Menetlus : 2009/2697(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0098/2009

Esitatud tekstid :

B7-0098/2009

Arutelud :

PV 21/10/2009 - 9
CRE 21/10/2009 - 9

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 8.9

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0058

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 181kWORD 101k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0095/2009
19.10.2009
PE428.706v01-00
 
B7-0098/2009

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine


Adrian Severin, Hannes Swoboda fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta   
B7‑0098/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Atlandi-üleste suhete kohta, eelkõige 1. juuni 2006. aasta resolutsioone ELi ja USA suhete parandamise kohta Atlandi-ülese partnerluslepingu raames ning ELi ja USA Atlandi-üleste majandussuhete kohta, 25. aprilli 2007. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete kohta, 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja USA tippkohtumise kohta, ning 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi USAs;

–   võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta;

   võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil;

–   võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G-20 tippkohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Atlandi-ülese partnerluse aluseks on sellised ühised põhiväärtused nagu demokraatia, inimõigused, õigusriik ja mitmepoolsus, ning ühised eesmärgid nagu avatud ja integreeritud majandused ning säästev areng, ja see on Euroopa-Atlandi piirkonna julgeoleku ning stabiilsuse nurgakivi;

B.  arvestades, et Euroopa Liit tunneb heameelt USA administratsiooni võetud uue suuna üle, mis põhineb koostöövalmidusel rahvusvahelistes küsimustes ning ELi ja USA suhete tugevdamisel;

C. arvestades, et Euroopa Liidul on maailma tasandil üha olulisem roll, ning arvestades, et kui jõustub Lissaboni leping oma välispoliitiliste vahenditega, saab EL tegutseda rahvusvahelisel areenil tugevama ja ühtsemana;

D. arvestades, et hiljutised uuringud, näiteks German Marshalli fondi uuring Atlandi-üleste suhete suundumuste kohta 2009. aastal, näitavad ELi kodanike enneolematult suurt toetust USA administratsioonile ning see on ELi ja USA vaheliste suhete taaselavdamise alus;

E.  arvestades, et ELil ja USAl on keskne roll maailma poliitikas ja majanduses ning et nad vastutavad ühiselt selliste erinevate ülemaailmsete ohuallikate ja väljakutsetega tegelemise eest nagu finantskriis, töötus, kliimamuutus, energiavarustuse kindlus, vaesuse kaotamine ja teiste ÜRO aastatuhande arengueesmärkide täitmine, terrorism ja tuumarelva levik;

F.  arvestades, et üha enam globaliseeruvas, keerulises ja muutuvas maailmas on mõlema osalise, nii ELi kui ka USA huvides astuda kooskõlastatult vastu ühistele ohtudele ja väljakutsetele, võttes aluseks rahvusvahelise õiguse ja mitmepoolsed institutsioonid, eelkõige ÜRO süsteemi, ning kutsuda teisi osalisi selle jõupingutusega ühinema;

G. arvestades, et Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) tegevus peab jätkuma eesmärgi suunas, milleks on integreerunud Atlandi-ülene turg, mille korraldus peaks toetama ELI majanduskasvu, säästva arengu ja sotsiaalse õigluse alaste eesmärkide saavutamist;

H. arvestades, et EL ja USA peavad toime tulema kasvava ülemaailmse energiatarbimisega ja nõudega täita Kopenhaageni kohtumisel kokkuleppimist vajavad ülemaailmsed kohustused võitluseks kliimamuutusega, mis eeldavad olulisi muudatusi nende riikide majanduses;

I.   arvestades, et finants- ja majanduskriis on kiiresti muutunud tõsiste sotsiaalsete tagajärgedega tööhõivekriisiks arvestades, et Atlandi-ülestel parteritel lasub majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega tegelemise eest ühine vastutus;

J.   arvestades, et EL ja USA peavad kindlalt pühenduma nende ees seisvate töötuse kasvu suurenemisest ja sotsiaalsest tõrjutusest tulenevate pingetega tegelemisele,

ELi ja USA tippkohtumine

1.  nõuab tungivalt, et mõlemad osalised praktiseeriksid tulemuslikku mitmepoolsust ning kaasaksid kiirelt arenevaid riike, lähtudes ühisest vastutusest ülemaailmse korra eest, rahvusvahelise õiguse järgimisest ja ühistest probleemidest; nõuab ELilt ja USAlt suuremaid jõupingutusi ÜRO reformikava elluviimisel, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu ja muude ülemaailmsesse süsteemi kuuluvate mitmepoolsete foorumite reformimisel;

2.  kutsub mõlemat osalist üles edendama inimõiguste austamist maailmas oma poliitika põhielemendina; rõhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia tõhusa kooskõlastamise järele; kutsub USA administratsiooni üles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega ühinema; kordab oma üleskutset kaotada surmanuhtlus;

3.  rõhutab, et mõlemad partnerid peaksid püüdlema Lähis-Ida konflikti rahumeelse ja õiglase lahendamise suunas ning tunneb heameelt asjaolu üle, et see on USA uue administratsiooni üks kiireloomulisemaid prioriteete; palub USA administratsioonil kooskõlastada oma tegevust põhjalikult ELiga ning osaleda Lähis-Ida rahuprotsessi nelikus; rõhutab, et mõlemad osalised peaksid püüdma tõhustada tegevuskava ja eelneval kokkuleppel põhinevaid läbirääkimisi, mille eesmärk seisneb lahenduses, mis näeb ette kahe riigi rajamist, millest üks oleks sõltumatu ning elujõuline Palestiina riik; kutsub Atlandi-üleseid partnereid toetama pingutusi palestiinlaste omavahel lepitamiseks ning peab oluliseks nii Jordani Läänekalda kui ka Gaza sektori palestiinlaste elutingimuste parandamist ja Gaza sektori uuesti ülesehitamist;

4.  on seisukohal, et president Obama poolt 23. septembril 2009 korraldatud esimesel kohtumisel Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel ei saavutatud kavandatud ambitsioonikaid eesmärke; taunib asjaolu, et siiani ei ole saavutatud kokkulepet Iisraeli asunduste rajamise kohta Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas;

5.  on arvamusel, et Justice Goldstone`i ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku juhitud Gazas toimunud teabekogumismissiooni aruannetes esitatud soovituste heakskiitmine ÜRO inimõiguste nõukogu poolt on oluline samm selle suunas, et suurendada kõikide asjaomaste osaliste austust rahvusvahelise humanitaarõiguse vastu ning leida konfliktile õiglane lahendus;

6.  rõhutab, et Afganistanis on kaalul Atlandi-ülese kogukonna väärtused, julgeolek ja usaldusväärsus; nõuab tungivalt, et EL, NATO ja ÜRO töötaksid välja uue ühise strateegilise kontseptsiooni, mis ühendab põhjalikult rahvusvahelise sekkumise erinevad aspektid, tõstes esikohale arengu ja võitluse vaesusega ning kutsudes kõiki naaberriike neis püüdlustes osalema, et saavutada piirkonna stabiliseerumine;

7.  kutsub ELi ja USAd üles töötama välja Pakistani suhtes ühist strateegiat, mille eesmärk on tugevdada riigi demokraatlikke institutsioone, õigusriigi põhimõtteid ja riigi suutlikkust võidelda terrorismi vastu, ergutades samas Pakistani osalema piirkonna stabiilsuse tagamises;

8.  kutsub partnereid üles jätkama kooskõlastatult koostööd Iraagi valitsuse ja ÜROga, et tugevdada stabiilsust, edendada rahvuslikku leppimist ning aidata tagada Iraagi ühtsust ja sõltumatust;

9.  palub, et mõlemad partnerid soodustaksid kolmepoolseid suhteid Ladina-Ameerikaga, sest see on piirkond, mis järgib sama seisukohta demokraatia, inimõiguste ja mitmepoolsuse suhtes;

Kaitsepoliitika, relvastuskontroll, tuumarelva levik ja julgeolekuküsimused

 

10. tunneb heameelt uue dünaamika üle tuumarelvavaba maailma suunas liikumise protsessis, nagu seda väljendasid presidendid Obama ja Medvedjev oma 1. aprillil 2009 Londonis tehtud ühisavalduses ning president Obama oma 5. aprillil 2009 Prahas peetud kõnes; on arvamusel, et desarmeerimine ja tuumarelva leviku vastaste põhimõtete ning tavade rakendamine, millega jätkati mitmepoolses raamistikus, on ainuke võimalus massihävitusrelvade edasise leviku tõkestamiseks;

11. tunneb heameelt Venemaa Föderatsiooni ja USA otsuse üle pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus kõikehõlmav õiguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris kehtivuse kaotav strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START 1 lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile;

12. avaldab toetust kontseptuaalsele dokumendile, mille USA esitas 16. septembril 2009. aastal nõukogule kui osa Ühendriikide valitsuse strateegiast tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise vallas, ning tunneb heameelt president Obama teadaande üle ülemaailmse tuumaohutusalase tippkohtumise korraldamise kohta Washingtonis 2010. aasta aprillis;

13. tunneb heameelt ÜRO Julgeolekunõukogu 24. septembri 2009. aasta resolutsiooni üle tuumarelva leviku tõkestamise kohta (resolutsioon nr 1887), mille sihiks on maailma turvalisemaks muutmine ja tuumarelvavaba maailma saavutamiseks vajalike tingimuste loomine kooskõlas tuumarelva leviku tõkestamise lepingu (NPT) eesmärkidega, edendades ühtlasi rahvusvahelist stabiilsust ning toetudes üldise püsiva julgeoleku põhimõttele;

14. on seisukohal, et arenguruumi on eelkõige Atlandi-ülese koostöö uuendamiseks tuumarelva leviku tõkestamise valdkonnas; kutsub seetõttu ELi ja USAd üles lähtuma kõigil rahvusvahelistel foorumitel ja eelkõige ÜROs ühisest strateegiast massihävitusrelvade ja tavarelvastuse piiramise kohta; tunneb heameelt USA uue presidendi avalduse üle, et ta kavatseb edendada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimist; kutsub nõukogu üles aitama tihedas koostöös USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa järgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;

15. kutsub desarmeerimiskonverentsi pidama läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, millega keelataks võimalikult peatselt lõhustuvate materjalide tootmine tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete jaoks;

16. rõhutab, et Iraani tuumaprogramm ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning piirkonna ja maailma stabiilsust; tunneb heameelt president Obama sisse seatud ühise dialoogi üle ning toetab mõlema osalise ühist eesmärki leida läbirääkimiste teel lahendus Iraaniga, mida kooskõlastatakse muude ÜRO Julgeolekunõukogu liikmete ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;

17. toetab 1. oktoobril 2009 Genfis alanud läbirääkimisteprotsessi, mille tulemusena nõustus Iraan rahvusvaheliseks inspekteerimiseks avama Qumi lähedal paikneva uraani rikastamise tehase, mille olemasolu hiljuti teatavaks tehti;

18. on mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimaste tuumakatsetuste pärast ja ÜRO resolutsiooni 1887 tagasilükkamise pärast nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata kuue osalise kõneluste raames USA kahepoolsel dialoogil põhinevat lähenemisviisi, millega püütakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks;

19. tunneb heameelt USA otsuse üle viivitada piirkondlike kavadega raketitõrjekilbi ehitamiseks Euroopas ning nõuab uut ülemaailmset julgeolekukorraldust, millesse oleksid kaasatud EL, USA, Venemaa ja Hiina;

20. rõhutab NATO olulisust Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivina; tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu 2008. aasta detsembri otsuse üle tugevdada strateegilist partnerlust ELi ja NATO vahel ning kutsub mõlemat osalist üles kiirendama ELi ja NATO kõrgetasemelise rühma moodustamist, et parandada kahe organisatsiooni vahelist koostööd; nõuab, et EL osaleks aktiivselt NATO poolse strateegilise läbivaatamise protsessis, ja soovitab korraldada arutelusid Euro-Atlandi julgeolekustrateegia väärtuse üle, mille raames oleks võimalik määratleda ühised julgeolekuprobleemid ja -huvid;

21. rõhutab, et ELi ja Venemaa ning ELi ja USA suhete julgeolekumõõdet ning ÜVJP ja EJKP rolli ei saa vaadelda eraldi laiemast Euroopa julgeolekukorraldusest, kuhu kuuluvad NATO, OSCE ja rahvusvahelised süsteemid nagu raketitõrjeleping (ABM) ja tavarelvastuse piiramise leping (CFE); on seisukohal, et olulisi muutusi kõnealuses laiemas julgeolekustruktuuris tuleks käsitleda dialoogis Venemaaga, Ameerika Ühendriikidega ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega, et uuendada Atlandi-ülest julgeolekukonsensust, võttes aluseks Helsingi kokkulepped või nende ajakohastatud versioonid, milles lepitakse läbirääkimiste teel kokku uue Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi raames;

22. kutsub USA administratsiooni üles kaitsma Kongressis kaitsevarustuse avalikke hankeid käsitlevate USA õigusaktide selliste sätete kaotamist või vähemalt piiramist, mis toetavad protektsionistlikku siseriiklike toodete ostmist, et aidata kaasa Atlandi-ülese mõõtme toomisele nimetatud sektorisse;

Finantskriis, stabiilsus ja pangandus

23. rõhutab, et laenuraha kättesaamatuks muutumise oht ei ole möödas; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastatud makromajanduspoliitika ja koostöö rahandusasutuste vahel on jätkusuutliku maailmamajanduse elavdumise, tööhõive ning kasvu jaoks ülioluline; väljendab heameelt G20 tippkohtumise lõppjärelduste kui ELi ja USA edasise koostöö konkreetse aluse üle ning ootab kooskõlastatud lähenemisviisi kujundamist nii finantsstabiilsuse saavutamiseks kui ka ülemaailmse finantssüsteemi reformimiseks;

24. nõuab USA finantssektori reformipaketi (mis esitati 17. juunil 2009) ja ELi praeguse finantsjärelevalve struktuuri kooskõlastamist, et vältida ülemaailmse finantsturu ja selle osaliste igasugust edasist kokkuvarisemist; nõuab nimetatud reformipakettide kiiret rakendamist; kiidab sellega seoses heaks tähtsaimate kiiresti areneva majandusega riikide kaasamise finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu (FSB) loomisesse;

25. on sellega seoses veendunud, et koostöö tugevdamine USA seadusandlike, reguleerivate ja järelevalveasutuste ning ELi vastavate asutuste vahel on määrava tähtsusega, võttes eriti arvesse finantssektoris valitseva segaduse tõttu paljastunud puudusi;

26. kutsub USAd üles arvestama Basel II raamistiku rakendamisel USAs, mis on ülemaailmse võrdse mänguruumi säilitamiseks hädavajalik, praeguste ja eelseisvate muudatustega direktiivides, mis käsitlevad krediidiinstitutsioonide ja investeerimisühingute kapitalinõudeid;

27. toetab G-20 üleskutset kiirendada raamatupidamisstandardite lähendamist; nõuab tungivalt, et raamatupidamisstandardite nõukogu ja rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu saavutaksid oma sõltumatu standardite kehtestamise protsessi raames kvaliteetsete ülemaailmsete raamatupidamisstandardite ühtse kogumi ning viiksid oma lähendamisprojekti lõpule 2011. aasta juuniks;

28. nõuab tungivalt, et USA peaks kinni oma tegevuskavast, mille kohaselt nõutakse USA siseriiklikelt kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaldamist; tuletab meelde oma nõuet, et selle ajani, mil USA võtab vastu otsuse, mille kohaselt nõutakse USA kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kasutamist, tunnustab väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega samaväärsetena;

29. rõhutab, et rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) peaks jätkama oma juhtimisalaseid reforme, et tagada selliste liikmete õiglane esindatus, kes nõuavad noteeritud äriühingutelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist ning kes osalevad usaldusisikutena rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite määramisel ja IASB järelevalves;

30. loodab, et EL saab tunnustada USA kindlustusjärelvalve režiimi samaväärsena Solvency II direktiiviga seatud tingimuste suhtes; on arvamusel, et algatus luua Riikliku Kindlustuse Amet (Office of National Insurance) parandaks ELi ja USA koostööd ning teabevahetust kindlustussektoris;

 

Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine ja AMNi tugevdamine

31. rõhutab vajadust jätkata, arendada ja tugevdada Atlandi-ülese majandusnõukogu tegevust; on veendunud, et tuleks koostada tegevuskava, milles oleks näidatud, kuidas saab saavutada Atlandi-ülese turu pikaajalist kohustust sotsiaalse turumajanduse osas 2015. aastaks;

32. kutsub komisjoni üles tagama, et Atlandi-ülese turu loomist käsitlevate uuringute tulemusi arutataks asjaomaste Euroopa Parlamendi komisjonidega, enne kui tehakse konkreetseid järeldusi tulevikuks;

33. usub, et infoühiskond on üks Atlandi-ülese majanduspiirkonna keskseid alustugesid, ning selle aluseks on teadmiste kättesaadavus ja digitaalsisu kaitse tänu rangele ja tulemuslikule autoriõiguste ja nendega seotud õiguste kaitse süsteemile, ja kinnitab lisaks veel kord, et selline kaitse peab edendama uuendustegevust;

34. on seisukohal, et paranenud koostöö tulemusel on sellistes valdkondades nagu investeeringud, raamatupidamisstandardid, reguleerimisküsimused, importtoodete ohutus ja intellektuaalomandiga seotud õiguste rakendamine juba saavutatud märkimisväärne edu ning seda koostööd tuleb arutada;

35. kutsub ELi ja USAd üles tugevdama koostööd hariduse, koolituse ja kultuuri valdkonnas ning jätkama üliõpilaste, õppejõudude ja kunstnike vahetusprogrammide toetamist ja edendamist, et suurendada sellisest koostööst tulenevat vastastikust majanduslikku, akadeemilist ja kultuurilist kasu;

36. kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi tagamaks, et USA administratsioon kas muudab või rakendab USA õigusakte, mis näevad ette sisseveetava kauba 100%-lise läbivalgustamise, et ei loodaks uusi kaubandustõkkeid, mis tekitaksid ettevõtjatele märkimisväärseid kulusid, andmata mingisugust kasu tarneahela ohutuse mõistes; on seisukohal, et Atlandi-ülene majandusnõukogu võiks täieliku läbivalgustamise teemal korraldada Brüsselis ja Washingtonis seminare, mille eesmärk on edendada USA ja ELi õigusloojate vahelist paremat vastastikust mõistmist ning soodustada kõnealusele probleemile varase ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist;

37. kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele protsessi pikaajalise edu nimel seda õigusloojate otsustavat rolli arvesse võtta ning nõuab tungivalt, et Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad kaasataks täielikult ja otseselt Atlandi-ülese majandusnõukogu töösse;

38. on seisukohal, et Atlandi-ülese majandusnõukogu poolt käsitletavate teemade ülimalt tehnilisest iseloomust tulenevalt on vaja tagada, et arutelusse kaasatakse USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi kõige asjakohasemad liikmed;

39. peab kiiduväärseks, et Atlandi-ülest majandusnõukogu nõustab hulk sidusrühmi, sealhulgas äriringkondade esindajad, ja nõuab, et sotsiaalse mõõtme täielikuks hõlmamiseks antaks võrreldav roll ka ametiühinguliikumise esindajatele mõlemal pool Atlandi ookeani; kutsub üles lisama Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja tulevase Atlandi-ülese energiadialoogi juhid nõuanderühma koosseisu; on siiski seisukohal, et nende nõuandvat rolli tuleb eristada USA Kongressi ning Euroopa Parlamendi õigusloomealasest rollist;

40. samal ajal usub, et Atlandi-ülese majanduskoostöö aruandekohustust, läbipaistvust ja ettearvatavust tuleb suurendada ning koosolekute ajakavad, päevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded tuleks avaldada veebisaidil;

Transpordiküsimused

 

41. kutsub USA Senatit ja administratsiooni üles võimaldama täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet ning töötama teise etapi lennunduskokkuleppe nimel, et edendada koostööd ELi ja USA lennundussuhetes;

42. kutsub USA Senatit ja administratsiooni üles vältima meetmeid, mis takistavad nimetatud eesmärkide saavutamist, näiteks USA Kongressi resolutsioonis 915 nimetatud väljaspool USAd asuvad remondijaamad, monopolidevastased erandid ja lennuettevõtja kodakondsus;

43. kutsub USA ametivõime ja Euroopa Komisjoni üles läbirääkimisi veelgi intensiivistama, et leida tasakaalustatud lahendus muu hulgas lennundusjulgestuse vajadustele ja broneeringuinfoga seotud andmekaitsele, lennujaamade turvakontrollide läbivaatamisele ja tugevamatele meetmetele, lisamaks need Kopenhaageni läbirääkimistesse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kokkulepetesse, et vähendada Atlandi-ülese ja rahvusvahelise lennunduse mõju kliimale;

44. tuletab nii komisjonile kui ja USA ametiasutustele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne liikmesriigi poolt, mis kahjustaks nii ELi kui ka USA lennuettevõtjate huve;

Tarbijakaitsealaste õigusaktide jõustamine, tolliküsimused ja turujärelevalve

 

45. kutsub komisjoni ja nõukogu üles edendama ühismeetmeid USA ametivõimudega, eelkõige USA tarbekaupade ohutuse komisjoniga, ja teiste partneritega tagamaks, et Hiina ja teised kolmandad riigid tõstaksid oma tootmisstandardeid, et need vastaksid ELi ja USA ohutusnõuetele, eriti mänguasjade osas;

46. kutsub komisjoni arendama tugevamaid ja tulemuslikumaid piiriülese jõustamisalase koostöö mehhanisme eesmärgiga ühitada omavahel ELi kiirhoiatussüsteem RAPEX (tarbijale tõsist ohtu kujutavad tarbekaubad) ja USA tarbekaupade ohutuse komisjoni kiirhoiatussüsteem ning liita kokku tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja USA ametivõimude tegevus;

47. teeb ettepaneku, et Atlandi-ülene majandusnõukogu kiidaks heaks koostööd käsitleva siduva õigusakti vastuvõtmise, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutuse alase teabe vahetust ning koostöömeetmete ühisprogrammi väljatöötamist;

48. toetab komisjoni algatust tõhustada rahvusvahelist koostööd, kasutades tarbijakaitsealase koostöö määruse õiguslikku alust, et sõlmida rahvusvaheline koostöökokkulepe USA täitevasutustega, ning levitades ja jagades parimaid tavasid;

49. palub komisjonil kiirendada juba niigi hilinenud kahepoolse jõustamisalase koostöö lepingu väljatöötamist, millega USA-le laieneksid ELi tarbijakaitsealase koostöö määruse ja USA seaduse Safe Web raames ettenähtud jõustamismeetmed (teabevahetus, uurimine ja meetmete võtmine);

Vastastikune tunnustamine ja standardimine

 

50. kutsub komisjoni üles jätkama pingutusi kolmanda isiku kohustusliku katsetamise alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametliku vastuvõtmise nimel, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas; kutsub komisjoni üles nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist ELi toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus;

51. kutsub komisjoni üles uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega, et koordineerida rahvusvaheliste standardiasutuste tööd mõjutavat poliitikat;

Ettevõtete sotsiaalne vastutus

52. on seisukohal, et ettevõtete sotsiaalset vastutust võib käsitleda enesekontrollisüsteemi ärimudelina, arvestades seda, kuidas mõjutab ettevõtte tegevust sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste integreerimine ettevõtte tegevusse ja sidusrühmadega suhtlemisse; usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse parimate tavade vahetusel USA ja ELi vahel on märkimisvääne mõju ettevõtete suhtumisele ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse ja nende positiivsele tegevusele sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste valdkonnas;

53. on seisukohal, et eeskirju käsitleva koostöö raames tuleks võtta arvesse ELi reguleeriva raamistiku tugevdamist, pidades silmas kapitalinõuete direktiivi, eelkõige finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat;

Põllumajandusküsimused ja Doha

54. juhib tähelepanu, et oluline on saavutada maailmakaubandust käsitlevatel Doha läbirääkimistel tasakaalustatud kokkulepe põllumajanduse valdkonnas, sealhulgas meetmed põllumajandustoodete hindade täiendava kõikumise ja toidupuuduse vältimiseks, et tagada ülemaailmne toiduainetega kindlustatus; on valmis võtma täiel määral arvesse nõudeid kaubandusläbirääkimiste vooru edukuse tagamiseks; rõhutab vajadust võtta täielikult arvesse ÜPP hiljutiste reformidega juba tehtud kohandusi ja loodab, et sarnaseid kohandusi tehakse ka USA põllumajandusseaduses;

55. on jätkuvalt pühendunud oma eesmärgile tagada ELi kodanikele kõrgeimal tasemel tooteohutus; toetab komisjoni otsust heakskiitmata geneetiliselt muundatud toodete kindlaks tehtud jälgede osas (peamiselt maisi ja sojatüüpide puhul), kuni ei ole hinnatud asjaomaste toodete ohutust tervise ja keskkonna seisukohast; tunnistab, et Euroopa Liidul on geneetiliselt muundatud organismidega seoses väga ranged eeskirjad;

56. tuletab meelde viimase aja arenguid varasemates vastuolulistes küsimustes, näiteks hormoonidega veiseliha, klooritud kanaliha ja mõnedele geneetiliselt muundatud toodetele loa andmine; on kindel, et pideva ja varase dialoogi kaudu on võimalik tulemuslikult lahendada vastastikust põllumajandustoodetega kauplemist mõjutavad küsimused enne Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidlusorganiteni jõudmist;

Keskkonnaküsimused ja kliimamuutus

 

57. toetab ÜRO kliimamuutuse konverentsil 22. septembril 2009. aastal USA esitatud jõupingutusi ja väljavaateid kaotada fossiilkütuste toetused ning väljendab heameelt võimaluse üle, et USA õigusaktide koostamisel minnakse kaugemale kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramisest; on siiski mures, et USA Senat ei pruugi asjaomaseid õigusakte enne järgmist aastat vastu võtta; kutsub seetõttu ELi ja USAd üles tegema tihedat koostööd, et muuta Kopenhaageni konverents edukaks ja siduda kõik asjaomased kasvuhoonegaaside heitmeid põhjustavad riigid siduvate keskpika tähtajaga ja pikaajaliste eesmärkidega;

58. tuletab meelde, et rahvusvaheline kokkulepe peaks tagama tööstusriikides kollektiivse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise vahemiku 25-40% ülemises osas 2020. aastaks võrreldes 1990. aastaga, nagu soovitab valitsustevaheline kliimamuutuste rühm oma neljandas hindamisaruandes (IPCC 4AR), ning et vähendamine peaks toimuma riigisiseselt; tuletab meelde, et ELile ja teistele tööstusriikidele tuleks seada pikaajaline eesmärk vähendada 2050. aastaks kasvuhoonegaase vähemalt 80% võrreldes 1990. aastaga;

59. põhimõtteliselt toetab mõtet luua Atlandi-ülese majandusnõukogu eeskujul Atlandi-ülene energianõukogu, mis tegeleks Atlandi-ülese koostööga õigusloome, energiatõhususe ja energiajulgeoleku valdkonnas; loodab, et Atlandi-ülest energianõukogu saadab suurem edu kui 2000. aasta Atlandi-ülest keskkonnadialoogi;

60. rõhutab aktiivse ja pideva dialoogi tähtsust ELi ja USA vahel seoses uuendtoitu ning toiduainetetööstuses uute tehnoloogiate kasutamist käsitlevate ELi kehtivate õigusaktide läbivaatamisega;

61. rõhutab, et uute tehnoloogiate, näiteks nanomaterjalide võimalik mõju meie tervisele ja keskkonnale ning nende teaduslikud omadused on seni teadmata; rõhutab lisaks, et oluline on teadvustada avalikkuse ja tarbijate võimalikku muret seoses uute tehnoloogiate kasutamisega (üks näide sellest on kloonimise kasutamine tõuaretusel ja sellega kaasnev mure loomade heaolu pärast);

62. tervitab asjaolu, et USA valitsus on tunnistanud vajadust lähiajal muuta oma mürgiste ainete kontrolli seadust, et tagada inimeste tervise ja keskkonna tõhus kaitse kemikaalide eest;

63. kutsub ELi ja USA asjaomaseid organeid koostööle, et kehtestada USAs reguleerimissüsteem, millega kaasneks REACHile vastav kaitsetase;

Õigusalane ja politseikoostöö, viisaküsimused

64. loodab, et 28. oktoobril 2009. aastal Washingtonis toimuval ELi ja USA ministrite kohtumisel võetaks vastu ühisdeklaratsioon politsei- ja õigusalase koostöö kohta, mis hõlmaks eelkõige küberjulgeolekut;

65. väljendab valmisolekut tõhustada rahvusvahelist koostööd küberjulgeoleku valdkonnas; kutsub USAd üles võtma vastu täiendavaid õigusakte, mis aitaksid kaasa rahvusvaheliste kokkulepete kogumi loomisele ja õiguskaitsealasele koostööle, et lõpetada küberrünnakud ja tõkestada küberkuritegevust; on valmis arendama rahvusvahelisi vahendeid ja asjakohaseid kaitsemeetmeid eraelu puutumatuse, sõnavabaduse ja äritehingute kaitseks;

66. rõhutab taas oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat usku vajadusse leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et vajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

67. usub, et ELi ja USA vahelise tugeva koostöö jaoks õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes on vaja tugevat poliitilist ja õigusraamistikku ning et parlamentaarse ja demokraatliku mõõtega senisest tugevam partnerlus on vajalik selliste ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks nagu võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu viisil, mis on kooskõlas põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtetega, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja politseikoostöö, rände juhtimine ja varjupaiga taotlemise õiguse kaitse ning kõigi heausksete kodanike viisavaba liikumine nende kahe piirkonna vahel;

68. sellega seoses tuletab meelde, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte ning et igasugusel julgeoleku eesmärgil toimuval eurooplaste isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamisel tuleks tunnustada õigust kaitsele ja menetluslikke tagatisi ning järgida riiklike ja üleeuroopaliste andmekaitse alaste õigusaktide nõudeid;

69. tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide riigiasutuste kaudu esitatava taotluse korral juurdepääsu andmine teatavatele finantsandmetele ning see võiks olla SWIFTi andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping;

70. märgib, et ELi ja USA vahel peetakse läbirääkimisi selliste andmete edastamist käsitleva vahelepingu üle ja see sõlmitakse aegumisklausli abil piiratud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud, ning et uus leping, mille üle peetakse läbirääkimisi piiramata Lissaboni lepingu alusel järgitavat menetlust, peab kaasama täielikult Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 3 sätestatud tingimused;

71. tunneb heameelt viisanõudest loobumise programmi äsjase laiendamise üle veel seitsmele ELi liikmesriigile; nõuab siiski tungivalt, et USA tühistaks viisarežiimi ka ülejäänud liikmesriikide suhtes ning kohtleks kõiki ELi kodanikke võrdselt ja täieliku vastastikkuse alusel; on mures selle pärast, et kavatsetakse võtta kasutusele halduslõiv ESTA loa andmise eest ELi kodanikele, ja palub komisjonil arutada seda koos USA administratsiooniga esmatähtsa küsimusena;

 

Areng ja aastatuhande arengueesmärgid

72. tervitab taaskinnitatud kohustust saavutada aastatuhande arengueesmärgid ja ametliku arenguabiga seotud lubadused; kutsub mõlemat partnerit üles täitma võetud kohustust kulutada arengukoostööle 0,7 % oma SKPst;

73. tervitab lubadust viia lõpule ambitsioonikas ja tasakaalustatud Doha arenguläbirääkimiste voor ning järgida G20 tippkohtumisel selleks määratud selget tähtaega, milleks on 2010. aasta; kutsub G20 juhte novembri lõpul Genfis toimuval WTO ministrite konverentsil mitte unustama selle vooru peamist arengueesmärki;

Institutsiooniline raamistik

74. rõhutab, et praegust hoogu tuleks kasutada ka Atlandi-üleste suhete raamistiku parandamiseks ja uuendamiseks; rõhutab vajadust asendada 1995. aasta uus Atlandi-ülene tegevuskava (NTA) uue Atlandi-ülese partnerluslepinguga; peab asjakohaseks alustada uue lepingu läbirääkimisi Lissaboni lepingu jõustumisel, et need saaks lõpule viia enne 2012. aastat;

75. usub, et Atlandi-ülene õigusloojate dialoog Euroopa Parlamendi ja USA Kongressi vahel on juba oluliselt kaasa aidanud vastastikuse mõistmise paranemisele mitmetes ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas majandussuhetega ja rahvusvahelise kaubandusega seotud küsimustes;

76. on seisukohal, et need on olulist laadi küsimused ning liikmesriikide parlamendiliikmeid tuleks korrapäraselt hoida kursis kõnealuste teemadega seotud arengutest; kutsub Euroopa Parlamendi presidenti üles tagama mehhanismi loomise kõnealusel otstarbel;

77. kinnitab veel kord, et uue lepinguga muudetaks praegune Atlandi-ülene õigusloojate dialoog Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel;

78. loodab, et Atlandi-ülesel töövõtjate dialoogil on lähitulevikus tähtsam roll aruteludes selle üle, kuidas poliitika kujundajad võiksid parimal viisil reageerida kiirelt kasvava tööpuudusega seotud probleemidele ja finantskriisi põhjustatud struktuursetele muutustele;

79. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ameerika Ühendriikide presidendile ja Kongressile.

 

 

 

Õigusteave - Privaatsuspoliitika