RESOLUTSIOONI ETTEPANEK EL 2020
3.3.2010
11. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametliku kohtumise järelmeetmete alusel
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Malcolm Harbour, Roberts Zīle fraktsiooni ECR nimel
B7‑0150/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon EL 2020 kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 11. veebruaril 2010 toimunud Euroopa Ülemkogu mitteametlikku kohtumist EL 2020 teemal;
– võttes arvesse komisjoni 24. novembril 2009. aastal avaldatud töödokumenti EL 2020 kohta;
– võttes arvesse vastuste esimest ülevaadet, mille komisjon avaldas 2. veebruaril 2010;
– võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2010. aasta töödokumenti „Lissaboni strateegia hindamine”;
– võttes arvesse 23. veebruari 2010. aasta küsimust komisjonile põllumajanduse ja ELi 2020. aasta strateegia kohta (O-0023/2010 – B7-0000/2010);
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et komisjoni töödokumendis Lissaboni strateegia hindamise kohta on öeldud, et mõned Lissaboni strateegia olulisemad eesmärgid, sh 70% tööhõive ning teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal 3% SKTst jäid saavutamata;
B. arvestades, et on neli esmatähtsat reformivaldkonda: teadusuuringud ja innovatsioon, investeeringud inimestesse ja tööturgude ajakohastamine, ettevõtluspotentsiaali ärakasutamine, eelkõige VKEde puhul, ning energeetika ja kliimamuutus;
C. arvestades, et reformid Lissaboni strateegia raames ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks rohkem kui 400 miljardi euro väärtuses on teretulnud;
D. arvestades, et seire liikmesriikides on tähtis, et tagada eesmärkide saavutamine;
E. arvestades, et ettevõtete seisukohast on ülioluline, et nõukogu kiirendaks ühenduse patendi loomist, et täita tähtsamad innovatsioonieesmärgid;
F. arvestades, et Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu ja komisjon peaksid üheskoos tagama, et eesmärgid saavutatakse;
G. arvestades, et mitte üldised eesmärgid, vaid selged ja mõõdetavad eesmärgid ja meetodid, sh avatud koordineerimise meetod, on olulised, et saavutada ELi 2020. aasta strateegia eesmärgid;
H. arvestades, et tuleks arutada uuendatud Lissaboni strateegias sisalduvate juhtimisega seotud võimaluste – nagu integreeritud suunised, riiklikud reformikavad, riikidele esitatud soovitused, ühenduse Lissaboni kava, komisjoni iga-aastane eduaruanne ning avatud koordineerimise meetud – tõhususe ja koordineerimise üle;
I. arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas tuleks järgida subsidiaarsuse põhimõtet, sest need valdkonnad kuuluvad riikide valitsuste pädevusse;
J. arvestades, et Euroopa Parlament on juba väljendanud seisukohta, et tuleks kiiresti luua institutsioonidevaheline süsteem tähtsamate poliitikateemade pikaajaliste suundumuste tuvastamiseks;
K. arvestades, et komisjon ja nõukogu peavad uue tööhõive ja majanduskasvu strateegia koostamisel põhjalikult analüüsima, miks mõned Lissaboni strateegia tähtsamad eesmärgid jäid saavutamata;
1. on seisukohal, et ELi 2020. aasta strateegias tuleks keskenduda Euroopa suhtelistele majanduslikele eelistele ja juba võetud kohustustele, et tagada Euroopa konkurentsivõime võrreldes kiiresti kasvavate majandustega, ning selleks peab Euroopa keskenduma oma teenustesektori arendamisele, säilitades samas konkurentsivõimelise kõrgtehnoloogilise tootmise;
2. on seisukohal, et Euroopa suhtelise eelisseisundi ärakasutamiseks on vaja kiiresti lõplikult välja arendada ühtne turg, et Euroopa kaubanduse, uute ettevõtete ja töökohtade loomise potentsiaal oleks võimalikult suur; prioriteetide hulka kuuluvad digitaalne ühtne turg, ühenduse patendi loomine, ühtse turu eeskirjade jõustamine, teenuste ja kaupade paketi rakendamine, turujärelevalve ja suurem koordineerimine liikmesriikide vahel rakendamisprobleemide vähendamiseks, samuti pidev areng oskuste, toodete, innovatsiooni, kvaliteedi ja tõhusa kohaletoimetamise valdkonnas ning laiaulatuslikud ja radikaalsed poliitilised arengud infotehnoloogia valdkonnas;
3. rõhutab mõõdetavate eesmärkide seadmise tähtust: kohustuslikud mõjuhinnangud, mis hõlmavad „VKE, ühtse turu ja innovatsiooni katseid” koos sidusrühmadega parema konsulteerimise ja sõltumatu pakkumiskonkurentsiga, aitaksid tuvastada, kas ettepanekud annavad „ELi lisandväärtust”, ning rakendamisjärgne mõjuhinnang Euroopa Parlamendi, ülemkogu ja komisjoni poolt on hädavajalik nn aruka reguleerimise poole püüdlemisel; rõhutab, et Euroopa konkurentsivõime huvides on vaja aastaks 2012 vähendada halduskoormust 25% võrra;
4. rõhutab, et uues tööhõive ja majanduskasvu strateegias tuleb seada esikohale innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus, milleks on vaja näiteks täielikult ellu rakendada Euroopa teadusruum, tugineda valdkondadele, kus Euroopa teadus on juba maailmas esikohal, arendada programme, mis aitavad teaduslikke teadmisi töökohtade ja rikkuse loomiseks kasutada, ning ergutada varase etapi arengut, edendades teadusuuringuid olenemata nende toimumiskohast ning andes teaduse arengu huvides erauuringutele samasuguse kaalu nagu akadeemilistele uuringutele; rõhutab vajadust päästa valla avalike turgude innovatsioonivõime VKEde maksimaalsel osalusel ning edendada avalikke teenuseid, muu hulgas parandada juurdepääsu kommertskasutusele eelnevatele hangetele, uuenduslikele hangetele ning avaliku ja erasektori partnerlusele;
5. rõhutab energiavarustuse kindlustamise tähtsust Euroopa energiatarnete tõelise mitmekesistamise kaudu, eelkõige toetades liikmesriikide solidaarsuse vaimus Nabucco projekti, mis ühendab Euroopa Liidu Kaspia mere ja Kesk-Aasia maagaasivarudega, ning investeeringuid infrastruktuuri, energiavõrkude ühendamist, energiatarnete ühislepinguid ja kriisijuhtimiskavasid;
6. rõhutab kliima- ja energiapaketi rakendamise tähtsust eesmärkide saavutamise jaoks; on seisukohal, et keskenduda tuleks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi sidumisele teiste piirmääradega kauplemise süsteemidega ning tagada, et oksjonisüsteem toimib; on seisukohal, et suurendada tuleks ELi meetmeid, mis on suunatud rohelisemate energiaallikate edendamisele, sh taastuvenergiale ja uutele tehnoloogiatele, nagu süsiniku kogumine ja ladestamine, kütuseelemendid ja termotuumasüntees; on seisukohal, et tuumalõhustumisenergial on elektri tootmisel võtmetähtsus, eriti lühikeses ja keskpikas perspektiivis, ning me peaksime püüdma suurendada selle osakaalu ELi elektrivarustuses 40 protsendini;
7. rõhutab, et kliimamuutusega kohanemise kulude arvestamisel tuleb arvesse võtta 27 liikmesriigi erinevat arengutaset, et meetmed ei takistaks ühtekuuluvuspoliitikat ega liikmesriikide elatustaseme järkjärgulist võrdsustumist; tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on juba täitnud kohustuse ja vähendanud süsinikdioksiidi heitmeid Kyoto protokolli kohaselt; tuletab meelde, et rohelisemale majandusele ülemineku maksumus erineb liikmesriigiti, olenevalt nende arengutasemest ja energiaallikatest, ning seepärast nõuab teadus- ja arendustegevuse toetamist nendes liikmesriikides, kus rohelisemale majandusele ülemineku kulud on suuremad; on seisukohal, et arenenud ja arenguriikide poolt võetud kohustuste tasakaal peaks kajastama õiglaselt iga riigi suutlikkust heitkoguste vähendamisele kaasa aidata;
8. tuletab meelde, et ühise põllumajanduspoliitika peamine eesmärk on tagada varustuskindlus, stabiilsed turud ja mõistlikud tarbijahinnad, ning rõhutab, et selles valdkonnas on vaja teha edusamme, et saada üle kriisist ning tagada jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik ELi toidupoliitika, pöörates samas tähelepanu põllumajandustoodete säästlikkusele, ohutusele ja kvaliteedile;
9. rõhutab, et ELi elatustaseme ühtlustamise tähtsus pole vähenenud, ning palub komisjonil arendada infrastruktuuri parandamise programme nende liikmesriikides ja piirkondades, kus puudub vajalik infrastruktuur ja ligipääsetavus, kasutades selleks solidaarsuse vaimus struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid; seoses sellega rõhutab, et ühtse turu lõpuleviimine kõikide transpordiliikide puhul on Euroopa majanduse jaoks hädavajalik, sest see võimaldab isikute, kaupade ja teadmiste liikumist üle riigipiiride, ning et investeeringud transpordi infrastruktuuri on äärmiselt olulised nii majanduskasvu ja tööhõive kui ka Euroopa majandus- ja keskkonnahuvide edendamise seisukohast, mistõttu need peaksid olema kooskõlas mitmete teiste tähtsate poliitikavaldkondadega;
10. peab palkade paindlikkust hädavajalikuks, sest Euroopa majandus on tööturu mikrotasandi regulatsiooni tõttu äärmiselt jäik; seetõttu peaks riikide ja ELi poolne sekkumine olema piiratud;
11. on seisukohal, et dünaamilise ettevõtluskultuuri ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise rolli tuleks suurendada, et edendada vaba ettevõtlust, vaba ja õiglast kaubandust ja konkurentsi ning luua kindel majanduskeskkond väikeettevõtetele, mis loovad suurema osa uutest töökohtadest; on samuti seisukohal, väikeettevõtte asutamine tuleb muuta lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks;
12. on seisukohal, et haridusprogrammid peaksid noori tööturu jaoks paremini ette valmistama ning ettevõtete ja ülikoolide koostöö on ainult üks võimalus, mida peaks toetama õpetamise kvaliteedi ja oskuste arendamise kaudu;
13. rõhutab, et kahjulikust maksukonkurentsist hoolimata peaks ELi 27 liikmesriigi maksukonkurentsi põhimõte jääma puutumatuks;
14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.