Resolutsiooni ettepanek - B7-0067/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0067/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Horvaatiat käsitlev 2009. aasta eduaruanne

2.2.2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Hannes Swoboda väliskomisjoni nimel


Menetlus : 2009/2767(RSP)
Menetluse etapid istungitel

B7‑0067/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon Horvaatiat käsitleva 2009. aasta eduaruande kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogus 3. oktoobril 2005. aastal vastu võetud otsust alustada ühinemisläbirääkimisi Horvaatiaga;

–   võttes arvesse oma 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Horvaatia 2008. aasta eduaruande kohta[1];

–   võttes arvesse komisjoni poolt 14. novembril 2009. aastal avaldatud 2009. aasta eduaruannet Horvaatia kohta (SEK(2009)1333);

–   võttes arvesse ELi ja Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni 10. kohtumise soovitusi, mis võeti vastu 26. novembril 2009 Strasbourgis,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et äsja valitud Euroopa Parlament on võtnud endale kohustuse edendada Horvaatia ühinemist Euroopa Liiduga;

B.  arvestades, et Horvaatia edukas ühinemine annaks positiivse tõuke Euroopaga integreerumise protsessile ülejäänud Lääne-Balkani piirkonnas, ning arvestades, et väljavaade saada ELi liikmeks aitab jõuliselt kaasa poliitilistele ja majanduslikele reformidele ning rahu ja stabiilsuse tugevdamisele;

C. arvestades, et hoolimata ühinemisläbirääkimiste üheksakuulisest ummikseisust ja ülemaailmsest majanduskriisist on Horvaatia jätkanud edusammude tegemist peaaegu kõikides valdkondades;

D. arvestades, et ühinemisläbirääkimised jäid ajakavast maha piirivaidluse tõttu Sloveeniaga ning et komisjoni esialgset teekaarti tehniliste läbirääkimiste lõpetamiseks 2009. aasta lõpuks ei suudetud järgida;

E.  arvestades, et 11. septembril 2009. aastal saavutatud kokkulepe Sloveenia ja Horvaatia peaministrite vahel kahepoolse piirivaidluse lahendamise viiside kohta andis tõuke avada kõik ülejäänud peatükid ja liikuda ühinemisläbirääkimistes kiiresti edasi;

F.  arvestades, et Sloveenia ja Horvaatia vaheline vahekohtu kasutamise kokkulepe, mis allkirjastati ELi eesistuja juuresolekul 4. novembril 2009, rajas aluse nende piirivaidluse täielikuks lahendamiseks vastastikuse usalduse õhkkonnas pärast seda, kui nende kahe riigi parlamendid on kokkuleppe ratifitseerinud;

G.  arvestades, et läbirääkimised Horvaatiaga on võimalik lõpule viia 2010. aastal, kui Horvaatia tagab pingutuste tegemise, muu hulgas tugevdades avalikku haldust, reformides otsustavamalt kohtusüsteemi, võideldes jõuliselt korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, tagades jätkuva pagulaste tagasipöördumise ning tehes täies ulatuses koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga, et lubada sellele juurdepääsu sõjakuritegude kohtumenetluste jaoks taotletud dokumentidele;

H. arvestades, et 7. juulil 2009. aastal nimetati ametisse uus peaminister, kes soovib kindlalt jätkata Horvaatia ühinemisprotsessi ELiga ja reformikava, sealhulgas majandusreformi ning võitlust organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu; arvestades, et majanduspoliitika eest vastutanud asepeaminister on tagasi astunud; arvestades ka, et endise kaitseministri puutumatus on ära võetud, mis on märk valitsuse poliitilisest tahtest tegelda läbipaistvalt kõigi korruptsioonisüüdistustega,

Üldised tähelepanekud

1.  tunnustab Horvaatiat jätkuvate edusammude eest liiduga ühinemise kriteeriumide ja liikmelisuse kohustuste täitmisel; märgib Horvaatia kooskõlastatud pingutusi vajalike õigusaktide vastuvõtmisel, ühenduse õigustiku ülevõtmisel ja reformide elluviimisel;

2.  tunneb heameelt ELi ja Horvaatia läbirääkimiste jätkamise üle 2. oktoobril 2009. aastal pärast üle üheksa kuu kestnud seisakut; on seisukohal, et läbirääkimisi tuleb jätkata sujuvalt, seades eesmärgiks nende lõpuleviimise 2010. aastal, tingimusel, et Horvaatia täidab kõik peatükkide avamis- ja sulgemiskriteeriumid;

3.  on veendunud, et Horvaatia lahendab ja ületab veel eksisteerivad märkimisväärsed probleemid, mis on seotud läbirääkimispeatükkides nimetatud kriteeriumidega; juhib tähelepanu asjaolule, et riik jätkab reformide elluviimist, eeskätt kohtusüsteemi ja avaliku halduse valdkonnas, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses, vähemuste õiguste edendamisel, sealhulgas pagulaste tagasipöördumise küsimuses, sõjakurjategijate kohtu alla andmisel ning endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule dokumentidele juurdepääsu lubamises; on seisukohal, et Horvaatia peab veel tegema ka olulisi pingutusi laevaehitustehaste ümberkorraldamise lõpuleviimiseks;

4.  tunneb muret asjaolu pärast, et avalikkuse toetus ELi liikmesusele on vähenemas, kuigi erakonnad toetavad ELiga ühinemist laialdaselt; märgib, et arvamusküsitluste tulemuste põhjal ei ole Horvaatia avalikkus EList innustunud ning et ainult üks kolmandik elanikkonnast arvab, et ELiga ühinemine toob kasu; julgustab Horvaatia ametivõime ja kodanikuühiskonda algatama rohkem avalikke arutelusid ELi liikmesuse ja liiduga ühinemise tagajärgede üle; kutsub valitsust ja kodanikuühiskonda üles ühendama jõudusid sotsiaalreformide parandamiseks ja reformide elluviimise kiirendamiseks kohtusüsteemi, avaliku halduse, keskkonna ja majanduspoliitika valdkonnas;

Poliitilised kriteeriumid

5.  tunneb heameelt avaliku halduse reformi programmi 2008–2011 rakendamisel saavutatud edu ja valitsuse selgel toetusel tehtud pingutuste üle;

6.  tunneb heameelt Horvaatia osalemise üle Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika operatsioonides ja missioonidel ning riigi vastavusse viimise üle ühise välis- ja julgeolekupoliitika deklaratsioonide, ühiste seisukohtade ja avaldustega alati, kui tal palutakse nendega ühineda;

7.  rõhutab siiski, et haldusmenetlustes ning asjaomaste asutuste juhtimis- ja haldussuutlikkuses on veel suuri puudusi; on arvamusel, et avaliku teenistuse tugevdamisele tuleks pöörata rohkem üldist poliitilist tähelepanu; märgib, et avaliku halduse depolitiseerimise protsess on veel algusjärgus ning et professionaalse ja tõhusa avaliku teenistuse õiguslik raamistik ei ole veel lõplikult valmis; juhib tähelepanu asjaolule, et vaja on uut palgasüsteemi ning et otsuste tegemist tuleb juhtkonna tasandilt rohkem delegeerida avalike teenistujate tasandile;

8.  märgib, et kuigi on olemas poliitiline tahe võidelda korruptsiooni vastu kõikidel tasanditel ning õiguslik raamistik korruptsiooni vastu võitlemiseks, on korruptsioon ikkagi laialt levinud ning riigiasutuste (sealhulgas politsei ja õiguskaitseorganite) haldussuutlikkus on jätkuvalt ebapiisav; nõuab tungivalt, et asjaomased asutused tegeleksid korruptsioonijuhtumitega, sest need hõlmavad peaaegu kõiki ühiskonnaelu ja majandusvaldkondi ning valitsusasutusi, eriti tervishoiu, kohtusüsteemi, kohalike omavalitsuste ja äri valdkonnas tegutsevaid asutusi; tunneb eriti muret kohtunikele avaldatud liigse poliitilise surve juhtumite pärast; märgib rahuloluga, et peaminister ja valitsus on suurendanud pingutusi riigiettevõtetes esineva korruptsiooni vastu võitlemiseks, kuid on arvamusel, et poliitikutega seotud korruptsiooni osas tuleb poliitilise vastutuse kultuuri edendamiseks veel palju ära teha;

9.  tunneb heameelt organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks tehtud oluliste õiguslike ja institutsiooniliste muudatuste üle ning uute maffiavastaste meetmete üle, millega tugevdatakse turvalisuse eest vastutavate asutuste vahelist koostööd; on eriti rahul Bosnia ja Serbia õiguskaitseorganite väga hea koostööga;

10. tunneb heameelt olulises kohtureformi valdkonnas võetud õigusloomega seotud ja institutsioonide ülesehitamise meetmete üle ning märgib rahuloluga suuremat tõhusust ja läbipaistvust kohtunikkonna hulgas ning kohtuasjade kuhjumise vähenemist;

11. juhib siiski tähelepanu asjaolule, et saavutatud edust hoolimata tuleb võtta otsustavamaid meetmeid, et reformida kohtusüsteem, mis peale muude probleemide jätkuvalt vaevleb kuhjunud kohtuasjade ja liiga pikkade kohtumenetluste all; juhib tähelepanu asjaolule, et kohtunike sõltumatuse tugevdamiseks, kohtunike ja prokuröride valiku läbipaistvamaks muutmiseks ning kohtuotsuste tõhusama jõustamise tagamiseks on veel vaja teha palju tööd; on seisukohal, et nende ülesannete lahendamiseks tuleb teha täiendavaid pingutusi, muu hulgas ka selleks, et ära hoida elanikkonna usalduse vähenemist kohtunike ja õigusriigi toimimise vastu; toetab justiitsministeeriumi õigusloomega seotud algatusi, mille eesmärk on parandada kohtunike ametisse nimetamist ning nende valikut ja edutamist kvalifikatsiooni ja teenete alusel;

12. võtab teadmiseks endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu prokuröri poolt 3. detsembril 2009. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogus tehtud avalduse ja ergutab Horvaatiat tegema täielikku koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga; rõhutab, et kriminaalkohtu prokurör kordas oma avalduses, et üks mureküsimus on endiselt lahendamata, nimelt edusammud niisuguste 1995. aasta operatsiooniga Torm seotud oluliste sõjaliste dokumentide ülesleidmisel, mida saaks kasutada teatavate kindralite kohtuprotsessides, kuid tunnistas samas, et Horvaatia vastab jätkuvalt nõuetekohaselt enamikule kriminaalkohtu abitaotlustest; soovib kõnealuste uurimiste läbiviimiseks edu äsja moodustatud ametkondadevahelisele rakkerühmale, mis koosneb riigi eri institutsioonide ja ametkondade esindajatest; on seisukohal, et vajaduse korral võib kolmas osapool anda uurimistele täiendava tõuke; kutsub nõukogu üles tegema võimalikult kiiresti otsuse kohtusüsteemi ja põhiõiguseid käsitleva 23. peatüki avamise kohta; ergutab Horvaatiat tegelema sõjakuritegude toimepanijate karistamatuse küsimusega ja saavutama täiendavat edu kodusõja kuritegude kohtuprotsesside läbiviimise juures erapooletuse saavutamisel;

13. märgib rahuloluga, et tasakaalustatud ja õiglane kohtumõistmine sõjakuritegude üle Horvaatias paraneb jätkuvalt ning et aasta jooksul esitati süüdistus mitmele sõjakuritegudes kahtlustatavale horvaadile ja peeti vastavad kohtuprotsessid; tunneb heameelt riigi peaprokuröri poolt kõigile ametitele edastatud sõjakuritegusid käsitlevate juhiste üle, milles nähakse ette ühtse tava järgimine kahtlustatava rahvusest olenemata; märgib siiski, et paljude kostjate üle mõisteti selle aasta jooksul sõjakuritegude eest kohut nende juuresolekuta ning et üksikjuhtumitel esineb ka menetluse läbiviimises probleeme; tõstab esile juhtumi, kus kõrgetasemelisel süüdi mõistetud sõjakurjategijal, kes oli ka Horvaatia parlamendi liige, oli võimalik põgeneda ja leida varjupaik naaberriigis;

14. märgib, et Teise maailmasõja ja kommunistliku korra ajal natsionaliseeritud vara tagastamine on ikka veel probleem, kuid tõdeb, et okupeeritud eraomandi tagastamises õigusjärgsetele omanikele on tehtud edusamme, eeskätt natsionaliseeritud põllumajandusmaa osas;

15. on rahul ajakirjandusvabaduse olukorraga, kuid märgib siiski, et jätkub teatava poliitilise ja majandusliku surve avaldamine ajakirjandusele; nõuab tungivalt, et Horvaatia ametivõimud võtaksid otsustavaid meetmeid seoses ähvardustega ajakirjanikele, kes kajastavad sõjakuritegusid, korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse juhtumeid, sest ajakirjanikke on hirmutatud;

16. väljendab rahulolu, et serblaste vastaste vägivallajuhtumite sagedus ja raskusaste on vähenenud, politseijuurdlused on paranenud ning lepitusprotsess etniliste horvaatide ja etniliste serblaste vahel on osutunud edukaks; tunneb heameelt asjaolu üle, et põhiseadusesse tehtavates muudatustes tunnustatakse eeldatavasti Horvaatia kõiki vähemusrühmi ning et vähemuste õigused hariduse valdkonnas on suurenenud; tunneb eriti suurt heameelt romisid kaasavas hariduses saavutatud edu üle; kutsub Horvaatia ametivõime siiski üles jätkama võitlust romide ja etniliste serblaste diskrimineerimise vastu, eelkõige õigussüsteemis ning seoses töö ja eluaseme saamisega; samuti ergutab Horvaatiat veelgi tugevdama sallivust ning võtma asjakohaseid meetmeid nende isikute kaitsmiseks, keda ikka veel võidakse ähvardada või hirmutada;

17. julgustab Horvaatiat jätkama jõupingutusi kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks;

18. tervitab pagulaste tagasipöördumise vallas saavutatud üldist edu ning rõhutab pagulaste tagasipöördumise ja taasintegreerimise, kaasa arvatud eluasemete uuesti ülesehitamise ja tagastamise, endiste üürnike eluasemeprogrammide pingelise rakendamise ja pensioniõiguste valideerimise küsimuse lahendamiseks võtta tulevate meetmete ülimat tähtsust; võtab teadmiseks tõsiasja, et ülemaailmse majanduskriisi mõjude ja eelarvepiirangute tõttu on Horvaatia 2009. aasta eluasemeprogrammi rakendamine endiselt algusjärgus ning et programm peab jätkuma 2010. aastal ja võib-olla kauemgi, mis nõuab pädevate asutuste kestvat pühendumust; rõhutab, et ülimalt tähtis on luua tingimused tagasipöördumispiirkondade jätkusuutlikkuseks; kutsub Horvaatia valitsust üles kohandama oma sisserände- ja varjupaigapoliitikat ELi normidele vastavaks;

19. kutsub valitsust üles koolitama kohtunikke soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja diskrimineerimisvastase seaduse rakendamise alal; märgib, et seni ei ole ühegi kohtulahendi aluseks olnud kumbki neist seadustest; kuigi ta tunneb heameelt naise nimetamise üle peaministriks, nõuab ta siiski naiste aktiivsema poliitikas osalemise edendamist, märkides et käesoleva aasta kohalikel valimistel vähenes naiste osakaal kõikides kohalikes omavalitsusorganites (näiteks langes naissoost maavanemate (županid) arv kolmelt ühele); rõhutab vajadust suurendada jõupingutusi perevägivalla ohvrite toetamiseks; võtab teadmiseks Horvaatia edusammud sallimatusest tulenevaid kuritegusid käsitlevate õigusaktide valdkonnas ja ergutab valitsust tegema täiendavaid jõupingutusi asjakohase õigusliku raamistiku kehtestamise tagamiseks ning seksuaalvähemuste diskrimineerimisega tegelemiseks, kaasa arvatud sallimatusest tulenevate kuritegude ja ähvarduste uurimise kaudu;

20. juhib tähelepanu vajadusele lahendada puuetega isikutega seotud probleemid, eelkõige kaotades õigusaktides esinevad lüngad, töötades välja vastava poliitika ning parandades teenuste osutamist puuetega isikutele, eriti vaimse puudega isikutele;

Majanduslikud kriteeriumid

21. märgib rahuloluga, et Horvaatia on majanduskriisist vähehaaval toibumas ning et riigi majanduslikud väljavaated on kasvavast tööpuudusest hoolimata suhteliselt positiivsed; märgib, et makromajanduslikku stabiilsust on suudetud säilitada, et praegu prognoositakse väiksemat jooksevkonto puudujääki ning et pangandussektor püsib kindlana; märgib ka, et ELiga liitumise väljavaade on aidanud investorites säilitada usaldust Horvaatia majanduse vastu ning pakkunud hiljutisel rahutul ajal tuge majanduspoliitikale;

22. kutsub Horvaatia valitsust siiski üles tegelema majanduses eksisteerivate struktuursete probleemidega, mille tõttu on jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks vaja sügavamaid ja kiiremaid struktuurireforme; nõuab tungivalt, et riik vähendaks oma tugevat ümberjaotaja rolli ja piiraks veelgi riigi sekkumist majandusse, edendaks tööhõivet, elustades mõnevõrra seiskunud tööturgu, kõrvaldaks haldustõkked ettevõtete teelt ning vähendaks toetusi kahjumiga töötavatele tööstusharudele;

ELi liikmelisusega kaasnevate kohustuste võtmine

23. märgib rahuloluga, et Horvaatia on parandanud suutlikkust võtta ELi liikmelisusega seotud kohustusi ning on enamikus sektorites kohandanud suure osa oma õigusaktidest ühenduse õigustikuga; julgustab Horvaatia ametivõime siiski veelgi tugevdama ühenduse õigustiku nõuetekohaseks rakendamiseks vajalikke haldusstruktuure ja institutsioonilist suutlikkust, et riik saaks ELi liikmelisusest pärast ühinemist võimalikult suurt kasu;

24. julgustab Horvaatiat jätkama erastamist, viima lõpule väikesemahulise erastamise programmi, sealhulgas turismisektoris, jätkama selliste tundlike sektorite nagu põllumajanduse ümberkorraldamist ning edendama erasektori osalemist infrastruktuuris riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

25. võtab teadmiseks edusammud, mis on saavutatud muu hulgas raskustes laevatehaste hankemenetluses, kuid kutsub Horvaatia ametivõime üles jätkama vajalikke jõupingutusi laevaehitussektori ümberkorraldamise lõpuleviimiseks;

26. on rahul, et avalike hangete valdkonnas on loodud vajalik institutsiooniline struktuur, mis teeb avalike hangete poliitika juhtimise palju sidusamaks ja koordineeritumaks; nõuab siiski tungivalt, et Horvaatia ametivõimud parandaksid veelgi hankeid korraldavate asutuste suutlikkust, et rakendada tõhusalt ja läbipaistvalt avalikke hankeid käsitlevaid õigusakte ning oluliselt vähendada eeskirjade rikkumise ohtu, sealhulgas pettust, sest avalikud hanked on peamine korruptsiooni allikas; kutsub Horvaatia ametivõime üles võtma meetmeid, et parandada kontrolli lepingute ettevalmistamise ja tegeliku täitmise üle;

27. märgib rahuloluga finantskontrolli valdkonnas saavutatud head üldist edasiminekut, eelkõige sisefinantskontrolli käsitlevate õigusaktide vallas, kuid juhib tähelepanu vajadusele parandada välisauditit ning tugevdada selleks peale muu ka riigikontrolli sõltumatust tagavat õigusraamistikku; märgib, et korruptsioonivastases võitluses ja avalike teenuste tõhususe parandamisel omab suurt tähtsust riigi rahanduse läbipaistvus, sest see lihtsustab kontrolli riigiasutuste üle, mis omakorda suurendab riigiasutuste vastutust kodanike ees;

28. tunneb heameelt edusammude üle ühinemiseelse rahastamisvahendi nende komponentide rakendamises, mis valmistavad riiki ette struktuurifondide haldamiseks; palub Horvaatia ametivõimudel sellegipoolest oluliselt suurendada haldussuutlikkust ühinemiseelse rahastamisvahendi olemasolevates struktuurides, et täita ELi ühtekuuluvuspoliitika regulatiivsed ja toimimisnõuded ning tagada vahendite vastuvõtmise suutlikkus, eelkõige riikliku strateegilise raamistiku ja struktuurifondide rakenduskavade kavandamise kaudu;

29. kutsub Horvaatia ametivõime üles arendama piiriüleseid koostööprojekte, mille eesmärk on saavutada sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus ning tõsta piirialadel elavate inimeste elatustaset;

30. on rahul keskkonnaalaste saavutuste ja edusammudega, eelkõige õhu kvaliteedi, kliimamuutuse, tööstussaaste kontrolli ja riskijuhtimise valdkonnas; nõuab tungivalt, et Horvaatia tugevdaks haldussuutlikkust riigi ja piirkondlikul tasandil; nõuab, et ELi õigustiku formaalse ülevõtmisega looduskaitse ja veemajanduse valdkonnas kaasneks ka selle nõuetekohane rakendamine;

31. juhib tähelepanu vajadusele edendada investeerimist energia infrastruktuuri, et parandada energiavarustuse kindlust ja mitmekesisust ning energiakasutuse tõhusust; rõhutab riigi suurt potentsiaali taastuvate energiaallikate ja eriti päikeseenergia osas ning kutsub Horvaatia ametivõime selles suhtes üles kehtestama õigusakte taastuvenergia turu arengu soodustamiseks;

Piirkondlik koostöö

32. julgustab Horvaatiat jätkama pingutusi heanaaberlike suhete saavutamise ja säilitamise, kõikidel tasemetel tehtava piirkondliku koostöö olulise ja jõulise edendajana jätkuva tegutsemise ning piirkonnas positiivse rolli omamise eesmärgil; nõuab siiski tungivalt, et Horvaatia valitsus ja naaberriikide valitsused süvendaksid omavahelist dialoogi, et leida konkreetsed lahendused paljudele lahendamist ootavatele kahepoolsetele probleemidele, eeskätt nendele, mis on seotud piirimärkimise, kadunud isikute, vara tagastamise ja pagulastega ning kodanike väljaandmisega sõjakuritegude ja inimsusevastaste kuritegude puhul;

33. tuletab meelde Sloveenia ja Horvaatia peaministrite vahel piirivaidluse lahendamiseks sõlmitud kokkulepet vahekohtu kasutamise kohta; tunneb heameelt kokkuleppe ratifitseerimise üle Horvaatia parlamendi poolt ning loodab, et Sloveenia parlament teeb lähitulevikus sedasama; palub komisjonil sellega seoses koostada nimekiri vahekohtu liikmetest, kes kõik peaksid olema kõrgelt kvalifitseeritud juristid ja võimaluse korral vahekohtu liikme kogemusega;

34. kutsub Horvaatia valitsust ja kõiki Horvaatia poliitilisi jõude üles tegutsema konstruktiivselt, et tugevdada Bosnia suveräänsust ja lihtsustada käimasolevat põhiseadusliku reformi protsessi;

35. kutsub Horvaatia valitsust üles vaatama uuesti läbi oma topeltkodakondsuse poliitikat, eriti Horvaatia kodanike suhtes, kelle alaline elukoht on Bosnia ja Hertsegoviinas; kutsub Horvaatia valitsust ja Euroopa Komisjoni üles leidma nende kodanike jaoks õiglast ja jätkusuutlikku lahendust;

36. toonitab ühinemispartnerluse tähtsaimat küsimust silmas pidades vajadust suurendada pingutusi, et lahendada kõik Horvaatia veel lahendamata piiriküsimused naaberriikidega; tunneb seetõttu heameelt Montenegroga peetud läbirääkimistel saavutatud edu üle ning ergutab Horvaatia, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina valitsusi jätkama oma kahepoolseid läbirääkimisi piirimärgistamise küsimuses;

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning Horvaatia valitsusele ja parlamendile.