Menetlus : 2009/2697(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0109/2009

Esitatud tekstid :

B7-0109/2009

Arutelud :

PV 21/10/2009 - 9
CRE 21/10/2009 - 9

Hääletused :

PV 22/10/2009 - 8.6
PV 22/10/2009 - 8.9

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2009)0058

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 164kWORD 91k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0095/2009
19.10.2009
PE428.717v01-00
 
B7-0109/2009

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Eelseisev ELi ja USA tippkohtumine ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine


Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Adam Bielan fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta  
B7‑0109/2009

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta, 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja USA tippkohtumise kohta ning 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides;

–   võttes arvesse 5. aprillil 2009. aastal Prahas toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi;

–   võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu kolmandal kohtumisel 16. oktoobril 2008. aastal vastu võetud ühisavaldust ja eduaruannet ning 2009. aasta aprillis Prahas toimunud Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

–   võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil;

   võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise kohta;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Liit tunneb heameelt USA administratsiooni koostöövalmiduse üle rahvusvahelistes küsimustes ning ELi välispoliitika nurgakiviks olevate ELi ja USA suhete tugevdamise üle;

B.  arvestades, et ELil ja USA-l on strateegiline roll ülemaailmsete majandusprobleemide lahendamisel, kuna nende sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustab üle poole kogu maailma SKPst ning nende kahe partneri kahepoolsete kaubandus- ja investeeringusuhete maht on maailma suurim – peaaegu 40% maailmakaubandusest;

C. arvestades, et ELil ja USA-l on ka ühised poliitilised huvid ja ühine vastutus maailma poliitilisel areenil rahu, inimõiguste austamise ja stabiilsuse edendamise eest ning mitmesuguste ülemaailmsete ohtude ja probleemidega tegelemise eest, nagu tuumarelva levik, terrorism, kliimamuutus, energiajulgeolek, vaesuse kaotamine ja muude aastatuhande arengueesmärkide saavutamine;

D. arvestades, et Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) töö peab jätkuma eesmärgi suunas luua 2015. aastaks tõeline, integreeritud Atlandi-ülene turg; selle eesmärgi saavutamine on majanduskasvu ja majanduse taastamise peamine vahend;

E.  arvestades, et lisaks on ELi ja USA ühist juhtimist vaja Doha arengukokkuleppe edukaks lõpuleviimiseks;

F.  arvestades, et on oluline, et AMNi protsessis kajastuks nõuetekohaselt õigusloojate roll ja Euroopa Parlamendi prioriteete võetaks piisavalt arvesse;

G. arvestades, et EL ja USA peavad tegelema ülemaailmse kasvava energiatarbimisega ning vajadusega täita kliimamuutusega võitlemise ülemaailmsed kohustused, milles lepitakse kokku Kopenhaagenis, ning arvestades, et energiatõhususe suurendamise uued standardid ja meetmed ei tohiks luua uusi takistusi Atlandi-ülesele kaubandusele ega vähendada lõhustuvate materjalide kaitstust ja ohutust;

H. arvestades, et finants- ja majanduskriis on kiiresti muutunud tõsiste sotsiaalsete tagajärgedega tööhõivekriisiks, ning arvestades, et Atlandi-ülestel parteritel lasub majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega tegelemise eest ühine vastutus;

I.   arvestades, et hiljutised uuringud, näiteks German Marshalli fondi uuring suundumuste kohta Atlandi-ülestes suhetes 2009. aastal, näitavad ELi kodanike enneolematult suurt toetust USA administratsioonile ning see on ELi ja USA vaheliste suhete taaselavdamise alus,

ELi ja USA tippkohtumine

1.  kinnitab veel kord, et ELi ja USA suhted on ELi jaoks kõige tähtsam strateegiline partnerlus, ning rõhutab, kui tähtis on, et ELi ja USA administratsioon tugevdaksid strateegilist dialoogi, koostööd ja kooskõlastamist tegelemisel ülemaailmsete probleemide ja piirkondlike konfliktidega; palub komisjonil esitada pärast tippkohtumist teatise ELi ja USA strateegilise partnerluse kohta;

2.  on seisukohal, et ELi ja USA tippkohtumisel peaksid mõlemad partnerid võtma juhtrolli G20 kohustuste täitmisel; nõuab seetõttu USA finantssektori reformipaketi ja ELi praeguste õigusloomereformide kooskõlastamist, sealhulgas finantsjärelevalve struktuuri osas, ning palub mõlemal partneril tugevdada koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ajakohastamisel;

3.  rõhutab ELi ja USA koostöö tähtsust rahvusvahelise kokkuleppe saavutamisel Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuval COP 15 kohtumisel; nõuab tungivalt, et ELi eesistuja püüaks ELi ja USA tippkohtumisel saavutada seda, et USA võtaks auahne kohustuse ning teeks koostööd seoste edendamisel ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vahel;

4.  kutsub ELi ja USAd üles leppima eelseisval tippkohtumisel kokku tugevdatud Atlandi-üleses partnerluses, et tegeleda ühiste ülemaailmsete probleemidega, eriti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise, terrorismivastase võitluse, kliimamuutuse, inimõiguste austamise, pandeemiatega toimetuleku ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamise valdkonnas; rõhutab, et arengumaad ei põhjustanud ülemaailmset finants- ja majanduskriisi, kuid see mõjutab neid ebaproportsionaalselt;

5.  rõhutab NATO olulisust Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et kõnealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohaseid arenguid tuleks käsitleda dialoogis Venemaaga ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega, et uuendada Atlandi-ülest julgeolekukonsensust;

6.  tunneb sellega seoses heameelt Venemaa Föderatsiooni ja USA otsuse üle pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus kõikehõlmav õiguslikult siduv leping, millega asendatakse 2009. aasta detsembris lõppev strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START 1 lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile;

7.  tunneb heameelt USA presidendi avalduse üle, mille kohaselt ta kavatseb edendada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimist; kutsub nõukogu üles aitama tihedas koostöös USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa järgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;

8.  rõhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi laadi suhtes ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; toetab eesmärki leida lahendus Iraaniga läbirääkimiste teel dialoogi ja sanktsioonide kahetise strateegia abil ning kooskõlastades tegevust teiste Julgeolekunõukogu liikmetega ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;

9.  on mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimase tuumakatsetuse pärast ja ÜRO resolutsiooni 1887 tagasilükkamise pärast nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata USA kahepoolsel dialoogil põhinevat lähenemisviisi kuue osalise kõneluste raames, millega püütakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks;

10. kordab, kui tähtis on, et mõlemad partnerid edendaksid usalduse ja läbipaistvuse vaimus kooskõlastatud lähenemisviisi poliitikas Iraani, Iraagi, Afganistani ja Pakistani suhtes; nõuab tungivalt, et EL, USA, NATO ja ÜRO töötaksid välja uue ühise strateegilise käsituse, mis ühendab ulatuslikult rahvusvahelised kohustused ning kutsub kõiki naabreid üles jõupingutustes osalema, et piirkond stabiliseerida;

11. on seisukohal, et president Obama poolt 23. septembril 2009 korraldatud esimene kohtumine Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel ei vastanud ootustele; kinnitab veel kord, et Lähis-Ida rahuprotsessi edu on ELi ja USA jaoks üks kõige olulisemaid prioriteete, ning kutsub ELi ja USAd üles soodustama ühiselt neliku aktiivset sekkumist ühise aluse otsimisel eesmärgiga leida rahumeelne lahendus, mis näeb ette kahe riigi rajamise ning sõltumatu ja elujõulise Palestiina riigi;

12. loodab, et tippkohtumisel lepivad kaks osalist kokku selles, et Doha vooru edukas lõpetamine peaks sisaldama meetmeid põllumajandustoodete hindade kõikumise ja toidupuuduse vältimiseks; kutsub juhte üles mitte unustama selle vooru peamist arengueesmärki ja täitma võetud kohustust kulutada 0,7% SKPst arengukoostööle; rõhutab vajadust võtta arvesse hiljutisi ÜPP reforme ja loodab, et sarnaseid kohandusi tehakse ka USA põllumajandusseaduses; tuletab meelde arenguid varasemates vastuolulistes küsimustes, näiteks hormoonid veiselihas, kloriid kanalihas ja mõnedele geneetiliselt muundatud toodetele loa andmine; on veendunud, et pideva dialoogi kaudu on võimalik lahendada vastastikust põllumajandustoodetega kauplemist mõjutavad küsimused enne WTO vaidluste lahendamise organiteni jõudmist;

13. võtab teadmiseks mõtte luua Atlandi-ülene energianõukogu; rõhutab kindlalt, et energianõukogu peaks tegelema ainult küsimuse selgelt välis- ja julgeolekupoliitiliste aspektidega ning see tuleks tulevikus ühendada Atlandi-ülese poliitikanõukoguga ja AMN peaks tegelema üldise energiapoliitikaga;

14. tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide riigiasutuste taotlusel juurdepääsu andmine teatavatele finantsandmetele ning see võiks olla SWIFTi andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping; märgib, et uus leping, mille üle peetakse läbirääkimisi Lissaboni lepingu alusel järgitavat menetlust piiramata, peab kaasama täielikult Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 3 sätestatud tingimused;

15. tunneb heameelt viisanõudest loobumise programmi äsjase laiendamise üle veel seitsmele ELi liikmesriigile; nõuab siiski tungivalt, et USA tühistaks viisarežiimi ka ülejäänud liikmesriikide suhtes ning kohtleks kõiki ELi kodanikke võrdselt ja täieliku vastastikkuse alusel; on mures selle pärast, et kavatsetakse võtta kasutusele halduslõiv ESTA loa andmise eest ELi kodanikele, ja palub komisjonil arutada seda koos USA administratsiooniga esmatähtsa küsimusena;

16. kutsub USAd üles võimaldama täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametiasutustele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne liikmesriigi poolt; kutsub USAd üles vältima meetmeid, mis takistavad koostöö tugevdamist, näiteks USA Kongressi resolutsioonis 915 nimetatud väljaspool USAd asuvad remondijaamad, erandid monopolidevastastest seadustest ja lennuettevõtja kodakondsus;

Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine ja AMNi tugevdamine

17. rõhutab, et tihedam Atlandi-ülene partnerlus sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu väljakujundamiseks 2015. aastaks on oluline vahend globaliseerumise mõjutamisel ning ülemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel; juhib tähelepanu sellele, et paljud kaubanduse ja investeerimise mittetariifsetest tõketest, mille AMN peab eemaldama, põhinevad õigusloomeorganite teadlikul tegevusel sotsiaalsete, tervishoiuga seotud, kultuuriliste ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning neid ei tohi seetõttu eemaldada ilma vastavasisulise õigusaktita;

18. nõuab, et komisjon koostaks üksikasjaliku tegevuskava selle eesmärgi saavutamist takistavate tegurite kohta; tuletab meelde 2007. aasta eelarve raames tema poolt heaks kiidetud ja rahastatud uurimust; soovib teada, miks komisjon ei ole Euroopa Parlamendi korduvatele taotlustele vaatamata veel kumbagi dokumenti esitanud; määrab dokumentide avaldamise lõpptähtajaks 15. novembri 2009;

19. on seisukohal, et AMNi raames saab tegeleda Atlandi-ülese koostööga energiatõhususe ja -tehnoloogia (sealhulgas nn rohelise energia) valdkonnas ning energiaga seotud reguleerimise valdkonnas; nõuab kindlalt, et Atlandi-ülene koostöö energiajulgeoleku valdkonnas oleks üks kesksetest küsimustest, millega tegeleks regulaarselt Atlandi-ülene poliitikanõukogu, mille loomise ettepaneku Euroopa Parlament tegi oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis;

20. usub, et tuleb suurendada Atlandi-ülese majanduskoostöö aruandekohustust, läbipaistvust ja ettearvatavust ning koosolekute ajakavad, päevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded tuleks korrapäraselt avaldada ja panna kohe üles veebisaidile; teeb ettepaneku korraldada igal aastal arutelu Atlandi-üleses majandusnõukogus käsitletud küsimustes tehtud edusammude ja selle organisatsiooni struktuuri teemal;

21. usub siiski, et AMN ei tohiks jätta tähelepanuta mõju, mida avaldavad äritegevusele valitsuste poolt kõnealuses kontekstis võetud meetmed sellistes küsimustes nagu eraelu puutumatuse ja andmekaitsestandardid, biomeetrilised spetsifikatsioonid, lennundusjulgestus, reisidokumendid ja reisijatega seotud teabe vahetus;

Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi roll Atlandi-üleses majandusnõukogus

22. kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele võtta AMNi edu nimel õigusloojate otsustavat rolli arvesse; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad täielikult ja vahetult Atlandi-ülesesse majandusnõukogusse, kuna õigusloojad vastutavad koos vastavate täitevvõimuorganitega ühiselt paljude AMNi otsuste jõustamise ja järelevalve eest;

23. usub, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi kõige sobivamate liikmete kaasamine õigusloojate dialoogi ja AMNi protsessi, et vältida õigusakte, millel on ettekavatsematu mõju Atlandi-ülesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et uus leping muudaks praeguse Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks kooskõlas Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovitustega;

AMN ning majandus- ja finantskriisid

24. rõhutab AMNi rolli USA ja ELi reguleerivate organite koordineeritud reageerimise edendamisel ja tagamisel kriisiolukordades, eriti seoses alternatiivsete investeerimisfondide, finantsturu infrastruktuuri (eriti seoses börsiväliste tuletisväärtpaberite turgudega), kapitalinõuete, maksuparadiiside ja piiriüleste maksejõuetuse juhtude lahendamisega; kutsub AMNi üles uurima finantsinstitutsioonide töötasupoliitika koordineerimist ja selle valdkonna parimaid tavasid, tagades tasu baseerumise pikaajalistele tulemustele ja vähendades seega riskiohtu;

25. kutsub AMNi üles nõudma kindlalt, et USA ametivõimud võtaksid Basel II raamistiku rakendamisel arvesse ELi kapitalinõuete direktiivide muudatusi; tunneb heameelt USA valitsuse ettepaneku üle reguleerida kõiki börsiväliseid tuletisväärtpabereid ning tema töö üle seoses keskse arvelduskojaga keeruka ülesehitusega toodete osas ning kutsub AMNi üles uurima, kuidas edendada koordineeritud lähenemisviisi varaliikide ja ettevõtete käsitlemisele, aga ka infrastruktuuri samaväärsust;

26. kutsub AMNi üles tagama, et USA ametivõimud võtavad niisuguste vahendite reguleerimisel arvesse ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitlevat korda (direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta), et vältida regulatiivset omavoli;

27. nõuab tungivalt, et AMN käsitleks nende institutsioonide probleemi, mis on „pankrotti minemiseks liiga suured”, ning toetab G20 ettepanekuid, mis pooldavad süsteemselt oluliste piiriüleste institutsioonide puhul nn elushoidmise situatsiooniplaane; on seisukohal, et süsteemselt oluliste finantsasutuste suhtes võiks kohaldada rangemaid andmete avalikustamise nõudeid, näiteks ärisaladuste piiranguid, samal viisil nagu neid kohaldatakse turgu valitsevate ettevõtjate suhtes ELi konkurentsipoliitika raames;

28. toetab G20 üleskutset kiirendada raamatupidamisstandardite lähendamist; nõuab tungivalt, et AMN kutsuks raamatupidamisstandardite nõukogu (FASB) ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) üles saavutama kvaliteetsete ülemaailmsete raamatupidamisstandardite ühtse kogumi ja viima oma lähendamisprojekti lõpule 2011. aasta juuniks; rõhutab, et IASB peaks jätkama oma juhtimisalaseid reforme;

29. nõuab tungivalt, et AMN nõuaks kindlalt, et USA ametivõimud jääksid kindlaks oma töökavale, mille kohaselt nõutakse USA omamaistelt kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist; tuletab meelde oma nõuet, et selle ajani, mil USA võtab vastu rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, tunnustab väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC), nagu on kehtestanud Euroopa Liit ja ajani, mil tehakse otsus, millega nõutakse USA kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist, rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega samaväärsetena; nõuab tungivalt, et AMN edendaks rahvusvaheliste kontsernide aruandluses riigipõhise lähenemisviisi väljatöötamist;

30. loodab, et AMN nõuaks tungivalt selliste muudatuste tegemist USA kindlustusjärelevalves, mis lubaksid ELil tunnustada USA kindlustusjärelvalve režiimi Solvency II direktiiviga seatud tingimuste suhtes samaväärsena; on arvamusel, et algatus luua Riiklik Kindlustusamet (Office of National Insurance) parandaks ELi ja USA koostööd; palub AMNil tagada, et USA ametivõimud arendaksid kindlustusjärelvalvet föderaaltasandil sellega, et eraldavad vajaduse korral maksu- ja muud küsimused puhtalt järelevalve alastest küsimustest;

31. tervitab läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi (GFTEI) laiendamist ja peab paljutõotavaks asjaolu, et kõik 87 GFTEIs osalevat riiki on nõustunud võtma maksundusalase teabe jagamise aluseks OECD standardi; nõuab AMNilt tungivalt selle tagamist, et EL ja USA väljendaksid oma ühist ülemaailmse liidri rolli sellega, et tagavad 2010. aasta märtsiks vajalike stiimulite, sealhulgas karistuste kehtestamise, ning edasimineku hindamiseks vastastikuste eksperthinnangute programmi kiiret rakendamist kõikide pooltega, kuid on arvamusel, et võitluseks maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu tuleb kõnealust raamistikku tugevdada; rõhutab, et kõigis rahvusvahelistes maksustamisküsimustes peaks olema normiks automaatne teabe saamine;

32. on seisukohal, et ettevõtete sotsiaalset vastutust võib käsitleda enesekontrollisüsteemi tagava ärimudelina; usub, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse parimate tavade vahetusel USA ja ELi vahel on märkimisvääne mõju ettevõtete suhtumisele ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse ja nende positiivsele tegevusele sotisaal- ja keskkonnaküsimuste valdkonnas; on seisukohal, et eeskirju käsitleva koostöö raames tuleks võtta arvesse ELi reguleeriva raamistiku tugevdamist, pidades silmas kapitalinõuete direktiivi, eelkõige finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat;

AMN ja intellektuaalomand

33. palub eelseisval AMNi kohtumisel edendada Atlandi-ülest strateegilist koostööd intellektuaalomandi kaitseks, järgides seejuures kõigiti kodanike põhi- ja tsiviilõigusi; rõhutab, et tehnoloogiate levik ei tohi moonutada intellektuaalomandi kaitse süsteemi, mis tagab uuendusprotsessile omase võime võtta rahalisi ja äririske;

34. tuletab AMNile meelde, et infoühiskond on oluline tugisammas Atlandi-ülesele majanduspiirkonnale, mis põhineb juurdepääsul teadmistele ja uuel digitaalse infosisu kaitse ja jagamise mudelil, olles kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

AMN ja tarbijakaitse

35. kutsub AMNi üles edendama ühismeetmeid, tagamaks, et kolmandad riigid ja eriti Hiina tõstaksid oma tootmisstandardeid ning viiksid need kooskõlla ELi ja USA ohutusnõuetega, eriti mänguasjade osas, ning tagama mõlemal pool Atlandi ookeani toodete ja eriti mänguasjade ohutust käsitlevate õigusaktide range jõustamise ja tugevamad riiklikud inspektsioonid;

36. kutsub komisjoni üles arendama AMNi siseselt tugevamaid ja tulemuslikumaid piiriülese jõustamisalase koostöö süsteeme eesmärgiga ühitada omavahel ELi kiirhoiatussüsteem RAPEX (tarbijale tõsist ohtu kujutavad tarbekaubad) ja USA tarbekaupade ohutuse komisjoni kiirhoiatussüsteem ning liita kokku tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja USA ametivõimude tegevus;

37. teeb ettepaneku, et AMN kiidaks heaks koostööd käsitleva siduva õigusakti vastuvõtmise, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutuse alase teabe vahetust ning koostöömeetmete ühisprogrammi väljatöötamist;

38. palub eelseisvat AMNi kohtumist ning ELi ja USA tippkohtumist silmas pidades komisjonil kiirendada juba niigi hilinenud kahepoolse jõustamisalase koostöö lepingu väljatöötamist, millega USA-le laieneksid ELi tarbijakaitsealase koostöö määruse ja USA seaduse Safe Web raames ettenähtud jõustamismeetmed;

39. palub komisjonil teha USA osapooltega koostööd, mis võimaldaks AMNil uurida tarbijakaitse tugevdamise võimalusi, pöörates vajalikku tähelepanu tarbijate digitaalõigustele ning tehes koostööd defektseid kaupu käsitlevate eeskirjade osas;

Kahepoolne kaubandus – tolliküsimused, turujärelevalve ja turvaline kaubandus

40. kutsub AMNi üles edendama ELi ja USA tolli- ja turujärelevalveasutuste vahelise koostöö tugevdamist, et hoida ära ohtlike toodete, eelkõige ohtlike mänguasjade jõudmist tarbijateni;

41. kutsub AMNi üles väljendama ELi muret seoses USA Kongressi vastu võetud USA ühepoolse õigusliku meetmega USAsse saabuvate merekonteinerite 100%-lise läbivalgustamise kohta; arvab, et AMN võiks täieliku läbivalgustamise teemal korraldada Brüsselis ja Washingtonis seminare eesmärgiga süvendada USA ja ELi õigusloojate vahelist vastastikust mõistmist ning soodustada kõnealusele probleemile varase ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist; kutsub komisjoni üles eelseisvaks AMNi kohtumiseks hindama, milline on kõnealuse meetme võimalik maksumus ettevõtjatele ja ELi majandusele ning kuidas see võib mõjutada tolli tööd;

42. on otsustanud jätkuvalt kutsuda USA õigusloojat üles (ning palub komisjonil teha sama AMNi raames) konteinerite 100%-lise läbivalgustamise kohustust uuesti läbi vaatama ning tegema USAga koostööd, tuginedes riskijuhtimisele, hõlmates ELi ja USA kaubanduspartnerlusprogrammide vastastikust tunnustamist, ning tehes seda kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni ülemaailmse kaubavahetuse lihtsustamise ja turvalisemaks muutmise (SAFE) normide raamistikuga;

Vastastikune tunnustamine ja standardimine

43. kutsub AMNi eelseisvat kohtumist silmas pidades komisjoni üles püüdma ametlikult vastu võtta vastavusdeklaratsioonide vastastikuse tunnustamise menetlused toodetele (eeskätt info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmed), mille puhul on kohustuslik kolmanda osapoole kontroll, nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist ELi toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus, uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega ja kooskõlastama neid rahvusvahelisel tasandil;

Keskkonna ja rahvatervisega seotud küsimused

44. peab ülimalt oluliseks AMNis dialoogi pidamist uuendtoidu ning toiduainetetööstuses uute tehnoloogiate kasutamise teemal; rõhutab muresid, mis on seotud kloonimisega tõuaretuses;

45. tervitab asjaolu, et USA valitsus on tunnistanud vajadust muuta oma mürgiste ainete kontrolli seadust; kutsub ELi ja USAd koostööle, et kehtestada USAs reguleerimissüsteem, millega kaasneb REACHile vastav kaitsetase;

Energeetika, tööstus ja teadus

46. nõuab AMNi raames koostöö tegemist kõigis tööstusharude õiguskeskkonda puudutavates küsimustes, järgides Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi: esmalt mõtle väikestele;

47. ergutab AMNi arendama koostööd niisuguse ühise energiastrateegia väljatöötamiseks, mis toetab mitmekesistamist ja edendab ökoloogiliselt tõhusat majandust, et suurendada varustuskindlust, ning ergutab AMNi aitama püüelda biokütuste ühtlustatud jätkusuutlikkuse kriteeriumide poole;

48. nõuab AMNilt tungivalt teaduskoostöö ergutamist, et ELi ja USA laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostöö lepingu potentsiaali paremini ära kasutada;

Rahvusvaheline kaubandus

49. on seisukohal, et pääs kolmandate riikide turgudele on nii ELi kui ka USA ühine mureküsimus ja huvi; on veendunud, et AMN võib etendada olulist rolli ELi ja USA ühise lähenemisviisi edendamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega; kutsub AMNi üles tegutsema, et töötada välja ühtsem lähenemisviis USA ja ELi sõlmitavate uute vabakaubanduslepingute osas, seades eesmärgiks niisuguste lepingute ühtlustamise;

50. kutsub AMNi üles ebaselgete õiguslike tingimuste muutmiseks tegelema õigusraamistiku ja tehniliste normidega, ning sellega seoses kaaluma USAs sõlmitavate lepingute, sealsete kohustuste ja õiguskindluse küsimusi;

Õigusalane ja politseikoostöö, viisad

51. ootab, et 28. oktoobril 2009. aastal Washingtonis toimuval ELi ja USA ministrite kohtumisel võetaks vastu ühisdeklaratsioon politsei- ja õigusalase koostöö kohta, mis hõlmaks eelkõige küberjulgeolekut;

52. rõhutab taas oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat usku vajadusse leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et vajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

53. usub, et ELi ja USA vahelise tugeva koostöö jaoks õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes on vaja tugevat õiguslikku ja poliitilist raamistikku ning et selliste ühiste probleemide tõhusaks lahendamiseks nagu võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu viisil, mis on kooskõlas põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtetega, õigusalane töö kriminaalasjades ja politseikoostöö, rände juhtimine ja varjupaiga taotlemise õiguse kaitse ning kõigi heausksete kodanike viisavaba liikumine nende kahe piirkonna vahel, on vajalik parlamentaarse ja demokraatliku mõõtega tugevam partnerlus;

54. tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte ning et igasugusel julgeoleku eesmärgil toimuval eurooplaste isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamisel tuleks tunnustada õigust kaitsele ja menetluslikke tagatisi ning järgida riiklike ja üleeuroopaliste andmekaitse alaste õigusaktide nõudeid;

55. märgib, et EL ja USA peavad läbirääkimisi selliste andmete edastamist käsitleva vahelepingu sõlmimiseks, mis hakkab kehtima maksimaalselt 12 kuu kestusega aegumisklausliga piiratud vaheetapil, ning et uus leping, mille üle peetavad läbirääkimised ei piira Lissaboni lepingu alusel järgitava menetluse kohaldamist, peab täiel määral kaasama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 3 sätestatud tingimused;

****

56. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Ameerika Ühendriikide Kongressile, Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kaasesimeestele, Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika