.  tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle luua ühtne raamistik, et edastada komisjonile andmed ja teave energeetika infrastruktuuri investeerimisprojektide kohta (KOM(2009)0361);

13.  avaldab komisjonile kiitust tema töö eest energiaalase dialoogi süvendamisel, mille tulemuseks on eelkõige vastastikuse mõistmise memorandumid ELi idanaabrite ja Kesk-Aasia riikidega, ning jääb ootama koostöö kasvu lõunapoolsete partneritega;

14.  rõhutab, et energiadialoogid ei tohi mitte mingil juhul toimuda avameelsete ja tulemustele orienteeritud inimõigusdialoogide arvel;

15.  kutsub komisjoni üles vaatama viivitamata läbi olemasolevad varajase hoiatuse mehhanismid, energiavarustuskindluse korrespondentvõrgustiku (NESCO) ja muud vahendid, mis osutusid 2009. aasta Vene-Ukraina energiakriisi ajal ebatõhusaks;

16.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles propageerima energiaharta lepingut ning kutsub energiaharta lepingule ja selle transiidiprotokollile alla kirjutanud ELi partnereid üles järgima selle eeskirju ja põhimõtteid;

17.  kutsub liikmesriike üles teavitama üksteist ja komisjoni energeetika infrastruktuuri projekte käsitlevatest strateegilistest otsustest ja kokkulepetest; märgib, et hiljutise kokkuleppega kolmanda liberaliseerimispaketi kohta säilitati uuele infrastruktuurile erandite tegemise menetlus ja seati õigusraamistik ülekandesüsteemi haldurite sertifitseerimiseks kolmandate riikide suhtes;

18.  kutsub komisjoni üles võtma viivitamatult meetmeid vaenulike ülevõtmiskatsete vastu, mida teevad ELi energiaturul tegutsevad läbipaistmatud ELi-välised organisatsioonid; tunneb muret asjaolu pärast, et Surgutneftegaz omandas hiljuti osaluse Ungari energiaettevõttes MOL ja et Surgutneftegaz ei ole võimeline avalikustama oma omanike struktuuri ning oma põhiliste tulusaavate omanike identiteeti, nagu õiguspäraselt nõuab Ungari energiaturu reguleerija; kutsub komisjoni üles uurima niisuguste läbipaistmatute ELi-väliste organisatsioonide tegevust nagu CENTREX, mis omandas hiljuti 20 %se osaluse Austria Baumgarten’i kaubandussüsteemist ja hoidlatest;

19. rõhutab, et Euroopa ühise energiapoliitika väljatöötamise edukus sõltub suurel määral Lissaboni lepingu jõustumisest; nõuab tungivalt, et EL ja liikmesriigid võtaksid meetmeid, et tagada siduv, progressiivne ja kõikehõlmav asutamislepingust tulenev alus Euroopa ühisele energiavarustuse ja energiavarustuse kindluse poliitikale; kinnitab, et Lissaboni leping, mis sisaldab klauslit energiaalase solidaarsuse kohta ja kus on sätestatud energiapoliitika jagatud vastutus ELi ning liikmesriikide vahel, on samm õiges suunas;

20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

• [1]  ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 206.
  ² ELT C 297 E, 7.12.2006, lk 340.
  ³ ELT C 292 E, 1.12.2006, lk 112.