RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Meelsusvangid Kuubal
8.3.2010
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Adrian Severin, Luis Yáñez-Barnuevo García, Emine Bozkurt fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0169/2010
B7‑0174/2010
Euroopa Parlamendi resolutsioon meelsusvangide kohta Kuubal
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone olukorra kohta Kuubal, eriti 17. novembri 2004. aasta ja 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni;
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone inimõiguste kohta maailmas 2004., 2005. ja 2006. aastal ning liidu poliitikat inimõiguste valdkonnas;
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2006. aasta resolutsiooni Sahharovi auhinna järeltegevuse kohta[1];
– võttes arvesse nõukogu eesistujariigi 14. detsembri 2005. aasta deklaratsiooni opositsiooniliikumise Damas de Blanco kohta ning varasemaid 26. märtsi 2003. aasta ja 5. juuni 2003. aasta deklaratsioone olukorra kohta Kuubal;
– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta 96/697/ÜVJP, mis võeti vastu 2. detsembril 1996 ning mida on korrapäraselt ajakohastatud;
– võttes arvesse 18. juunil 2007. aastal toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi Kuuba kohta;
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni teatist Orlando Zapata surma kohta Kuubal;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et inimõiguste, sealhulgas kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste universaalsuse ja jagamatuse kaitse on jätkuvalt üks Euroopa Liidu peamisi eesmärke;
B. arvestades, et kümneid sõltumatuid ajakirjanikke, rahumeelseid dissidente ja inimõiguste kaitsjaid hoitakse ikka veel vangis;
C. arvestades, et Euroopa Parlament andis 2005. aasta Sahharovi mõttevabaduse auhinna Damas de Blancole; arvestades, et Kuuba võimude keeld lubada Damas de Blancol sõita Euroopa Parlamenti auhinda vastu võtma rikub üht põhilist inimõiguste ülddeklaratsioonis sätestatud inimõigust, nimelt õigust lahkuda oma kodumaalt ja sinna tagasi pöörduda;
D. arvestades ELi eesistujariigi tegevust Kuuba meelsusvangide heaks;
E. arvestades, et Orlando Zapata surm tähendab inimõiguste austamise valdkonnas Kuubal tagasiminekut,
1. avaldab sügavat kahetsust Kuuba vastupanuvõitleja Orlando Zapata asjatu ja vaevarikka surma üle pika näljastreigi tagajärjel;
2. peab kahetsusväärseks, et Kuuba võimud ei ole sisuliselt reageerinud rahvusvahelise üldsuse üleskutsetele vabastada kõik poliitvangid;
3. nõuab Kuuba valitsuselt meelsusvangide viivitamatut, lõplikku ja tingimusteta vabastamist;
4. märgib kahetsusega, et nõukogu ja Euroopa Parlamendi nõudmisele kõik poliit- ja meelsusvangid viivitamatult vabastada ei ole reageeritud, ning rõhutab, et Kuuba dissidentide vangistamine nende ideaalide ja rahumeelse poliitilise tegevuse pärast on vastuolus inimõiguste ülddeklaratsiooniga;
5. nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon astuksid jätkuvalt samme, et nõuda poliitvangide vabastamist ning edendada ja kindlustada inimõiguste kaitsjate tegevust;
6. nõuab tungivalt, et Euroopa institutsioonid toetaksid ja ergutaksid tingimusteta Kuuba mitmeparteilisele demokraatlikule korrale ülemineku rahumeelse protsessi alustamist;
7. väljendab oma täielikku solidaarsust Kuuba rahvaga ning toetab tema püüdlusi liikuda demokraatia ning põhivabaduste austamise ja edendamise suunas;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi praegusele eesistujariigile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa – Ladina-Ameerika parlamentaarsele assambleele ning Kuuba valitsusele.