Menetlus : 2010/2593(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0238/2010

Esitatud tekstid :

B7-0238/2010

Arutelud :

Hääletused :

PV 05/05/2010 - 13.55

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2010)0145

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 119kWORD 67k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0238/2010
19.4.2010
PE439.759v01-00
 
B7-0238/2010

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0206/2010 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


Kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldine keelustamine ELis


János Áder, Richard Seeber, Theodoros Skylakakis, Zuzana Roithová fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon kaevandamisel tsüaniidi kasutamise üldise keelustamise kohta ELis  
B7‑0238/2010

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 191;

–   võttes arvesse 1992. aasta juunis Rio de Janeiros vastu võetud Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis ning bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis sõnastatud ettevaatuspõhimõtet;  

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta vee raamdirektiivis 2000/60/EÜ sisalduvaid keskkonnaeesmärke;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta, milles lubatakse kaevandamisel tsüaniidi kasutamist, kui peetakse kinni tsüaniidi lubatud maksimumtasemest;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiivi 2003/105/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/82/EÜ (Seveso II direktiiv) ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta ning väidetakse, et teatavad ladustamis- ja töötlemisprotsessid kaevandamisel [...] võivad põhjustada väga raskeid tagajärgi;

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest, mille kohaselt liikmesriigid võivad teatavate tingimuste tõestamise korral lubada ettevõtjal mitte katta keskkonnakahjustustest tingitud kulusid;

–   võttes arvesse eesistujariikide Hispaania, Belgia ja Ungari 18-kuulist programmi ning selle prioriteete veepoliitika ja bioloogilise mitmekesisuse osas;

–   võttes arvesse Tšehhi Vabariigi meetmeid tsüaniidi kasutamise üldiseks keelustamiseks, mis võeti kaevandamisseaduse nr 44/1988 muutmisega aastal 2000, samuti Ungari kaevandamisseaduse nr 48/1993 muudatust 2009. aastal, millega Ungari territooriumil keelustati tsüaniidipõhised kaevandamistehnoloogiad, ning Saksamaal 2002. aastal vastu võetud seadlust, millega keelati kaevandamisel tsüaniidileostustehnoloogia kasutamine;

–   võttes arvesse 17. märtsil 2010 komisjonile esitatud küsimust kaevandamisel tsüaniidi kasutamise keelustamise kohta ELis (O-0035/2010 – B7‑0206/2010);

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et ÜRO kuulutas 2010. aasta rahvusvaheliseks bioloogilise mitmekesisuse aastaks, millega maailma kutsutakse võtma 2010. aastal meetmeid Maa elustiku mitmekesisuse kaitseks;

B.  arvestades, et tsüaniid on kulla kaevandmisel kasutatav tugevalt mürgine kemikaal ning see loetakse vee raamdirektiivi VIII lisa kohaselt peamiseks saasteaineks, millel võib olla pöördumatu ja katastroofiline mõju inimtervisele ja keskkonnale ja seega ka bioloogilisele mitmekesisusele;

C. arvestades, et 25. mail 2007. aastal Prahas peetud Visegradi rühma keskkonnaministrite 14. kohtumisel vastu võetud Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola ja Slovakkia keskkonna-ministrite ühises seisukohas väljendasid ministrid muret mitmel pool nende piirkonnas kasutatavate ja kasutamiseks kavandatud ohtlike kaevandamistehnoloogiate pärast, mis kujutavad endast olulist keskkonnaohtu ja millel võivad olla piiriülesed tagajärjed;

D. arvestades, et Sofia konventsiooni raames Doonau jõe kaitse ja säästva kasutamise alase koostöö kohta leppisid osapooled kokku, et lisaks vee raamdirektiivis nimetatud prioriteetsetele ohtlikele ainetele loetakse ka tsüaniid vastavalt ohtlikuks aineks;

E.  arvestades, et viimase 25 aastaga on maailmas toimunud üle 30 tsüaniidilekkega seotud suurõnnetuse, neist kõige rängem 10 aasta eest, kui kullakaevanduse veehoidlast lasti Tisza-Doonau jõgikonda üle 100 000 kuupmeetri tsüaniidiga reostunud vett, mis põhjustas Kesk-Euroopa tolleaegse suurima keskkonnakatastroofi, ning et pole mingit tagatist, et sellised õnnetused ei võiks korduda, eriti arvestades äärmuslike ilmastikutingimuste, muuhulgas suurte ja sagedaste üleujutuste eskaleerumist, mida prognoositakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljandas hindamisaruandes;

F.  arvestades, et mitmetes ELi liikmesriikides kavandatakse tihedalt rahvastatud piirkondades endiselt kullatootmiskarjääride suurprojekte koos tsüaniiditehnoloogiate kasutamisega, mis võivad täiendavalt ohustada inimeste tervist ja keskkonda;

G. arvestades, et vee raamdirektiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud saavutama veevarude „hea seisundi“ ja seda säilitama, ning vältima nende reostamist ohtlike ainetega; samas võib vee kvaliteet sõltuda ka vee kvaliteedist vastavas jõgikonnas, mis paikneb tsüaniidiga seotud kaevandamistehnoloogiaid kasutavates naaberriikides;

H. arvestades, et tsüaniidiga seotud õnnetuste piiriülene mõju, eriti seoses suurte jõgikondade ja põhjaveevarude saastumisega viitab vajadusele kogu ELi hõlmavaks lähenemiseks tõsisele keskkonnaohule, mida põhjustab tsüaniidi kasutamine kaevandamisel;

I.   arvestades, et endiselt puuduvad usaldatavusnormatiive käsitlevad eeskirjad ja nõuetekohased finantstagatised, ning et kaevandamisel tsüaniidi kasutamist reguleerivate kehtivate õigusaktide rakendamine sõltub ka iga liikmesriigi täitevvõimu suutlikkusest, mistõttu tulevased õnnetused on üksnes aja ja inimliku hooletuse küsimus;

J.   arvestades, et mõned liikmesriigid ei ole kaevandusjäätmete direktiivi täielikult rakendanud;

K. arvestades, et tsüaniidi kasutamine kaevandamisel loob vähe töökohti ning sedagi vaid 8–16 aastaks, kuid samas tekitab suurte piiriüleste keskkonnakahjustuste ohu, kahjustuste, mida enamasti ei hüvita mitte nende eest vastutavad tegutsevad ettevõtted, kes tavaliselt kaovad või pankrotistuvad, vaid riik ehk maksumaksjad;

L.  arvestades, et tegutsevatel ettevõtetel ei ole pikaajalist kindlustust, mis kataks tulevase õnnetuse või rikke põhjustatavad kulud;

M. arvestades, et kahe grammi kulla tootmiseks tuleb kaevandada tonn maaki, mis jätab maha tohutus koguses aherainet, kusjuures 25–50% kullast jääb lõpuks aherainesse; lisaks kasutatakse suurte tsüaniiditehnoloogia abil kaevandamise projektide puhul aastas miljoneid kilogramme naatriumtsüaniidi, mille vedu ja ladustamine ise võib eksimuste korral põhjustada katastroofilisi tagajärgi;

N. arvestades, et tsüaniidi abil kaevandamisele on olemas alternatiivid, millega saab tsüaniidipõhiseid tehnoloogiaid asendada;

O. arvestades üldsuse jõulist protesti tsüaniidi jätkuva kasutamise vastu kaevandusprojektides üle kogu Euroopa, kusjuures peale kodanike, kohalike kogukondade ja VVOde protestivad ka riiklikud organisatsioonid, valitsused ja poliitikud,

1.  on seisukohal, et ELi vee raamdirektiivi eesmärke – saavutada vee hea keemiline seisund ning kaitsta veevarusid ja bioloogilist mitmekesisust – on võimalik saavutada ainult juhul, kui keelatakse tsüaniidi kasutamine kaevandustehnoloogias;

2.  kutsub komisjoni üles algatama ELis kaevandamisel tsüaniidi kasutamise täielikku keelustamist enne 2011. aasta lõppu, kuna see on ainuke ohutu viis kaitsta meie veevarusid ja ökosüsteeme kaevandamisest tuleneva tsüaniidireostuse eest, ning samas läbi viima tavapärast mõju hindamist;

3.  võtab teadmiseks asjaomased algatused ELis ja ÜRO süsteemis ning soovitab tungivalt välja töötada ja kasutada kaevandamisel ohutumaid, eeskätt tsüaniidivabasid alternatiive;

4.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kuni üldise keelu kehtestamiseni mitte toetama ELis ühtegi kaevandusprojekti, milles kasutatakse otseselt või kaudselt tsüaniiditehnoloogiat, ning mitte toetama ühtegi sellist projekti ka kolmandates riikides;

5.  kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut muuta kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevaid kehtivaid õigusakte ning nõuda, et igal tegutseval ettevõttel oleks kohustuslik kindlustus kahjude hüvitamiseks ning esialgse keemilise ja keskkonnaseisundi taastamise kõigi kulude katmiseks õnnetuse või rikke korral;

6.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika