RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) 13. istungjärk

17.2.2010

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Laima Liucija Andrikienė, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0123/2010

B7‑0128/2010

Euroopa Parlamendi resolutsioon ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) 13. istungjärgu kohta

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma eelmisi resolutsioone ÜRO inimõiguste nõukogu (UNHRC) kohta, eelkõige oma 14. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu arengu, sealhulgas ELi rolli kohta[1], 16. märtsi 2006. aasta resolutsiooni inimõiguste nõukogu käsitlevate läbirääkimiste tulemuste ja ÜRO inimõiguste komisjoni 62. istungjärgu kohta[2], 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja ÜRO suhete kohta[3], 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta[4], 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ÜRO tippkohtumise (14.–16. september 2005) tulemuste kohta[5] ning 7. mai 2009. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta inimõiguste kohta maailmas 2008. aastal ja Euroopa Liidu poliitika selles valdkonnas[6];

–   võttes arvesse oma erakorralisi resolutsioone inimõiguste ja demokraatia kohta;

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni A/RES/60/251, millega asutati ÜRO inimõiguste nõukogu;

–   võttes arvesse inimõiguste nõukogu eelmisi korralisi ja erakorralisi istungjärke ning üldise korrapärase läbivaatamise eelmisi voore;

–   võttes arvesse inimõiguste nõukogu 13. istungjärku, mis toimub 2010. aasta märtsis, ning üldise korrapärase läbivaatamise kaheksandat vooru, mis toimub 3.–14. mail 2010;

–   võttes arvesse 2011. aastal toimuvat inimõiguste nõukogu läbivaatamist;

–   võttes arvesse Lissaboni lepingu jõustumisest tingitud institutsioonilisi muudatusi;

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu Lissaboni lepingust tuleneva versiooni artiklit 2, artikli 3 lõiget 5 ning artikleid 18, 21, 27 ja 47;

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et inimõiguste universaalsuse austamine, edendamine ja kaitsmine on osa Euroopa Liidu eetilisest ja õiguslikust acquis'st ning üks Euroopa ühtsuse ja terviklikkuse nurgakividest[7];

B.  arvestades, et inimõiguste nõukogu on oma puudustest hoolimata üldistele inimõigustele spetsialiseerunud ainulaadne platvorm ja inimõigustega tegelev erifoorum ÜRO süsteemis;

C. arvestades, et Euroopa Liidu roll maailmas on viimastel kümnenditel suurenenud ning Euroopa välisteenistusega kaasnev uus lähenemisviis võib oluliselt aidata liidul tegutseda tulemuslikumalt ülemaailmsete probleemide sidusal, järjekindlal ja tõhusal lahendamisel;

D. arvestades, et Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni delegatsioon sõidab inimõiguste nõukogu 13. istungjärgule Genfi, nii nagu seda on tehtud ka varasematel aastatel inimõiguste nõukogu istungjärkude puhul ning enne seda inimõiguste nõukogu eelkäija ÜRO inimõiguste komisjoni puhul,

1.  rõhutab inimõiguste nõukogu 13. istungjärgu tähtsust – tegemist on inimõiguste nõukogu peamise istungjärguga 2010. aastal;

2.  tunneb heameelt 13. korralise istungjärgu kõrgetasemelise osa üle, kuhu on oodata valitsuste ministreid ja muid kõrgetasemelisi esindajaid; märgib, et kõrgetasemelise osa kohtumistel arutatakse kahte teemat – majandus- ja finantskriisi ning ÜRO deklaratsiooni inimõigustealase hariduse ja koolituse kohta;

3.  kutsub ELi liikmesriike üles aktiivselt osalema iga-aastasel interaktiivsel arutelul puuetega inimeste õiguste üle, diskussioonidel õiguse üle tõele (Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide rühma (GRULAC) algatus, mis keskendub ajaloolisele tõele repressioonide kohta) ning iga-aastasel kohtumisel lapse õiguste teemal;

4.  rõhutab ELi ühiste seisukohtade olulisust inimõiguste nõukogu 13. istungjärgul arutatavate teemade puhul, kuigi inimõiguste nõukokku kuuluvate ELi liikmesriikide tegevuse üldsuunised Lissaboni lepingu jõustumise järel ei ole veel täielikult selged;

Inimõiguste nõukogu tegevus

5.  kordab üleskutset ELi liikmesriikidele seista aktiivselt vastu igasugustele katsetele kahandada inimõiguste universaalsuse, lahutamatuse ja vastastikuse sõltuvuse kontseptsiooni tähtsust, ka kultuuritraditsioonide põhjal;

6.  hoiatab inimõiguste nõukogu äärmusliku politiseerimise eest, sest see takistab selle organi volituste täitmist; rõhutab riigipõhiste resolutsioonide tähtsust inimõiguste tõsiste rikkumistega tegelemisel; mõistab sellega seoses sügavalt hukka sellise menetluse kasutamise, mis annab võimaluse ettepanekut mitte arutada, ning väljendab pettumust selle menetluse kasutamise pärast nõukogu 11. erakorralisel istungjärgul, kus seetõttu jäi vastu võtmata ühtne ja järjekindel lõppresolutsioon, mis oleks käsitlenud olukorda Sri Lankas;

7.  tunneb heameelt, et Brasiilia algatusel korraldati 13. erakorraline istungjärk Haiti teemal; kutsub ÜRO liikmesriike üles pöörama selle istungjärgu teemadele jätkuvat tähelepanu, rakendades inimõigustest lähtuvat lähenemisviisi ÜRO jõupingutustes Haiti toetamiseks laiemalt;

8.  väljendab kahetsust, et inimõiguste nõukogu ei ole suutnud piisavalt kiiresti tegeleda inimõiguste keerulise olukorraga mujal, näiteks tõsise inimõiguste kriisiga Guineas;

9.  kordab oma seisukohta usundite halvustamise kontseptsiooni suhtes ja tunnistab täielikult vajadust tegeleda tõsiselt usuvähemuste diskrimineerimise probleemiga, kuid leiab siiski, et selle kontseptsiooni lisamine rassismi, rassilist diskrimineerimist, ksenofoobiat ja kõiki diskrimineerimise vorme käsitlevasse täiendavate standardite protokolli ei oleks asjakohane; kutsub ÜRO liikmesriike üles kehtivaid sõnavabaduse norme täielikult ellu rakendama;

10. kordab oma üleskutset ELi liikmesriikidele tagada inimõiguste austamine oma sisepoliitikas, sest vastasel juhul nõrgeneb ELi positsioon inimõiguste nõukogus;

11. väljendab heameelt selle üle, et Ameerika Ühendriigid osalevad jälle ÜRO organite töös ning nende valimise üle inimõiguste nõukogu liikmeks, samuti nende konstruktiivse töö üle ÜRO Peaassamblee 64. istungjärgul seoses sõnavabaduse tagamisega ning Durbani läbivaatamiskonverentsi järelmeetmete tegevuskavaga; kutsub USAd ja ELi liikmesriike üles seda eeskuju järgima ja sellistes algatustes tulevikus täielikku koostööd tegema;

12. tunneb muret Iraani kandideerimise pärast 2010. aasta mais toimuvatel ÜRO inimõiguste nõukogu valimistel; kordab oma vastuseisu niisuguse tava kasutamisele inimõiguste nõukogu valimistel, kus esitatud kandidaatide arv ei ületa olemasolevate kohtade arvu; nõuab konkurentsil põhinevaid valimisi kõigi piirkondlike rühmade jaoks ning nõuab tungivalt, et EL teeks kõik endast oleneva, takistamaks selliste riikide valimist inimõiguste nõukogusse, kus inimõiguste rikkumised on olnud kõige tõsisemad;

13. kutsub ELi ja liikmesriike üles jätkama surve avaldamist kriteeriumide kehtestamiseks inimõiguste nõukogu valimiste jaoks, kaasa arvatud miinimumnõudena alaliste kutsete väljastamine erimenetlustele;

14. nõuab, et inimõiguste nõukogu liikmesriikide valimislubaduste täitmise üle rakendataks järelevalvet, sealhulgas üldise korrapärase läbivaatamise raames iga riigi puhul;

15. kutsub ELi liikmesriike üles tegema kõik endast oleneva, et säilitada erimenetluste erilised volitused; nõuab uute riigipõhiste volituste andmist Kongo Demokraatlikus Vabariigis, võttes arvesse selle riigi halvenevat humanitaar- ja eriti inimõiguste olukorda;

16. tunneb heameelt ühisuuringu üle, mis käsitleb terrorismivastase võitlusega seotud salajase kinnipidamise ülemaailmseid tavasid ning mida arutatakse 13. istungjärgul; kutsub ELi liikmesriike üles võtma aruande suhtes järelmeetmeid sarnaselt Euroopa Parlamendi varasemate seisukohtadega selles küsimuses, eelkõige 19. veebruari 2009. aasta[8] ja 14. veebruari 2007. aasta[9] resolutsioonides LKA poolt kinnipeetavate transportimiseks ja ebaseaduslikuks kinnipidamiseks Euroopa riikide väidetava kasutamise kohta;

17. kutsub ELi üles aktiivselt osalema üldise korrapärase läbivaatamise tulevastes istungjärkudes, et tagada õiglane protsess ja õiglased tulemused;

18. rõhutab, et rahvusvaheline üldsus peab andma arengumaadele tehnilist abi, et nad saaksid viia ellu neile suunatud soovitusi;

19. kutsub liikmesriike üles töötama selle nimel, et ELil oleks kindel ühine seisukoht Gaza ja Lõuna-Iisraeli konflikti käsitleva Goldstone’i aruande järelmeetmete küsimuses ning et EL nõuaks avalikult vastutuselevõtmist väidetavate kuritegude eest ning nõuaks tungivalt, et mõlemad pooled viiksid läbi uurimise, mis vastab rahvusvahelistele sõltumatuse, erapooletuse, läbipaistvuse, kiiruse ja tulemuslikkuse normidele, vastavalt ÜRO Peaassamblee resolutsioonile A/64/L.11; on arvamusel, et tulemuslikuks Lähis-Ida rahuprotsessiks on vaja vastutust ja õigusemõistmist, aga seni ei vasta kummagi poole algatatud uurimised nendele nõuetele; palub ELil muuta Goldstone’i aruande järelmeetmed mõlema poolega peetava ELi dialoogi osaks;

20. rõhutab, et kuigi inimõiguste nõukogu läbivaatamine ei ole otseselt 13. istungjärgu teema, on vaja arusaadavat ja kõikehõlmavat läbivaatamist, milles võetakse arvesse valitsusväliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja kõigi muude asjaomaste sidusrühmade arvamusi; rõhutab, et inimõiguste nõukogu läbivaatamine ei tohiks takistada nõukogul jätkamast inimõiguste rikkumisega seotud sisulist tööd;

21. kutsub ELi liikmesriike üles jõudma läbivaatamise küsimuses ühisele seisukohale ning võtma vastu tõhusa ja ennetava läbirääkimisstrateegia, pidades silmas resolutsiooniga A/UNHRC/RES/12/1 moodustatud inimõiguste nõukogu läbivaatamise töörühma eelseisvat esimest koosolekut; rõhutab ELi ühise seisukoha tähtsust inimõiguste nõukogu läbivaatamise küsimuses ning kutsub ELi liikmesriike üles ühiselt kokku lepitud lubatud piiridest kinni pidama;

22. kutsub Euroopa Parlamendi väliskomisjoni üles koostama soovituse nõukogule, et anda õigeaegselt panus eelseisvat läbivaatamist puudutava ELi seisukoha väljatöötamisse;

ELi osalemine

23. tunnustab ELi ja selle liikmesriikide aktiivset osalemist inimõiguste nõukogu töös ja kiidab Belgiat senise eduka eesistumise eest;

24. on seisukohal, et ELi uus institutsiooniline struktuur annab võimaluse suurendada ELi tegevuse sidusust, nähtavust ja usaldusväärsust inimõiguste nõukogus ; sellega seoses palub kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil tagada praktiliste meetmete võtmine Lissaboni lepingu rakendamiseks, et vältida liiga pikka üleminekuaega, mis kahjustaks liidu usaldusväärsust;

25. volitab ÜRO inimõiguste nõukogu 13. istungjärguks moodustatud Euroopa Parlamendi delegatsiooni esitama käesolevas resolutsioonis välja toodud probleeme, palub delegatsioonil esitada visiidi kohta aruanne inimõiguste allkomisjonile ja peab asjakohaseks jätkata Euroopa Parlamendi delegatsioonide saatmist ÜRO inimõiguste nõukogu asjaomastele istungjärkudele;

 

o

o o

     

26.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO Julgeolekunõukogule, ÜRO peasekretärile, ÜRO 64. Peaassamblee presidendile, ÜRO inimõiguste nõukogu presidendile, ÜRO inimõiguste ülemvolinikule ning väliskomisjoni asutatud ELi-ÜRO töörühmale.

 

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0021.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2006)0097.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0037.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0237.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0362.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0385.
• [7]  Euroopa Liidu lepingu artikkel 2, artikli 3 lõige 5 ja artikkel 6.
• [8]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0073.
• [9]  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0032.