Resolutsiooni ettepanek - B7-0072/2010Resolutsiooni ettepanek
B7-0072/2010

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Haiti maavärin

3.2.2010

liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Gay Mitchell, Michèle Striffler, Carlos Coelho, Filip Kaczmarek, Licia Ronzulli, Iva Zanicchi, Cristian Dan Preda, Lena Kolarska-Bobińska, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0072/2010

Menetlus : 2010/2518(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0072/2010
Esitatud tekstid :
B7-0072/2010
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0072/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon Haiti maavärina kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse 18. jaanuaril 2010. aastal Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise järeldusi;

–   võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 19. jaanuari 2010. aasta avaldust Haiti maavärina kohta;

–   võttes arvesse 25. jaanuaril 2010. aastal Montrealis toimunud ettevalmistava ministrite konverentsi järeldusi;

–   võttes arvesse 2007. aasta detsembris kolme Euroopa institutsiooni vahel sõlmitud Euroopa konsensust humanitaarabivaldkonnas;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et 12. jaanuaril 2010 tabas Haiti saart maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7,0 palli Richteri skaala järgi;

B.  arvestades, et maavärinale järgnes tervelt 30 järeltõuget, millest ühe tugevus oli 5,9 palli Richteri skaala järgi;

C. arvestades, et maavärina epitsenter oli Léogâne linnas, mis asub umbes 19 km kaugusel Haiti Vabariigi pealinnast Port-au-Prince`ist;

D. arvestades, et maavärina tagajärjel sai hinnanguliselt 200 000 inimest surma ja umbes 250 000 vigastada;

E.  arvestades, et tragöödia puudutab otseselt peaaegu kolme miljonit inimest ning üle kahe miljoni inimese vajab toiduabi;

F.  arvestades, et enne vihmahooaja algust järgmise kuue kuu jooksul on kiiresti vaja ehitada üle 25 linnaku, millest igaühte saaks paigutada 10 000 inimest ja kus anda peavarju 250 000 koduta inimestele;

G. arvestades, et Haiti on läänepoolkera vaeseim riik ning enne maavärinat elas 70% inimestest allpool vaesuspiiri ja oli sunnitud toime tulema vähema kui 2 USA dollariga päevas;

H. arvestades, et Haitil on suur välisvõlg riik võlgneb rahvusvahelistele võlausaldajatele ligikaudu 890 miljonit USA dollarit ning suure osa sellest moodustab võlg Rahvusvahelisele Valuutafondile;

I.   arvestades, et keskmise kestusega ja pikaajalisi ülesehitustöid, sh riigi ülesehitamist tuleb rahvusvaheliste rahastajate vahel nõuetekohaselt koordineerida ning teostada tihedas koostöös Haiti ametivõimude ja kodanikuühiskonnaga;

J.   arvestades, et maavärina tekitatud purustused ning sellega kaasnenud humanitaarkatastroof rõhutavad uue rahvusvahelise koostöö, humanitaarabi ja kriisiohjamise voliniku rolli ja vajalikkust;

K. arvestades, et esmase hädaabi esimese etapi juurest nii suure ülesande nagu riigi taastamise juurde siirdumisel on vaja kiiresti taastada Haiti suutlikkus omada toimivat demokraatiat ja valitsust,

1.  avaldab seoses paljude inimeste hukkumise ja maavärina suure laastamistööga siirast kaastunnet haitilastele, teistest rahvusest inimestele, tragöödia ohvrite perekondadele ning rahvusvahelistele organisatsioonidele, sh ÜRO ja Euroopa Komisjoni töötajatele ning väljendab solidaarsust kõigi nimetatutega;

2.  tunneb heameelt, et lisaks liikmesriikide esialgsele otsusele eraldada 136 miljonit eurot tegi komisjon esialgse otsuse eraldada kohest humanitaarabi 30 miljoni euro ulatuses; tunneb samuti heameelt, et komisjon tegi esialgse otsuse eraldada varasteks mittehumanitaarseteks meetmeteks 100 miljonit eurot ning pikaajalisteks meetmeteks 200 miljonit eurot;

3.  tunneb heameelt, et Euroopa Liidu Nõukogu otsustas saata Haitile 350 sõjaväepolitseinikku, kelle ülesanne on toetada ÜRO juhtimise all abi andmist; samuti tunneb heameelt otsuse üle luua Brüsselisse koordineerimisüksus (EUCO Haiti), mille eemärk on hõlbustada ennetavaid Euroopa-poolseid meetmeid sõjaväe- ja julgeolekuküsimustes ning Euroopa Liidu liikmesriikide tegevuse koordineerimist;

4.  tunnustab tööd, mida Euroopa Liidu liikmesriigid on teinud ELi kodanikukaitse mehhanismi abil, ning selle abi tõhusat koordineerimist ainult mõni tund pärast maavärinat Haitile saadetud järelevalve- ja teabekeskuse ning komisjoni humanitaarabi peadirektoraadi meeskondade poolt; tunnustab samuti abi, mida osutasid 24 ELi/EMP riiki (muu hulgas otsimis- ja päästetöödel, arstiabi ja peavarju andmisel ning vee, hügieenitarvete ja riietusesemete tagamisel), mis aitas rahuldada kõige suuremat vajadust; tunnustab samuti rahvusvahelise üldsuse kohest reageerimist;

5.  märgib, et komisjon saatis esimest korda Euroopa Parlamendi toetusel loodud ELi kiirreageerimisvõimega seotud ettevalmistava meetme raames Haitile kaks üksust − veepuhastusüksuse ja operatsioonitehnikaga täiustatud meditsiinipunkti −, mida Prantsusmaa ja Itaalia hoidsid korras ELi kodanikukaitse mehhanismi operatsioonide jaoks;

6.  kutsub komisjoni üles võimalikult kiiresti hindama Euroopa riikide tegutsemist Haiti humanitaarkriisile reageerimisel ning esitama ettepanekuid selle kohta, kuidas ELi meetmeid tulevaste selletaoliste olukordade jaoks veel paremaks muuta;

7.  rõhutab, et meetmeid tuleb ELi ja liikmesriikide vahel paremini kooskõlastada ja täiendada, et kriisile/katastroofile reageerimisel tegutsetaks kiiresti tõhusalt, koordineeritult ja nähtavalt, sest nii on tagatud ühtne lähenemine hädaabile, taastustöödele ja arengule koos katkematu üleminekuga hädaabilt hädaolukorrajärgsetele meetmetele;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti õigusakti ettepanekud tõelise, sõltumatu ja alalise ELi kodanikukaitse üksuse loomiseks, mis põhineks kodanikukaitse mehhanismil ja hõlmaks ka tsiviilpäästemissioonidel rakendatavat sõjaväge, mille abil tagada abi osutamisel julgeolek ja kiirus, nagu Parlament nõudis 2007. ja 2008. aasta resolutsioonides ning 2009. aastal Barnier` raporti järelmeetmetes;

9.  kutsub välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles võtma endale Euroopa Liidu kriisiohjamise koordineerimisel juhtroll, kasutades Lissaboni lepinguga antud pädevusi tulevaste kriiside korral Euroopa Liidu meetmete paremaks koordineerimiseks, rajades edasise tegevuse juba saavutatule;

10. nõuab tungivalt, et EL arutaks, kuidas parandada ELi nähtavust tulevastes kriisides, nii et see vastaks ELi märkimisväärsele panusele kodanikukaitse, humanitaar- ja arenguabi vallas;

11. kutsub rahvusvahelist üldsust üles viima katastroofijärgsete vajaduste hindamine võimalikult kiiresti lõpule, et pärast Haiti ülesehitamise alal kavandatud rahvusvahelist konverentsi / ülemaailmset tippkohtumist oleksid olemas reaalseid plaanid, kuidas riik lühemas, keskmises ja pikas perspektiivis jätkusuutlikult üles ehitada;

12. kutsub rahvusvahelist üldsust üles tagama, et Haiti elanikud ja valitsus oleksid taastamisprotsessi olulisimad osalised, sest tänu sellele on neil võimalik olla ühise tuleviku peremehed;

13. kutsub ELi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles koordineerima meetmeid muu hulgas Ameerika Ühendriikidega, et võtta endale põhiroll riigi põhiülesannete taastamisel ja keskenduda keskpika kestusega ja pikaajalisele abile, mis on ette nähtud Haiti linnade ja külade, infrastruktuuri, koolide ja haiglate ülesehitamiseks;

14. nõuab tungivalt, et rahvusvaheline üldsus tegeleks Haiti suure võlaga ning otsiks lahendusi selle võla vähendamiseks; kutsub eelkõige Rahvusvahelist Valuutafondi üles kaaluma hiljuti antud 100 miljoni USA dollari suure laenu muutmist toetuseks;

15. kutsub rahvusvahelist üldsust üles kasutama käesolevat võimalust, et lahendada lõplikult Haiti vaesuse probleem; märgib, et Port-au-Prince`is asuv Cité Soleil` vaestelinnaosa on üks ohtlikumaid kohti maailmas ning see on koduks peaaegu 500 000 inimesele, kellest enamik elab äärmises vaesuses;

16. kutsub ELi ja rahvusvahelist üldsust kiiresti hindama vajadust kooskõlastatud kava järele, mille alusel tegeleda tuhandete maavärina tagajärjel orvuks jäänud lastega; rõhutab suurt inimkaubanduse ohtu ning kutsub ELi üles pöörama erilist tähelepanu sellele, et lastele oleksid lühemas ja keskpikas perspektiivis tagatud põhivajadused vähemalt tervishoiu ja hariduse osas;

17. nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon ja rahvusvaheline üldsus jälgiksid Haiti elanike, eelkõige naiste ja laste terviseseisundit; nõuab, et loodaks ajutine rühm, kelle ülesanne on luua kõigi Haiti laste terviseandmeid sisaldav andmebaas, tänu millele praegu Haitil töötavad tervishoiutöötajad saaksid optimeerida esmaabi kvaliteeti ning saaksid kasuliku vahendi levinumate lastehaiguste ja teist laadi üldnakkuste vältimiseks;

18. kutsub rahvusvahelist üldsust üles Haiti vaesuseprobleemi leevendamisega pidevalt tegelema, et aidata Haiti katastroofist väljuda täielikult toimiva demokraatliku riigina, mille majandus suudab riigi rahvastiku jätkusuutlikuna hoida, ning tagada, et riigi taastamine jätkub veel aastaid ega lõpe kriisile järgneva mõne nädala või kuu jooksul;

19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajale, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele, Haiti presidendile ja valitsusele, ÜRO peasekretäri asetäitjale humanitaarküsimustes ja hädaabi koordinaatorile, Maailmapangale ja Rahvusvahelisele Valuutafondile.