RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine
19.10.2009
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Joseph Daul, Elmar Brok, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Ioannis Kasoulides, Corien Wortmann-Kool, Francisco José Millán Mon, Daniel Caspary, Pilar del Castillo Vera, Albert Deß, Jean-Paul Gauzès, Peter Liese, Andreas Schwab, Richard Seeber, Tadeusz Zwiefka, Ingeborg Gräßle, Werner Langen fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0095/2009
B7‑0095/2009
Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta, 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja USA tippkohtumise kohta ning 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides;
– võttes arvesse 5. aprillil 2009. aastal Prahas toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi;
– võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu kolmandal kohtumisel 16. oktoobril 2008. aastal vastu võetud ühisavaldust ja eduaruannet ning 2009. aasta aprillis Prahas toimunud Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kohtumisel vastu võetud ühisavaldust;
– võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil;
– võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et kui jõustuvad Lissaboni lepingu välispoliitilised vahendid, saab EL esineda rahvusvahelisel areenil tugevama ja ühtsemana;
B. arvestades, et Euroopa Liit tunneb heameelt USA administratsiooni võetud uue suuna üle, mis põhineb koostöövalmidusel rahvusvahelistes küsimustes ning ELi ja USA suhete tugevdamisel;
C. arvestades, et ELil ja USA-l on strateegiline roll ülemaailmsete majandusprobleemide lahendamisel, kuna nende sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustab üle poole kogu maailma SKPst ning nende kahe partneri kahepoolsete kaubandus- ja investeeringusuhete maht on maailma suurim – peaaegu 40% maailmakaubandusest;
D. arvestades, et ELil ja USA-l on ka ühised poliitilised huvid ja ühine vastutus maailma poliitilisel areenil rahu, inimõiguste austamise ja stabiilsuse edendamise eest ning mitmesuguste ülemaailmsete ohtude ja probleemidega tegelemise eest, nagu tuumarelva levik, terrorism, kliimamuutus, energiajulgeolek, vaesuse kaotamine ning muude aastatuhande arengueesmärkide saavutamine;
E. arvestades, et Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) töö peab jätkuma eesmärgi suunas luua 2015. aastaks tõeline, integreeritud Atlandi-ülene turg; selle eesmärgi saavutamine on majanduskasvu ja majanduse taastumise peamine vahend;
F. arvestades, et on oluline, et AMNi protsessis kajastuks nõuetekohaselt õigusloojate roll ja Euroopa Parlamendi prioriteete võetaks piisavalt arvesse;
G. arvestades, et ELi ja USA vaheline hea koostöö tsiviillennunduse valdkonnas võib ohtu sattuda seoses hiljutiste algatustega, mis käsitlevad väljaspool USAd asuvate remondijaamade kontrollimist, erandeid monopolivastastest seadustest ning lennuettevõtja kodakondsust;
H. arvestades, et EL ja USA peavad tegelema kasvava energiatarbimisega ülemaailmsel tasandil ning vajadusega täita kliimamuutusega võitlemise ülemaailmseid kohustusi, milles tuleb kokku leppida Kopenhaagenis, ning arvestades, et energiatõhususe suurendamise uued standardid ja meetmed ei tohiks luua uusi takistusi Atlandi-ülesele kaubandusele ega vähendada lõhustuvate materjalide kaitstust ja ohutust;
I. arvestades, et finants- ja majanduskriis on kiiresti muutunud tõsiste sotsiaalsete tagajärgedega tööhõivekriisiks, ning arvestades, et Atlandi-ülestel partneritel lasub majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega tegelemise eest ühine vastutus;
J. arvestades, et hiljutised uuringud, näiteks German Marshalli fondi uuring suundumuste kohta Atlandi-ülestes suhetes 2009. aastal, näitavad ELi kodanike enneolematult suurt toetust USA administratsioonile ning see on ELi ja USA vaheliste suhete taaselavdamise alus,
ELi ja USA tippkohtumine
1. kinnitab veel kord, et ELi ja USA suhted on ELi jaoks kõige tähtsam strateegiline partnerlus, ning rõhutab, kui tähtis on, et ELi ja USA administratsioon tugevdaksid strateegilist dialoogi, koostööd ja kooskõlastamist tegelemisel ülemaailmsete probleemide ja piirkondlike konfliktidega; palub komisjonil esitada pärast tippkohtumist teatise ELi ja USA strateegilise partnerluse kohta;
2. rõhutab, et Lissaboni lepingu jõustumisel tuleks ELi ja USA vaheliste suhete institutsioonilist süsteemi tugevdada kooskõlas Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooniga;
3. kutsub ELi ja USAd üles leppima eelseisval tippkohtumisel kokku tugevdatud Atlandi-üleses partnerluses, et tegeleda ühiste ülemaailmsete probleemidega, eriti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise, terrorismivastase võitluse, kliimamuutuse, inimõiguste austamise, pandeemiatega toimetuleku ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamise valdkonnas;
4. rõhutab NATO olulisust Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et kõnealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohaseid arenguid tuleks käsitleda dialoogis Venemaaga, Ameerika Ühendriikidega ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega, et uuendada Atlandi-ülest julgeolekukonsensust;
5. tunneb sellega seoses heameelt Venemaa Föderatsiooni ja USA otsuse üle pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus kõikehõlmav õiguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris lõppev strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START 1 lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile;
6. tunneb heameelt USA presidendi avalduse üle, mille kohaselt ta kavatseb edendada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimist; kutsub nõukogu üles aitama tihedas koostöös USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa järgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;
7. rõhutab, et Iraani tuumaprogramm ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning piirkonna ja maailma stabiilsust; toetab eesmärki leida lahendus Iraaniga läbirääkimiste teel, järgides dialoogi ja sanktsioonide kahetist strateegiat, mida kooskõlastatakse teiste Julgeolekunõukogu liikmetega ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;
8. on mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimaste tuumakatsetuste pärast ja ÜRO resolutsiooni 1887 tagasilükkamise pärast nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata kuue osalise kõneluste raames USA kahepoolsel dialoogil põhinevat lähenemisviisi, millega püütakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks;
9. võtab teadmiseks, et USA on loobunud oma esialgsest kavast ehitada Euroopasse raketitõrjekilp, märgib tema uusi plaane ning nõuab uut ülemaailmset julgeolekukorraldust, millesse oleksid kaasatud EL, USA, Venemaa ja Hiina;
10. kordab, kui tähtis on, et mõlemad partnerid edendaksid usalduse ja läbipaistvuse vaimus kooskõlastatud lähenemisviisi poliitikas Iraani, Iraagi, Afganistani ja Pakistani suhtes; nõuab tungivalt, et EL, USA, NATO ja ÜRO töötaksid välja uue ühise strateegilise käsituse, mis ühendab ulatuslikult rahvusvahelised kohustused ning kutsub kõiki naabreid üles jõupingutustes osalema, et piirkond stabiliseerida;
11. kordab veel kord ELi ja USA ühise lähenemisviisi olulisust suhetes Venemaa, Hiina, India ja Ladina-Ameerikaga;
12. on seisukohal, et president Obama poolt 23. septembril 2009 korraldatud esimesel kohtumisel Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel ei saavutatud ettenähtud eesmärke; kinnitab veel kord, et Lähis-Ida rahuprotsessi edu on ELi ja USA jaoks üks kõige olulisemaid prioriteete, ning kutsub ELi ja USAd üles soodustama ühiselt neliku aktiivset sekkumist ühise aluse otsimisel eesmärgiga leida rahumeelne lahendus, mis näeb ette kahe riigi rajamist ning sõltumatut ja elujõulist Palestiina riiki; kutsub tippkohtumisel osalejaid üles uurima võimalikke viise kontaktide loomiseks araabia maailma ning Euroopa ja USA moslemi elanikkonnaga;
13. peab vajalikuks, et mõlemad partnerid võtaksid ELi ja USA tippkohtumisel G20 kohustuste täitmisel juhtrolli; nõuab seetõttu USA finantssektori reformipaketi ja ELi praeguste õigusloomereformide kooskõlastamist, sealhulgas finantsjärelevalve struktuuri osas, ning palub mõlemal partneril tugevdada koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ajakohastamisel;
14. loodab, et tippkohtumisel lepivad kaks osalist kokku selles, et Doha vooru edukas lõpetamine peaks sisaldama meetmeid põllumajandustoodete hindade kõikumise ja toidupuuduse vältimiseks; kutsub juhte üles mitte unustama selle vooru peamist arengueesmärki ja täitma võetud kohustust kulutada 0,7% oma SKPst arengukoostööle; rõhutab vajadust võtta arvesse hiljutisi ÜPP reforme ja loodab, et sarnaseid kohandusi tehakse USA põllumajandusseaduses; tuletab meelde arengut varasemates vastuolulistes küsimustes, näiteks hormoone sisaldav veiseliha, kloriidi sisaldav kanaliha ja mõnedele geneetiliselt muundatud toodetele loa andmine; on veendunud, et pideva dialoogi kaudu on võimalik lahendada vastastikust põllumajandustoodetega kauplemist mõjutavad küsimused enne WTO vaidlusorganiteni jõudmist;
15. rõhutab ELi ja USA koostöö tähtsust rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuval COP 15 kohtumisel; nõuab tungivalt, et ELi eesistuja püüaks ELi ja USA tippkohtumisel saavutada, et USA võtaks auahne kohustuse ning teeks koostööd seoste edendamisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vahel;
16. võtab teadmiseks mõtte luua Atlandi-ülene energianõukogu; rõhutab kindlalt, et energianõukogu peaks tegelema ainult küsimuse selgelt välis- ja julgeolekupoliitiliste aspektidega ning see tuleks tulevikus ühendada Atlandi-ülese poliitikanõukoguga ja AMN peaks tegelema üldise energiapoliitikaga;
17. tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide riigiasutuste taotlusel juurdepääs teatavatele finantsandmetele ning see võiks olla SWIFTi andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping; märgib, et uus leping, mille üle peetakse läbirääkimisi piiramata Lissaboni lepingu alusel järgitavat menetlust, peab kaasama täielikult EP ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 3 sätestatud tingimused;
18. tunneb heameelt viisanõudest loobumise programmi äsjase laiendamise üle veel seitsmele ELi liikmesriigile; nõuab siiski tungivalt, et USA tühistaks viisarežiimi ka ülejäänud liikmesriikide suhtes ning kohtleks kõiki ELi kodanikke võrdselt ja täieliku vastastikkuse alusel; on mures selle pärast, et kavatsetakse võtta kasutusele halduslõiv ESTA loa andmise eest ELi kodanikele, ja palub komisjonil arutada seda koos USA administratsiooniga esmatähtsa küsimusena;
19. kutsub USAd üles võimaldama täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametiasutustele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne liikmesriigi poolt; kutsub USAd üles vältima meetmeid, mis takistavad tugevdatud koostööd, näiteks USA Kongressi resolutsioonis 915 nimetatud väljaspool USAd asuvad remondijaamad, monopolidevastased erandid ja lennuettevõtja kodakondsus;
Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine ja AMNi tugevdamine
20. rõhutab, et tihedam Atlandi-ülene partnerlus sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu väljakujundamiseks 2015. aastaks on oluline vahend globaliseerumise kujundamisel ning ülemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel;
21. nõuab, et komisjon koostaks üksikasjaliku tegevuskava selle eesmärgi saavutamist takistavate tegurite kohta; tuletab meelde 2007. aasta eelarve raames Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud ja rahastatud uurimust; soovib teada, miks komisjon ei ole Euroopa Parlamendi korduvatele taotlustele vaatamata veel kumbagi dokumenti esitanud; määrab dokumentide avaldamise lõplikuks tähtajaks 15. novembri 2009;
22. on seisukohal, et Atlandi-ülese koostööga energiatõhususe ja -tehnoloogia (sealhulgas nn rohelise energia) valdkonnas ning energiaga seotud reguleerimisvaldkonnas saab tegeleda AMNi raames; nõuab, et energiajulgeolekualane Atlandi-ülene koostöö oleks üks kesksetest küsimustest, millega tegeleks regulaarselt Atlandi-ülene poliitikanõukogu, mille loomise ettepaneku Euroopa Parlament tegi oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis;
23. usub, et tuleb suurendada Atlandi-ülese majanduskoostöö aruandekohustust, läbipaistvust ja ettearvatavust ning koosolekute ajakavad, päevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded tuleks korrapäraselt avaldada ja panna kohe üles veebisaidile; teeb ettepaneku korraldada igal aastal arutelu AMNis käsitletud küsimustega seotud edusammude ja selle organisatsiooni struktuuri teemal;
Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi roll AMNis
24. kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele AMNi edu nimel õigusloojate otsustavat rolli arvesse võtta; nõuab, et nad kaasaksid Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad täiel ja otsesel määral AMNi, kuna õigusloojad jagavad koos vastavate täitevvõimuorganitega vastutust paljude AMNi otsuste jõustumise ja järelevalve eest;
25. usub, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi kõige sobivamate liikmete kaasamine õigusloojate dialoogi ja AMNi protsessi, et vältida õigusakte, millel on ettekavatsematu mõju Atlandi-ülesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et uue lepinguga muudetakse praegune Atlandi-ülene õigusloojate dialoog Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel;
AMN ning majandus- ja finantskriisid
26. rõhutab AMNi rolli USA ja ELi koordineeritud regulatiivse kriisidele reageerimise edendamisel ja tagamisel, eriti seoses alternatiivsete investeerimisfondide, finantsturu infrastruktuuri (eriti seoses börsiväliste tuletisväärtpaberite turgudega), kapitalinõuete, maksuparadiiside ja piiriüleste maksejõuetuse juhtude lahendamisega; kutsub AMNi üles uurima finantsasutuste tasustamispoliitika koordineerimist;
27. kutsub AMNi üles nõudma kindlalt, et USA ametivõimud võtaksid Basel II raamistiku rakendamisel arvesse ELi kapitalinõuete direktiivide muudatusi; tunneb heameelt USA valitsuse ettepanekute üle reguleerida kõiki börsiväliseid tuletisväärtpabereid ning tema töö üle seoses keskse arvelduskojaga keeruka ülesehitusega toodete osas ning kutsub AMNi üles uurima, kuidas edendada koordineeritud lähenemisviisi;
28. kutsub AMNi üles tagama, et USA ametivõimud võtavad niisuguste vahendite reguleerimisel arvesse ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlevat korda (direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta), et vältida regulatiivset omavoli;
29. toetab G-20 üleskutset kiirendada raamatupidamisstandardite lähendamist; nõuab tungivalt, et AMN kutsuks raamatupidamisstandardite nõukogu (FSAB) ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) üles saavutama kvaliteetsete ülemaailmsete raamatupidamisstandardite ühtse kogumi ja viima oma lähendamisprojekti lõpule 2011. aasta juuniks; rõhutab, et IASB peaks jätkama oma juhtimisalaseid reforme;
30. nõuab tungivalt, et AMN nõuaks kindlalt, et USA ametivõimud jääksid kindlaks oma töökavale, mille kohaselt nõutakse USA omamaistelt kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist; tuletab meelde oma nõuet, et kuni USA võtab vastu otsuse, mille kohaselt nõutakse USA kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamist, tunnustaks väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega samaväärsetena; nõuab tungivalt, et AMN edendaks väärtpaberi- ja börsikomisjoni aruannete puhul riigipõhise lähenemisviisi väljatöötamist;
31. loodab, et AMN toetab ELi võimalust tunnustada USA kindlustusjärelvalve režiimi Solvency II direktiiviga seatud tingimuste suhtes samaväärsena; on arvamusel, et algatus luua Riikliku Kindlustuse Amet (Office of National Insurance) parandaks ELi ja USA koostööd; palub AMNil tagada, et USA ametivõimud arendaksid kindlustusjärelvalvet föderaaltasandil sellega, et eraldavad vajaduse korral maksu- ja muud küsimused puhtalt järelevalve alastest küsimustest;
32. tervitab läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi (GFTEI) laiendamist ja peab paljutõotavaks asjaolu, et kõik 87 GFTEIs osalevat riiki on nõustunud võtma maksundusalase teabe jagamise aluseks OECD standardi; nõuab AMNilt tungivalt selle tagamist, et EL ja USA väljendaksid oma ühist ülemaailmse liidri rolli sellega, et tagavad 2010. aasta märtsiks vajalike stiimulite, sealhulgas karistuste kehtestamise, ning edasimineku hindamiseks vastastikuste eksperthinnangute programmi kiiret rakendamist kõikide pooltega, kuid on arvamusel, et võitluseks maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu tuleb kõnealust raamistikku tugevdada; rõhutab, et kõigis rahvusvahelistes maksustamisküsimustes peaks olema normiks automaatne teabe saamine;
33. on seisukohal, et ettevõtete sotsiaalset vastutust võib käsitleda enesekontrollisüsteemi tagava ärimudelina; usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse parimate tavade vahetusel USA ja ELi vahel on märkimisvääne mõju ettevõtete suhtumisele ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse ja nende positiivsele tegevusele sotisaal- ja keskkonnaküsimuste valdkonnas; on seisukohal, et eeskirju käsitleva koostöö raames tuleks võtta arvesse ELi reguleeriva raamistiku tugevdamist, pidades silmas kapitalinõuete direktiivi, eelkõige finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat;
AMN ja intellektuaalomand
34. palub tulevasel AMNi nõupidamisel edendada Atlandi-ülest strateegilist koostööd intellektuaalomandi kaitseks, järgides seejuures kõigiti kodanike põhi- ja tsiviilõigusi; rõhutab, et tehnoloogiate levik ei tohi moonutada intellektuaalomandi kaitse süsteemi, mis tagab uuendusprotsessile omase võime võtta rahalisi ja äririske;
35. tuletab AMNile meelde, et infoühiskond on üks Atlandi-ülese majanduspiirkonna keskseid alustugesid, ning selle aluseks on teadmiste kättesaadavus ja digitaalsisu kaitse tänu rangele ja tulemuslikule autoriõiguste ja nendega seotud õiguste kaitse süsteemile, ja kinnitab veelkord, et selline kaitse peab edendama uuendustegevust;
AMN ja tarbijakaitse
36. kutsub AMNi üles edendama ühismeetmeid, tagamaks, et kolmandad riigid ja eriti Hiina tõstaksid oma tootmisstandardeid ning viiksid need kooskõlla EL-i ja USA ohutusnõuetega, eriti mänguasjade osas, ning tagama mõlemal pool Atlandi ookeani toodete ja eriti mänguasjade ohutust käsitlevate õigusaktide range jõustamise ja tugevamad riiklikud inspektsioonid;
37. kutsub komisjoni arendama AMNi siseselt tugevamaid ja tulemuslikumaid piiriülese jõustamisalase koostöö süsteeme eesmärgiga ühitada omavahel ELi kiirhoiatussüsteem RAPEX (tarbijale tõsist ohtu kujutavad tarbekaubad) ja USA tarbekaupade ohutuse komisjoni kiirhoiatussüsteem ning liita kokku tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja USA ametivõimude tegevus;
38. teeb ettepaneku, et AMN kiidaks heaks niisuguse koostööd käsitleva siduva õigusakti vastuvõtmise, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutuse alase teabe vahetust ning koostöömeetmete ühisprogrammi väljatöötamist;
39. lähenevat AMNi nõupidamist ning ELi ja USA tippkohtumist silmas pidades palub komisjonil kiirendada juba niigi hilinenud kahepoolse jõustamisalase koostöö lepingu väljatöötamist, millega USA-le laieneksid ELi tarbijakaitsealase koostöö määruse ja USA seaduse Safe Web raames ettenähtud jõustamismeetmed;
40. palub komisjonil teha USA osapooltega koostööd, mis võimaldaks AMNil uurida tarbijakaitse tugevdamise võimalusi, pöörates vajalikku tähelepanu tarbijate digitaalõigustele ning tehes koostööd defektseid kaupu käsitlevate eeskirjade osas;
Kahepoolne kaubandus – tolliküsimused, turujärelevalve ja turvaline kaubandus
41. kutsub AMNi üles edendama ELi ja USA tolli- ja turujärelevalveasutuste vahelise koostöö tugevdamist, et hoida ära ohtlike toodete, eelkõige ohtlike mänguasjade jõudmist tarbijateni;
42. kutsub AMNi üles väljendama ELi muresid seoses USA Kongressi vastu võetud USA ühepoolse õigusliku meetmega USAsse saabuvate merekonteinerite 100%lise läbivalgustamise kohta; on seisukohal, et AMN võiks täieliku läbivalgustamise teemal korraldada Brüsselis ja Washingtonis seminare, mille eesmärk on edendada USA ja ELi õigusloojate vahelist paremat vastastikust mõistmist ning soodustada kõnealusele probleemile varase ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist; kutsub komisjoni üles tulevaseks AMNi nõupidamiseks hindama, milline on kõnealuse meetme võimalik maksumus ettevõtjatele ja ELi majandusele ning milline on selle võimalik mõju tolli tegevusele;
43. on otsustanud jätkuvalt kutsuda USA seadusandjat üles (ning palub komisjonil teha sama AMNi raames) konteinerite 100%-lise läbivalgustamise kohustust uuesti läbi vaatama ning tegema USA-ga koostööd, tuginedes riskijuhtimisele, hõlmates ELi ja USA kaubanduspartnerluse programmide vastastikust tunnustamist, ning tehes seda kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE normide raamistikuga;
Vastastikune tunnustamine ja standardimine
44. kutsub AMNi peatset nõupidamist silmas pidades komisjoni üles püüdma ametlikult vastu võtta vastavusdeklaratsioonide vastastikuse tunnustamise menetlused toodetele (eeskätt info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmed), mille puhul on kohustuslik kolmanda osapoole kontroll, ning nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist ELi toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus, uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega ja kooskõlastama neid rahvusvahelisel tasandil;
Keskkonna ja rahvatervisega seotud küsimused
45. peab ülimalt oluliseks AMNis dialoogi pidamist uuendtoidu ning toiduainetetööstuses uute tehnoloogiate kasutamise teemal; rõhutab muresid, mis on seotud kloonimisega tõuaretuses;
46. tervitab asjaolu, et USA valitsus on tunnistanud vajadust muuta oma mürgiste ainete kontrolli seadust; kutsub ELi ja USAd koostööle, et kehtestada USAs reguleerimissüsteem, millega kaasneb REACHile vastav kaitsetase;
Energeetika, tööstus ja teadus
47. kutsub AMNi raames tegema koostööd kõigis tööstusharude õiguskeskkonda puudutavates küsimustes, järgides Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi: kõigepealt mõtle väikestele;
48. ergutab AMNi arendama koostööd niisuguse ühise energiastrateegia väljatöötamiseks, mis toetab mitmekesistamist ja edendab ökoloogiliselt tõhusat majandust, et suurendada varustuskindlust, ning ergutab AMNi aitama püüelda biokütuste ühtlustatud jätkusuutlikkuse kriteeriumide poole;
49. nõuab AMNilt tungivalt teaduskoostöö ergutamist, et ELi ja USA laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu potentsiaali paremini ära kasutada;
Rahvusvaheline kaubandus
50. on seisukohal, et pääs kolmandate riikide turule on nii ELi kui ka USA ühine mureküsimus ja huvi; on veendunud, et AMN võib etendada olulist rolli ELi ja USA ühise lähenemisviisi edendamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega; kutsub AMNi üles tegutsema, et välja töötada ühtsem lähenemisviis USA ja ELi sõlmitavatele uutele vabakaubanduslepingutele, seades eesmärgiks selliste lepingute ühtlustamise;
51. kutsub AMNi üles ebaselgete juriidiliste tingimuste muutmiseks tegelema õigusraamistiku ja tehniliste normidega, ning sellega seoses kaaluma USAs sõlmitavate lepingute, sealsete kohustuste ja õiguskindluse küsimusi;
****
52. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide Kongressile, Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kaasesimeestele, Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.